30. aprill 2019

Aprill 2019 loetud ja vaadatud


Aprillis  lugesin:

Geir Tangen
Südamemurdja
Norra keelest tõlkinud Ene Mäe
 Varrak 2018










Eelmine raamat samalt autorilt oli „Maestro“ siin: Geir Tangen "Maestro"  
Tutvustusest:
Uus nõelterav kriminaalromaan „Maestro” autorilt.
Ajakirjanik Viljar Ravn Gudmundsson ja uurija Lotte Skeisvoll on just hakanud tasapisi toibuma sarimõrvar Maestro juhtumist, kui Haugesundi linna vapustab uus kriminaalne lugu. Pärast eramajas toimunud noortepidu leitakse majast surnud tüdruk. Uurimine toob päevavalgele tõsise probleemipuntra – paremäärmuslusest, eksperimentaalsest seksist ja uimastitest kokku segatud surmava kokteili. Loo keskmes on Viljari 17-aastane poeg Alexander. Ebakindla nooruki jaoks on taevas ja põrgu teineteisele ohtlikult lähedal ja iga samm võib olla viga.

Kui „Maestros“ oli tegemist sarimõrvari tagaajamisega, siis loetud raamatus tegutsevad inimesed meie hulgast. Mis meelde jäi: Norra lahedaim hüüdlause "Imed teeme kohe ära! Võimatud asjad võtavad natuke aega.“

Autor kasutas mõistet „katalüsaatormõrv“, mis pärinevat Hans Olav Lahlumi kriminaalromaanist. Uurisin, sellist Norra autorit  ei ole eesti keelde tõlgitud.
Huvitav teada, et Hans Olav Lahlum  tehes koostööd Norra ajalehe Verdens Gang'iga, andis 22.mail 2013 avaliku intervjuu ajalehe toimetuse fuajees Oslos, millega püüdis maailma rekordit kõige pikema intervjuu eest. See tal õnnestus: intervjuu pikkus oli 30 tundi üks minut ja 15 sekundit, millega purustas eelmise rekordi, mis oli 26 tundi ja 4 sekundit.

Aga tagasi Geir Tangeni juurde, kes lubab, et Viljari ja Lotte sarjast tuleb triloogia: kolm raamatut, mille tegevus toimub ühe aasta jooksul.
Geir Tangen ütleb, et selle sarja raamatud on tema austusavaldus kriminaal-romaani žanrile. Ka ütleb autor, et nii „Maestrost“ kui ka „Südamemurdjast“ leiavad tähelepanelikud lugejad tema lemmikautorite ja –teoste jälgi. Sõnu, väikesi vihjeid, süžee-elemente, lauseid ja koguni terveid lõike, mis pärinevad teistest kriminaalromaanidest. Enamikule jäävad need nähtamatuks, aga mõni krimiautor kergitab ehk imestunult kulmu.  „Südamemurdjas“ on parafraseeritud Jo Nesbö teost „Veel verd“.
Mina nii tähelepanelik lugeja ei ole ja lugedes seoseid teiste kriminaalromaani-dega ei märganud. Kõik loetud raamatud ei ole üldse täpselt meeles. Jo Nesbö raamatut oleksin tahtnud uuesti sirvida küll.


Annie Ward
„Kütkestav kurjus“
Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti
Eesti Raamat 2019








Psühholoogiline põnevusromaan. Raamatu lõpuks ei ole miski enam nii nagu alguses tundus ja lugeja peab oma hinnangud tegelaste ja sündmuste suhtes ümber hindama. Loetud osa uuesti lehitsema sunnib ka raamatu ülesehitus:  segipaisatud kronoloogia ning erinevad jutustajad, kes ühte ja sama sündmust erinevalt käsitlevad.  Osavalt kirjutatud lugu, aga mulle ikka ei meeldinud.
Loen meelsamini raamatuid, milles on ülekaalus kuriteo uurimine, mitte selleni jõudmine. Kuigi õpetlikku ka: sõltuvus abielus ei tugevda abielu ja lapseea traumade tagajärjed võivad ulatuda täiskasvanuikka.

Joël Dicker
Baltimore’ide raamat
Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus
Tänapäev 2019








Siin Joël Dicker "Tõde Harry Queberti juhtumi kohta"   lugesin sama autori Prantsuse Akadeemia romaaniauhinnaga pärjatud „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta“, mis meeldis mulle väga. Tõenäolislet üks parimaid 2018 loetud raamatuid.
Üsna tihti autori teine raamat esimese efekti ei korda ja minu poolt samaväärse kiidulaulu osaliseks ei saa. Ka seekord. Peaaegu sama vahe kui  Donna Tartti esimesel „Salajane ajalugu“ ja teisel raamatul „Ohakalind“.
Keskeakriis, veresidemed, perekonna sisene rivaalitsemine-väärt teemad kõik, aga mitte 400 + leheküljel. Kokkutõmbamine oleks raamatule suuresti kasuks tulnud.
Lk. 437 „Paljud meist üritavad oma elule mõtet leida, aga meie elul on mõte vaid siis, kui jõuame kolme saavutuseni: armastame, oleme armastatud ja oskame andestada.“
Lk. 442 „Miks ma kirjutan? Sest raamatud on vägevamad kui elu. Nad pakuvad imelise revanši. Nad on tunnistajaks meie vaimu läbitungimatule müürile, meie mälu vankumatule kindlusele."
Autor on noor mees (sünd.1985), jõuab veel häid raamatuid kirjutada.
2018.a. ilmus „La Disparition de Stephanie Mailer“ (Stephanie Maileri kadumine). Esimene retsensioon, millele ma Amazonis jõudsin, algas sõnaga „Kohutav!“.


Steven R. Gundry
Vastuolulised taimed
Varrak 2018











Silmiavardav  raamat lugejale, kes väheke toitumisest ja tervisest huvitub:
Tutvustusest: Enamik meist on kuulnud gluteenist – nisuvalgust –, mis võib organismi mitmeti kahjustada, sealhulgas põhjustada eluohtlikku haigust tsöliaakiat. Et oma tervist kaitsta, kulutatakse gluteenivaba dieedi pidamiseks palju raha. Aga mis siis, kui meil on tegelik põhjus kahe silma vahele jäänud?
 Raamatus „Vastuolulised taimed” väidab kardioloog ja südamekirurg Steven Gundry, et gluteen on vaid üks paljudest kahjulikest taimevalkudest, mille üldnimetus on lektiinid. Lektiine ei leidu ainuüksi teraviljas, vaid ka paljudes gluteenivabades toiduainetes, mida üldiselt peetakse tervislikuks: puu- ja köögiviljades, pähklites, ubades ja piimatoodetes, samuti lihas, kui looma on söödetud maisi ja sojaga. Nende valkude ülesanne on kaitsta taimi taimesööjate, muu hulgas ka inimeste eest, ja nii need ründavadki meie organismi, mis võib olla ülekaalu ja raskete haiguste tegelik põhjus.


Veronica Henry
Kuidas leida armastust raamatupoes
Inglise keelest tõlkinud Kristi Alaküla
Sari „Tõlkes leitud“
Eesti Raamat 2019







Raamatu võtsin lugemiseks, kuna sarja nimi, „Tõlkes leitud“, tekitas uudishimu. Raamatut lehitsedes märkasin peatükkide ees raamatute nimekirju. Raamat raamatutest- see mulle meeldib.
Läbiloetud raamatu kohta võin öelda, et meeldivaim osa raamatus olidki need peatüki alguse loetelud:  „Raamatud toidust“,“Kümme kirjanduslikku teenrit“, 
„10 romaani mille tegevus toimub Iirimaal“, „Raamatud muusikast“ ja teised.
Olen ka ise selliseid loetelusid koostanud: raamatud, mille tegevus toimub hullumajas; raamatud, mille tegevus toimub Veneetsias. Oli tore aga mingil hetkel see mind enam ei paelunud. Nagu ei pakkunud enam pinget raamatute esimesed laused välja kirjutada ning nendest jutt kokku panna.
Aga muidu tavaline naistekas, isegi mitte hea naistekas. Kavas on samast sarjast lugeda veel "Punane aadressiraamat".

J. M. Coetzee
Elisabeth Costello
Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen
Sari “Sirius“ 2019










Veel üks raamatutest kirjutatud raamat, aga järgmisest klassist.
Olin kunagi ammu võlutud Coetzee raamatust „Barbarite ootel“ (LR 1989) ja seejärel lugesin läbi ka „Häbi“ ning „Aeglane mees". Võlutud olin ka „Elisabeth Costellost“, kuid pean tunnistama, et raamatut oli väga raske lugeda. Äärmiselt sisutihe ja sugestiivne. Sisuga ehk siis Elisabeth Costello mõtetega oled päri või vihaselt vastu. Ei mäleta, et varem raamatu tegevustikku unes oleksin näinud, sedapuhku nägin.

Tutvustusest: Elizabeth Costello on eakas Austraalia kirjanik, kes saavutas juba noore naisena rahvusvahelise tunnustuse. Nüüd koosneb tema elu loengutest ja vestlustest maailma eri paigus, kus ta arutleb kirjaniku rolli, loomade õiguste, kurjuse, vägivalla ja usu teemadel. Esmapilgul on “Elizabeth Costello” jutustus naise kui ema, õe, armukese ja kirjaniku elust, ent ometi on see ka sügavmõtteline ja painav mõtiskelu lugude jutustamise olemusest.


Marianne Power
 Appi!
Inglise keelest tõlkinud Kersti Carsten
Sinisukk 2019








Tutvustusest: Ma lihtsalt ei tea enam, mida teha. Ma olen ära teinud kõik, mis teha tuleb – ma teen kõvasti tööd, püüan kena olla, maksan lollakat üüri selle lollaka korteri eest, aga mis mõte sel on? Mis mõte sellel kõigel on?
Marianne Power on 36-aastane Londonis elav vabakutseline ajakirjanik. Ta on jõudnud oma elus nullpunkti. Ta on vallaline, tal pole oma kodu ega edasisi eluplaane. Ühel pühapäeval tuleb tal idee hakata elama eneseabiraamatute järgi.
Kaksteist kuud, iga kuu uus raamat – nii plaanib Marianne jõuda ideaalse ja õnneliku eluni. Huvitavast eksperimendist kasvab välja kurbnaljakas lugu, sest eneseabiraamatud võivad küll muuta inimese elu, ent kas alati paremaks …?

Enamikku nendest eneseabi raamatutest, mida autor nimetab, olen vähemalt käes hoidnud ja lehitsenud. Oli mõnus lugemine. Väga hea naistekas!  Tekst humoorikas, värskendavalt aus ning eneseirooniline. Esialgu ajab naerma, hiljem kutsub  kaasa mõtlema.
Lugemine läheb ladusalt, millele aitab kaasa hea tõlge. Kaasahaarav lugemine ka neile, kes eneseabi raamatuid ei loe, arvan ma.


Teatris ja kontserdil.

Pärnu Kontserdimaja
Vene salong
Pavlo Balakin (Bass)
Sten Lassman(klaver)
Jaanika Arum (tekstid)









Sten Lassmanni   näidisotsing Googles annab järgmise tulemi: on pianistina salvestanud kogu Heino Elleri klaveriloomingu Londoni plaadifirmale Toccata Classics üheksal CD-l ning kaitsnud samal teemal ka doktori­kraadi Londoni kuninglikus muusika­akadeemias. Ta on EMTA klaveri­osakonna lektor ning rahvusvahelise festivali „Klaver“ kunstiline juht.

Väga huvitav pianist. Kontsert ei ole tavapärane - laulja koos klaverisaatjaga, vaid kaks muusikut- laulja ning pianist musitseerivad koos. Nauditav saatepartii klaverilt ning suurepärane Mili Balikirevi „Islamei“ ettekanne. Minu abikaasa, kes klaverikontsertidel ei käi, mistõttu minagi vähe käin, tunnistas, et oli väga mõjuv ettekanne.

Mili Balikirev kirjutas Islamei“ 1869 aastal inspireerituna külaskäigust Kaukasusse, Lugu kandis alapealkirja „Idamaine fantaasia“ ja oli pühendatud Nikolai Rubinsteinile, kes selle 12.12.1869 Peterburis ette kandis.  Hiilgava pianistina tuntud Nikolai Rubinstein nägi teose õppimisega suurt vaeva ja märkis, et teatavaid lõike on keerukas sooritada. Sellest seigast sai alguse kontsertpala kurikuulus maine, mille kohaselt pala olla mängimatu.

Pavlo Balakin laulis Tšaikovki, Glinka ja Georgi Sviridovi laule. Huvitav seos: Georgi Sviridovi abikaasa oli Pärnumaa juurtega Peterburi eestlane.
Guugeldades leidsin, et kooslus Balakin-Sten Lassman esinevad palju koos ja neil on erinevaid kontserte. Hea meelega kuulaksin veel.

Näitlejanna Jaanika Arum luges laulude vahepeal luulet. Näitlejanna, kellest ma ei teadnud midagi, aga kes pani mind Marina Tsvetajeva luuletustega nutma. Ema õpetas mind luuletusi lugema, nüüd loen harva. 
Väga nauditav õhtu oli!



Tallinnas Jaani kirikus 19.04.2019
Kirikupühad Maarjamaal
Kannatusaja kontserdid 2019
Pergolesi „Stabat mater“








Solistid Pirjo Jonas(sopran); Ivo Posti (kontratenor)
Johan Sebastian Bach orkestrisüit solist travelsflöödil Neeme Punder
Dirigent Martin Sildos

Vaikse laupäeva kontsert täitis hinge ja tõi pühade tunde


Rakvere Teater
Nadežda Ptuškina
„Kuni ta suri“  "
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Peeter Raudsepp
Tõlkija Eduard Salmistu
Kunstnik Lilja Blumenfeld
Kostüümikunstnik Yana Khanikova
Esietendus 16. novembril 2018 Rakvere Teatri väikses saalis.







Osades Maria Klenskaja (Eesti Draamateater), Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Anneli Rahkema.
Tutvutusest Koomiline lavalugu parimate vene komöödiate ("Armastus tööpostil", "Hüva leili") vaimus, milles inimlik narrus ja õrnus kohtuvad raamatuid täis äärelinna korteris, kus elavad ema ja tema kuuekümneaastane tütar. Kumbki neist ei aima, et nende vaikse ja üsna närbunud kooselu paiskab ümber ootamatu uksekell ja ukse taga seisev lilledega mees. Algab romantiline eksituste ja pettuste komöödia, mille lõpus pole keegi enam see, kes ta oli alguses. Muinasjutt armastuse kõikvõimsusest? Ka seda, kuid ka lootuste lugu, kus miski pole veel otsustatud. Vähemalt seni, kuni ta sureb.

Hea komöödia, nautisin näitlejate mängu. Kooslus Ülle Lichtfeld ja Maria Klenskaja on võrratu.

VAT teater
Yasmina Reza
3 versiooni elust.
Lavastas Karl Koppelmaa
Tõlkinud Margus Alver 
Mängivad Elina Reinold, Harriet Toompere, Tanel Saar ja Margo Teder.






Raamatu „Baltimore’de raamat“ lõpus oli stseen, milles naine tuleb mehele külla,  jutt läheb käest ära ning tegelase otsustavad uuesti pihta hakata. Naine läheb toast välja, annab uksekella, tuleb uuesti …ja jääb.

Etenduses „ Kolm versiooni elust“ näeb kahe abielupaari kohtumist kolmel erineval viisil.
Paar on õhtul kodus ja ametis oma kuue aastase lapse magamameelitamisega kui uksekell heliseb ja külla tuleb mehele oluline töökaaslane koos oma baikaasaga. Puänt on selles, et külalised tulid päev varem, kui vastuvõtjad ootasid. Mis nüüd edasi saab, näeme kolmes erinevas versioonis: külalised saabuvad kolm korda.Endla teatri lavastust 2002.aastast ei ole ma näinud.

Mulle meeldis. Tööpäeva lõpuks hea komöödia, kuid mitte ainult. Annab mõtteainet järelemõtlemiseks oma abielu üle ja selle üle, mis on elus tähtis ja kuidas see üles leida.
Ma igatahes soovitaksin seda oma tüdrukutele.






4. aprill 2019

Märts 2019 loetud ja vaadatud.



Sadeq Hedayat
 „Pime öökull“
Pärsia keelest tõlkinud Üllar Peterson
Bibliotheca Asiatica
TLÜ kirjastus 2018







 Iraani päritolu saksa orientalistist Sadeqi asjatundja Navid Kermani (snd1976) iseloomustab saatesõnas:
Hedayati võlu on fenomenaalne: tema tekste pole kerge kätte saada ega ole need pinnapealset meelelahutust pakkuvad (….) nendes ei leidu positiivseid kangelasi, nad tekitavad hämmeldust järelejätmatu õõvastava maailma esile manamisega. Nende kirjutiste poolt maast (st Iraanist) maalitav pilt on eemalepeletav, sünge ja provokatiivne oma ühekülgsuses ja traditsiooniliste võimustruktuuride esitamises, ning tema eluajal tabab teda- nagu Kafkatki- tõrjutus ja pahakspanu.
Ületab groteskis Edgar Allan Poed, sürrealismis on see võrreldav Kafkaga, religiooniründes aga sarnaneb Rushdie ning maagilises realismis Garcia Marquezi kirjutistega.

Õõvastav, segadust tekitav, jube suitsiidiõhustik , rõhuv hirmu ja ettemääratuse tunne, sünge, pessimistlik, realismi moonutav, surmakeskne algusest lõpuni.….. aga võluv oma korduste, sagedaste sõnapaaridega, motiivide ja kujundite kordamisega. Kõik jaotub paaridesse. Kaks paralleelset lugu, kaks isa, kaks ema.

Javier Cercas
„Piiriseadused“
Hispaania keelest tõlkinud Riina Roasto
Saatesõna Consuelo Rubio
Tõlkinud Mari Laan
Toledo kirjastus 2018






Tegevuskoht Kataloonia linn Girona. Olen selles linnas viibinud, pärast kataloonia reisi lugesin läbi kõik eesti keelde tõlgitud Kataloonia kirjanike raamatud.
Üks tegelastest , edukas advokaat Canas, arutleb üsna raamatu lõpus lk. 184 nii:
 Kuni ühel hetkel kõik muutus. Ärge küsige miks-ma ei tea. Igatahes just siis kui olin saavutanud selle rikkuse ja positsiooni, mille poole olin aastaid pürginud, haaras mind kasutuse tunne- , tunne et kõik mida olen pidanud tegema, on tehtud, et elu, mis veel elada on jäänud, polegi päriselt elu, vaid elu ülejääk, mingi tuim venimine, vahest isegi mitte et elu on tuim või halb või veniv, vaid et elu, mida olen elanud, on olnud vale, tühi, nagu oleksin ma mingil hetkel eksinud teelt või nagu oleks see kõik olnud küll väike, aga hirmuäratav arusaamatus…. Just nii halvad ja segased olid minu silmis asjalood vahetult enne seda kui Sinikas uuesti välja ilmus, ja see seletab ehk pisut- õige pisut,- miks asjad nii läksid.“
Siin sisaldus juba viide ka teisele raamatu olulisele tegelasele. Sinikas on teismeline kurjategija, noortekamba juht, kellest saab eluaegne vang ning koos sellega ka meedia antikangelane. Temast kirjutatakse , teda filmitakse ja vändatakse film. Mulle millegipärast lugedes meenus nooruses nähtud film „Liivakarjääride kindralid“.
Hea jutustus. Sama autori „Salamise sõdurid „ lugesin siin Javier Cercas "Salamise sõdurid".

Arkadi Panc
„Vestlused õnnest“
Vene keelest tõlkinud Vladimir Redpap.
Kirjastus Pegasus 2019









Armas ja lihtne raamat. Sisukorras küsimused.
Näiteks:
Mida teha kui teie jaoks tähtis inimene ei mõista teie otsust?
Mida teha kui ema ja isa ei armastanud teid nii nagu teile oleks meeldinud.
Kuidas elada väheharitud mehega?
Kas te olete õnnelik.
Miks te olete sea ,kus te olete.
Kas teile meeldib see, mida igapäev teete
Lihtsad küsimused aitavad endas selgusele jõuda. Igas eas.
Ma ei lugenud tervet raamatut läbi ega ka järjest, aga selline raamat on mõnus- võtad kätte, lööd lahti suvaliselt kohalt ja mõtled koos autoriga.
Siiski midagi enamat kui tavaline Lääne autori eneseabi raamat. Armsalt vanamoodne .
Tutvustusest: Arkadi Panc oli Läti psühhiaater, psühhoterapeut ja -analüütik, kes jagab oma kogemusi, mõtteid ja tähelepanekuid, mis kogunesid 35 aastase karjääri jooksul. Panc töötas arstina, õpetas psühhoanalüüsi Riia Ülikooli Psühhiaatria kateedris, tegeles teadusliku tööga ja võttis patsiente vastu oma erakliinikus. Ta pühendas palju aega ühiskondlikule tegevusele ja psühhoanalüüsi ideede toomisele igapäevaellu. Panc oli ka populaarne kolumnist.

Anna Quindlen
„Mälestuste voogudes“
Inglise keelest tõlkinud Eva Nooni
Ersen 2018








Eelmine raamat „Vaikelu leivaraasukestega“. Lugesin siin  Anna Quindlen "Vaikelu leivaraasukestega"

Ühe pere lugu ja eelkõige peategelase Mary Margaret koduküla Miller’s Valley hävimise (jäi vee alla) lugu.
Üks mõte raamatust: Võib-olla kodu polegi koht, vaid lihtsalt pöördumatu seisund.
Hea raamat.


 Anu Elmer- Ehin
„Minu Šveits
Kahepaikne vahejaamas“
Petrone Print 2018








Mais on kavas Zürichi ooperireis. Raamatut lugesin, et šveitslastest rohkem teada saada. Hirmutav tundus, et tõenäoliselt ei saa ma oma saksa keelega seal hakkama.




Daphne du Maurier
„Jamaica võõrastemaja“
Tõlkinud: Riina Jesmin
Varrak 2018








Nauditavalt kirjutatud ja tõlgitud.
Lugu ise selline algupärane õuduspõnevik!
Jõulise  ja ähvardavad loodusmuljed.
Õhk kopitanud ja raske ilm rõske ja külm. Algab romaan  külmal ja hallil novembripäeval ja lõpeb jaanuari alguse karmil selgel päeval. 

Krimkad:

Willliam Shaw
 „Linnuvaatleja“
Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti
Eesti Raamat 2019
Sari Mirabilia







2019. aasta esimene raamat sarjast „Mirabilia“. Ei tea, kas sel aastal tulevadki kõik raamatud lindudest.  Järgmise raamatu nimi on „Linnukohus“, autor Agnes Ravatn.
Raamatu peategelane uurija Alexandra Cupidi, kes tutvustuse kohaselt on Willliam Shaw järgmise kriminaalromaani sarja keskne tegelane. Lugedes  arvasin, et  keskne kuju, ka tulevane , on William South, kes aga raamatu lõpus ei ole isegi enam politseinik.
Põnev raamat, ka neile, kes linnuvaatlemisest suurt ei pea, sest seda väga palju ei ole.

Camilla Crebe
„Koduloom“
 Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets
 Tammeraamat 2019
 Põhjamaade parim kriminaalromaan 2017!







Kerge kahtlusega alustasin,  autori eelmine „Armuke peakontorist“ mulle  ei meeldinud.
Raamatu läbi lugenud, võin öelda, et suurepärane kriminaalromaan. Põnev, sünge, erinevad jutustajad ,kuid haakuvad jutustused, seega  kerge ning arusaadav lugeda. Mis kõige tähtsam - väga hästi lõpetatud- põnev ja üllatav lõpuni, vihjed õigeaegselt antud ja kui neist aru said, ikkagi põnev ning lõpuga ei ole kiirustatud.
Tegevuskoht on Ormberg- väljamõeldud hääbuv linnake, mille sarnaseid leidub igal maal.
Meelde jätsin: Kui sa millegi eest paged, siis vaata ette, et sa ei page iseenda eest.

Kohati häiris tõlge, näiteks lk. 28 pilk on klaasistunud ja väljendusetu. Kordasin sõna „väljendusetu“ poolihääli, ei meeldinud. Kontrollisin ÕS-st- ei leidnud.


Rein Raud
„Viimane kustutab tule“
Kirjastus Padrunisalv 2019











Andekas ja huvitav raamat. Piinlik nii kirjutada, aga eesti autori kohta väga hea.Nii mõnedki poliitikud äratuntavad ja nimepanekuga äratuntavaks muudetud.
Raamatus kuulati kallitest kõlaritest Thelonius Monki. Tundmatu nimi, sestap kuulasin ka seda 1982 a. surnud Ameerika dzässpianisti  
Raamatus ka ulmeline pool, keda esindab geniaalne füüsik, kes tegeleb aja ja teadvuse suhetega.

Küsimus, mis meelde jäi - kas kaugel metsas kukkuv puu tekitab häält kui keegi ei kuule. Füüsikaliselt ei tekita, sest hääl on protsess, mis tekib õhu võngete ja kõrva membraani kokkupuutel.
Geniaalse füüsiku arvates oli aeg midagi sarnast, et see on olemas selle läbi, et meie teadvusega olendid, muutuvat maailma kogeme, mitte midagi meist sõltumatut.
Ja edasi kõik, mis sellest mõttest tuletada annab.



Robert Bryndza
„Mustjas vesi“
Peainspektor Erika Fosteri krimipõnevik
Inglise keelest tõlkinud Raili Puskar
Pegasus 2018







Täiesti loetav krimka, aga nüüd, kuu aega hiljem ,midagi olulist sisust ei meenu.
Samalt autorilt „Tüdruk jääs“ lugesin, „Varitseja öös“ jätsin vahele.

Ann Cleeves
„Lugusid jutustades“
Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann
Varrak 2019








Olen Vera fänn. Kahju , et krimireedel enam ei näidata. „Vera on  paras õelus, eriti raamatus (eesti keeles „Vareselõks“ ja „Lugusid jutustades“, filmi Vera on üpriski  normaalne, aga mitte tavapärane naisuurija. 
Nauditav  osatäitmine Brenda Blethyn’lt.  










Raamatut lugedes sain teada kuidas Vera mõtleb ja mida tunneb.
Vera räägib Rovbert Winteriga põhjusest, miks viimane kriminaalhooldajaks hakkas lk. 188: „Vaadake, minu arvates on see veidi politseisse tööle tulemise moodi. Ma tahan öelda, et ajendid on needsamad. See annab loa ennast teiste asjadesse segada. See tagab ligipääsu sopale ja korruptsioonile, millega meie, lugupidamisväärsed inimesed , tavaliselt kokku ei puutu. Kuriteole on omane teatav lumm, on ju nii? Põnevus. Kuritegu äratab uudishimu kõikides, kuid meile makstakse selle eest, et me oma nina teiste asjadesse topiksime. Ja teiega on see samamoodi.“

Lk. 310 töölt lahkunud inspektor teise endise politseiniku kohta : „…. Ta ei andnud selle töö jaoks õiget mõõtu välja. Selle poliitika ja nende mängude jaoks, mida ollakse sunnitud mängima. Nende reeglite jaoks, mida sa pead kas järgima või siis painutama. Ta ütleb seda, mida mõtleb, ja kui teised inimesed ei tee sedasama, siis ei saa ta sellest aru.“


Märtsis vaatasin kinos    „Hävitajat“ Nicole Kidmaniga peaosas. Karm film.



 ja  „Tõde ja õigus“. Film meeldis mulle nagu kõigile eestlastele.


Käisin kaks korda teatris ja vaatasin Draamateatri uusi lavastusi:

Sławomir Mrożek
„Armastus Krimmis“
Esietendus 16. veebruaril 2019 suures saalis.

Lavastaja Hendrik Toompere
Kunstnik Pille Jänes
Muusikaline kujundaja ja helikujundaja Malle Maltis
Videokunstnikud Ann Einberg ja Tauno Makke
Tõlkinud Hendrik Lindepuu






Osades Harriet Toompere, Marta Laan, Merle Palmiste, Raimo Pass, Sulev Teppart, Mait Malmsten, Markus Luik, Karmo Nigula, Maria Klenskaja, Hendrik Toompere, Martin Trudnikov, Janno Jaanus.
Kodulehelt:
Näitemängu „Armastus Krimmis“ tegevus algab tšehhovliku stseeniga tsaariajal, jätkub 1920. aastate lõpus ning jõuab lõpuks postkommunistlikku aega 1990ndate alguses. Lavastuses näidatakse, milline oli tsaariaeg, kuidas inimesed olid ja käitusid. Kuidas inimesed moonduvad Stalini aja tingimustes ja kuidas muutub ruum. Ainult aknast avanev vaade merele jääb samaks. Ja lõpuks kõik seinad ja asjad kaovad, jääb vaid lage rand – päikese käes peesitav pätt." (Lavastaja Hendrik Toompere)
„Armastus Krimmis“ on Sławomir Mrożeki mahukamaid näidendeid. See on valminud 1990. aastate alguses, selle kirjutamise ajaks oli Mrożekil seljataga juba pikk ning viljakas loometee, mille tähtteosed nagu „Tango“ ning „Emigrandid“ on tuttavad ka eesti publikule. „Armastus Krimmis“ on poola absurdikirjaniku panoraamne vaade oma kodumaa müstilisele naabrile, Venemaale. Mrożek põimib osavalt kultuuriloost tuntud motiive ning teemasid, pastiššist kasvab aga valus grotesk. Tegevusajaks on valitud kolm märgilist perioodi, mille muutuste ning pööretega peavad tegelased hakkama saama. Ilmekaks kokkuvõtteks võiks olla ühe tegelase katse kõnetada võõrast: „Izvinite, gaspadin… Izvinite, tavarištš… Do you speak english?“.

Et sellest tükist paremini aru saada võiks enne läbi lugeda 23.02.2019 Postimehes ilmunud Boris Tuchi artikli (Maria Klenskaja tõlkes 



Henrik Ibsen
 „Rahvavaenlane“
Esietendus 23. märtsil 2019 suures saalis.

Lavastaja Kertu Moppel (külalisena)
Kunstnik Arthur Arula (külalisena)
Valguskunstnik Rommi Ruttas (külalisena)
Muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja
Videokujundajad Tauno Makke, Jekaterina Abramova ja Silver Kaljula
Tõlkinud Ülev Aaloe





Osades Ivo Uukkivi, Inga Salurand, Liisa Saaremäel, Markus Truup (külalisena), Anne Türnpu (külalisena), Tõnu Kark, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Lauri Kaldoja, Toomas Täht (külalisena).


Kui abikaasaga kodus vaadatud etendustest rääkisime, siis „Armastus Krimmis“ meeldis meile mõlemale rohkem.  Ibseni „Rahvavaenlase“ kaasajastamine ei meeldinud üldse.  Kui oleksin enne lugenud, et lavastajal on kavas must komöödia, siis võib-olla polekski teatrisse läinud. Aga nüüd on nähtud. Ivo Uukkivilt hea osatäitmine. Mulle meeldis näitleja väga VAT teatri Ibseni lavastuses „Brand“, mida vaatasin siin Henrik Ibsen. "Brand" VAT teatris.

Küllap on  palju neid, kellele just see musta komöödia variant ja publiku kaasamine  meeldi. Võibolla  mõnel etendusel isegi  aplodeeritakse  repliikidele etenduse kestel.Esietendusel seda ei juhtunud.