Maxine Paetro ja James Patterson Mõrvas kahtlustatu pihtimused Sinisukk 2013 Tõlkinud Siiri Sau 328-leheküljeline |
Pattersonil koos ühe või teise kaasautoriga on eesti keeles ilmunud mitmeid romaane, kuid ma vist ei ole ühtegi lugenud. Kodus raamatu tagakaant „avastades“ sain aru, et tegemist on teismelistele mõeldud kriminaalromaaniga.
Tegevus toimub New Yorgis eksklusiivses korterelamus Dakota, mille ees muuseas lasti maha John Lennon. Maja ise näeb välja selline.
Pildilt on selge ,et selles majas elavad väga rikkad inimesed ja nii ongi. Raamat algab mõrvaga. Angelite perekonna isa (farmaatsiaettevõtte omanik) ja ema (börsimaakler) leitakse surnuna. Paistab, et tegemist on mõrvaga. Hiigelsuures korteris elavad koos vanematega 3 teismelist last ning ema isiklik assistent. Vanem poeg elab eraldi. Mõrvar tuleb leida suletud seltskonnast, sest sisemurdmise jälgi ei ole. Kahtluse all on pere kõik 4 last. Üks lastest, 15 aastane tütar Tandoori, asub ise mõrvarit välja selgitama, sest ei usalda politseid. Põhjust tappa oma vanemaid (!!) oli kõigil lastel ja peategelane ei välista ka ennast kahtlusaluste hulgast. Põhjust tapatööks oli kõigil lastel ja politsei kahtlustabki lapsi, ühe öö veedavad nad vanglas. Vanemad kasutasid erilisi kasvatusvahendeid: tablettidega mõjutamist, selleks et teha lastest kuulekad, andekad ja tugevad, aga ka selleks,et testida oma tabletitööstuse tooteid; raskeid karistusi –Suur Laks aga ka suuri preemiad-Grand Gongo. Lapsed vihkasid oma vanemaid. Raamatus selgub, et paljut oma vanematest nad ei teadnudki ning vihkamine süveneb.
Peategelasel õnnestub välja selgitada surma põhjus ja lõpuks lapsed andestavad oma vanematele ,sest vaatamata kõigele nad oma vanemaid ikkagi armastavad nagu kõik normaalsed lapsed. Ja nüüd kui nad tablette enam ei kasuta, hakkab normaalsus tekkima. Lapsed saavad aru, et kõik manipulatsioonid, mida vanemad nende suhtes kasutasid, olid tehtud armastusest ja soovist anda neil eluks vajalikud oskused ja tugevus. Nii et kasvatuslik element ikka olemas, et teismelised lugejad sellest aru saaksid.
Kõrvalteemana sellest, et rikastel ja ilusatel puudub privaatsus, kui alatult meedia inimesi ära kasutab.
Oma lastele ma ei soovitaks. Võõrastav muidugi see, et mõttessegi üldsegi võis tulla, et lapsed tapsid oma vanemad. Muidu ei oska selle raamatu kohta midagi paha öelda. Kõik krimikirjanduse tüüpilised elemendid olemas, korralikult episoodidesse (lühikesed peatükid!) jagatud. Ladus tekst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar