6. jaanuar 2021

Jaanuar 2021

 

06.01.2020

Korrastasin täna oma nimekirja raamatutest, mida tahan lugeda - 85 nimetust.  Terve aasta lugemisports. Aga neid tuleb ju uudisteostena kogu aeg juurde! No eks ma roogin muist nimetusi nimekirjast välja ka kui nimistu liiga pikaks osutub.

Ja aastat olen alustanud hoogsalt- 3 raamatut läbi loetud. 

Otsustasin siiski lugemispäevikuga jätkata.

Nii nagu vanasti, enne blogimist, märgistan raamatud-  ☝☝☝ minu meelest väga hea, ☝☝ hea ja loetav Märgita raamat neutraalne, pole minu teema  või mis iganes. Halba raamatut ma ei loe lõpuni ja läbinisti halb nimistusse ei sattugi, ja kui siiski, kirjutan ausalt, et 👎.

Lisaks märgin iga raamatu originaalpealkirja – tihti läheb vaja, kui tahan uurida, mida mujal maailmas raamatust arvatakse.

Loodan, et aasta jooksul saan jälle kinno, teatrisse, kontserdile!

„Sellepärast tulevik rõhus mu meelt ja ma kartsin tulevikku ning mõistsin, et kõigel, mis mulle on juhtunud, oli oma otstarve“. Mika Waltari "Sinuhe"

 

11.Ragnar Jónasson☝☝☝

Lumepimedus

Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti ;

Snjóblinda (Snowblind)

Eesti Raamat, 2020

Sari: Pime Island
Krimiraamat

Siglufjörður: idülliline ja vaikne kaluriküla Põhja-Islandil; paik, kus keegi uksi ei lukusta ja kuhu pääseb üksnes kitsa, läbi mäe kulgeva tunneli kaudu. Ari Thór Arason: algaja politseinik oma esimesel ametikohal, kaugel eemal Reykjavíkki jäänud kallimast; minevikutaagaga, mida ta endaga kõikjale kaasa tassib. Kui lumest leitakse poolalasti, teadvusetu ja verest peaaegu tühjaks jooksnud naine ja tunnustatud eakas kirjanik kohalikus teatris surnuks kukub, leiab Ari end sündmuste keskpunktist kogukonnas, kus ta kedagi usaldada ei saa ning saladused ja valed on osa elulaadist. Laviin ja lakkamatud lumetormid sulgevad pääsu linna ja ööpäevaringne pimedus ähvardab Ari hulluks ajada. Kardinate vahelt piiluvad uudishimulikud pilgud, ja uurimine, mida noormees läbi viib, võtab aina keerulisema, kõhedust tekitavama ja isiklikuma plaani. Minevik mängib olevikuga kulli ja klaustrofoobsed pained kuhjuvad; Ari vajub aina sügavamale oma isiklikku lumepimedusse ja peab tabama tapja. „Pimeda Islandi“ sarja esimene raamat. „Ragnar Jónassoni kirjutused on täis kõhedalt poeetilist ilu – see raamat on kohustuslik lugemisvara Islandi noir’i aina kasvava austajaskonna ridadele. ” Peter James „Paeluv … vanamoodne mõrvamüsteerium, mida iseloomustab tugev keskne tegelaskuju ja lumevangi jäänud Islandi väikelinna tekitatud köitev taust. Ragnar on klaustrofoobiat kujutades arvestatav tegija.” Ann Cleeves „„Lumepimedus“ on tõsiselt hea nn. suletud toa müsteerium: mõrva ja muude kuritegude uurimine suletud ühiskonnas, kus kahtlusaluseid on võrdlemisi vähe ... Jónasson ei tee sohki, tema vihjed on traditsioonilised ja hästi läbi mõeldud – ja lugeja aina keerab lehti. „Lumepimedus“ on moraaliküsimustes traditsioonilistest „vajaduspõhistest“ mõrvalugudest mitmekihilisem ja pakub pilguheitu süngematesse ja kahtlemata hirmutavamatesse mõttemaailmadesse.“

Väga hea kriminaalromaan! Loen kindlasti ka kõiki järgmisi. Nii see on ,et kriminaalromaanid , mille tegevus toimub külmal ja lumisel talvel sobivad meie laiuskraadi inimestele rohkem kui lõunas palmide all toimuvad krimilood- need pole nagu päris. Seda raamatut lugedes tunned seda külma talve ja näed… nii nagu on neid islandi krimifilmis näidatud - pealkirja ei mäleta. 

10. Howard, Catherine Ryan☝☝

Salasilm

Rewind

Inglise keelest tõlkinud Triin Olvet

Ühinenud ajakirjad 2020

Varjudest täidetud toas magab naine. Teadmatuses, et ei ole seal üksi – toahämarusse ilmub tume kuju, kes magava naise jõhkralt tapab ja lõhub seejärel veretöö salvestanud piilukaamera. Kes on see naine? Mis on sellise toore mõrva põhjuseks? Ja kuidas mõrvar teab, et toas on kaamera? PAUS Talviselt kõledasse Shanamore’i saabunud Instagrami-staar Natalie taipab pea kohe, et oleks võinud pigem koju jääda. Puhkemajas, kus ta peatub, hakkavad juhtuma seletamatud asjad ja puhkeküla juhataja juures on midagi häirivalt kummalist. Ta tahab lahkuda, kuid ei saa, sest pole veel leidnud seda, mida sinna otsima tuli… KERI TAGASI Loo alguse oled sa juba maha maganud. Et kõigest aru saada, pead sa salvestust edasi-tagasi kerima ja ette mängima, olgu see nii kole kui tahes. Catherine Ryan Howard (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda peetakse iiri noir`i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaan „Valetaja tüdruk” (2020).

 „Muretsemine ei kaota homseid probleeme, see  vaid röövib tänase rahu“

Täitsa põnev raamat! Ühelt tegelaselt teisele hüppamine, olevikust, minevikku ja jälle tagasi- raamatus: esita; paus ja keri tagasi.


9.  Blædel, Sara

Surnumatja tütar

Bedemandens datter

Taani krimipõnevik

Taani keelest tõlkinud Liina Kadakas

 Koolifotograaf Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat. Aastakümneid pakitsenud mahajäetuse valu, igatsus ja soov isa lahkumist mõista tärkavad uue hooga. Miks isa nad nii järsku maha jättis? Milline inimene ta tegelikult oli? Mis temast kauge ookeani taga sai? Lootes oma küsimustele vastuseid leida, otsustab Ilka isiklikult kohale sõita. Reis kujuneb aga oodatust erinevaks. Üleöö saab Ilkast provintsilinna matusebüroo omanik, isa uus pere käitub kummaliselt, isa elu tundub mõistatusi täis ning küsimusi tekib aina juurde... „Surnumatja tütar“ on Ilka Jenseni krimitriloogia esimene osa. SARA BLÆDEL (s 1964) on Taani kuulsamaid krimiautoreid, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 40 keelde. Ta on valitud neli korda Taani kõige populaarsemaks autoriks ning võitnud ka Kuldse Loorberilehe, Taani kõige prestiižsema kirjandusauhinna. Taanist pärit Sara on elanud ka New Yorgis, kuid elab praegu enamjaolt Kopenhaagenis.

 Lugesin, et autorit peetakse Taani krimikirjanduse kuningannaks. Loetud raamat on esimene autori Ilkka sarjast, mis ilmus 2016.a. , pärast seda on ilmunud veel kaks Ilka raamatut : Ilkas Arv (roman), 2017 ja Den Trejde Søster (roman), 2018.

Kas ma loeksin neid?  Ei loeks. "Surnumatja tütres" on üle 300 lehekülje, kusagil 120. leheküljel uurisin uuesti tagakaant- kas on ikka tegemist kriminaalromaaniga.  Jah, raamat on  krimipõnevik.   Aga sinnamaani- ei krimi ega põnevik.  Tegevuskoht matusebüroo oli huvitav. Palju tähelepanu on raamatus pööratud peategelase, 40 aastase Taani viikinginaise  matusebüroo tegevusse sisseelamisele ja meestemurdjalikule tegevusele.  Lõpu poole tuli pisut krimi. Kas ka põnevik?-  peab  iga lugeja ise otsustama.  Kui aus olla, märgiksin 👎 , aga krimikuningannale sellist hinnangut anda ei sobi.  Sama autori „Kutsu mind printsessiks“ (Louise Rick ’i lugu) , loetud 2014 jaanuaris,  kohta kirjutasin nii:  Lugema asusin õhinaga, ikkagi Taani krimka. Taani krimiseriaali „Kuritegu“ uut osa ootan pühapäeviti pikisilmi. Õhinat päris lõpuni ei jätkunud.  Aga selline ladusalt loetav krimka,  hea tõlkega.  Palju otsest kõnet ja kuigi raamat lahkab ka sotsiaalseid probleeme, nagu enamik Skandinaavia kriminaalromaane, tehakse seda tegevuse käigus ja mitte mitmel leheküljel.  Ega minul ka nende lehekülgede vastu midagi pole. Peategelase politseikomissar  Louise Rick'i  auks peab ütlema, et igati normaalne  sümpaatne ja tasakaalukas  noor naine. Ei ole selline  raskepärane isiklike  probleemidega  uurija  nagu Skandinaavia krimkades kombeks.  Aga iseloomuga nagu Sarah Lund ta ka ei ole.

 Jään neutraalseks, võibolla on viga minus kui raamat ei huvita.  Internetist arvustusi ei leidnud, tahtsin teada, mida teised sellest raamatust arvavad.

 

8. Dragomán, György

Tuleriit ☝☝☝

Máglya

Ungari keelest tõlkinud Leelo Jõulu

Draakon & Kuu 2020

Kolmeteistkümneaastane Emma satub pärast vanemate surma internaatkooli. Seal kohtub ta esmakordselt oma vanaemaga, kes ta enda juurde elama võtab. Vanaema on kummaline erak, justkui nõid, kes jagab oma kodu kadunud abikaasa vaimuga, oskab kohvipaksult tulevikku ennustada, valu ära võtta ja vaenlaste mõtteid kontrollida. Tasapisi hakkab aga tüdruku silme ees lahti rulluma vanaema lugu, tema traagiline minevik, mida varjutavad teise maailmasõja aegsed traumad, holokaust ja kommunistlik režiim. György Dragomán (s 1973) on üks tänapäeva tuntumaid ungari kirjanikke ja tõlkijaid, kelle romaanidest on eesti keeles varem ilmunud “Valge kuningas” (2012). "Tuleriit" on kohe kindlasti aasta parim raamat, ütleksin isegi, et ungari kirjanduses on sündinud uus klassik … Meeldesööbivad lood, erakordselt täpsed, üksikasjalikud, isegi filmilikud kirjeldused ning tuntavalt isikupärane stiil teevad sellest teosest suure romaani." – Róbert Bak

Tõlkija Leelo Jõulu saatesõna laseb heita pilgu selle huvitava autori ellu ja aitab romaani mõtestada. Ungari kirjanik ja tõlkija sündis Rumeenias, toona veel suure ungari enamusega linnas Targu Muresis (Marosvasarhelys). 1988 a õnnestus perel  kolida  Ungarisse.

Olen käinud bussireisil Rumeenias, mäletan sealseid  kauneid saksa linnu, üldist vaesust ja imeilusat loodust.

Otseselt pole tegu ajaloolise romaaniga, raamatus pole nimetatud tegevuse toimumise aega ega kohta ega rahaühikut, mis suunaks lugeja konkreetsesse aega ja ruumi. Samas sarnanevad mõned taustasündmused sellega, mis toimus 1989.a. ja vahetult pärast seda Rumeenias, kui verise revolutsiooni tulemusena kukutati diktaator Nicolae Ceaușescu .

Raamatus on kaks jutustajat, kelle suu läbi autor räägib-minajutustaja Emma, 13 aastane tüdruk,  ja vanaema oma minevikumälestustega.  Argine ja traagiline on romaanis seotud maagilisega ja mõjub lugedes väga realistlikult, kuid samas poeetiliselt.  Maagiline kujund- jahu peale joonistamine- tekitas tahtmise endal kohe järgi proovida.  

Suurepärane tõlge!  Meeldejääv lugemiselamus!

 Ma ei oska öelda, kas „Valget kuningat“ loen, aga võtan selle lugemislisti.  

 Kirjanik on enda mõjutajatena nimetanud Ádám Bodori romaanI „Sinistra ringkond“ (1992, eesti keeles  2012), samuti Péter Nádasi „Ühe perekonnaromaani lõpp“  (1977, eesti keeles 1990) ja Imre Imre Kertészi „Saatusetus“ (1975, eesti keeles 2004).

Lugenud olen „Saatusetust“ ja see meeldis mulle. Minu lemmik Ungari kirjanik on Sándor Márai: „ Maa, maa! ... : mälestusi“,  ;, Püha Gennaro veri“, „ Ühe kodanlase pihtimused. I-II“  ja muidugi „Küünlad põlevad lõpuni“.  Arvasin, et Márai raamatuid loen ka teist korda ja ostsin nad endale riiulisse. Kardan, et minu elueast tuleb puudu, et teistkordse lugemiseni jõuda.

  

7. Raymond Prior, Phd

Sisekümne seisund. Vaimne tugevus laskespordis.☝☝☝

Inglise keelest tõlkinud Kristiina Kiisk

Kirjastus MomentumMedia

Trükitud Ameerika Ühendriikides

Oled Sa kunagi enda käest küsinud, mis Sinust parema sportlase teeks? Kuidas saaksid sportlasena edasi areneda ja suuremat edu saavutada? Kuidas saaksid oma tõelist potentsiaali realiseerida?

Raymond Prior vastab kõigile neile küsimustele ja aitab Sind vaimselt tugevamaks saada oma raamatuga „Sisekümne seisund: vaimne tugevus laskespordis”. Tahad spordis kaugemale jõuda? Tahad läbi lüüa? Kui vastus on jah, siis see on Sulle kohustuslik kirjandus! See raamat kulub ära iga ala sportlasele, mitte ainult laskesportlasele, sest vaimse tugevuse põhimõtted on üheselt rakendatavad igas eluvaldkonnas.

Vaimne tugevus on valik ja pühendumus teisiti mõelda. Just nagu füüsiliste oskuste arendamine ja säilitamine, vajab see harjutamist ja visadust. Sportlased, kes otsustavad vaimse tugevuse põhimõtteid ja oskusi oma igapäevaellu ning sooritustesse integreerida, hakkavad kasutama oma mõistust, et oma sooritusi parendada, selle asemel, et oma mõistuse vastu võidelda. Vaimne tugevus ei ole raketiteadus. See ei ole miski, millega Sa kas sünnid või mitte. Vaimne tugevus on õpitav, kui saada täpselt aru, kuidas mõistus sooritust mõjutab, ning siis järjepidevalt järgida paari lihtsat põhimõtet ja oskust tõelise igapäevase pühendumusega. Vaimne tugevus nõuab sportlastelt mõtlemist viisil, mis on nende soorituse jaoks kõige efektiivsem ja tõhusam. Selle raamatu eesmärk on aidata paremini mõista, kuidas mõttetöö valdamine saab Sinu sooritusi parandada, ning pakkuda infot selle kohta, kuidas jõudu juurde saada ja avastada, kui kaugele võid jõuda.

 Ostsin raamatu oma lapselapsele, kes tegeleb laskespordiga. Lugesin enne üleandmist ka ise läbi.  Väärt mõtted väljakirjutamiseks:

Hirm tuleneb tulevikule ja viha minevikule keskendumisest.

Igal hetkel valid sa mõtteid , mis juhivad sinu elu.

Tähtis on mõista, et soorituse tulemus on küll oluline, aga kuna see ei ole Sinu võimuses, ei ole see kunagi olulisem kui Sinu soorituse protsess. Egolaskurid keskenduvad tulemusele, meisterlikud laskurid oma soorituse protsessile.

Igal ajahetkel on Sinu suhtumine Sinu tegevusest tähtsam.

Seega Sinu suhtumine kas viib Sind edasi ja aitab Sul oma oskusi maksimaalselt ära kasutada või blokeerib see Sinu võimed ja kahjustab oskusi.

Kaks kõige hävitavamat harjumust on vigadel peatumine ja kurtmine.

Nautida head, reageerimata vigadele emotsionaalselt- nii saa d luua positiivseid mälestusi.

Enesekindlus ei ole miski, millega sünnitakse, või miski, mis saavutatakse ainult pikaajalise edu käigus. Enesekindlus tähendab lihtsalt mõtlemist asjale, mille toimumist soovid näha. Enesekindluse üle kontrolli saavutamiseks tuleb valida oma mõtteid ja mälestusi.

Perfektsionism on nagu maitseained streigil: natuke maitseaineid toob välja liha rikkaliku maitse, kuid ülemaitsestamine võib steigi täielikult rikkuda.

Täiuslikkuse asemel püüdle progressile.

Progressile keskendumine arendab enesekindlust ja suurendab motivatsiooni.

Mida paremaks muutud, seda rohkem aega ja vaeva kulub, et teha järjest väiksemaid edusamme.

Hirm, mida soorituse ajal tunned , on võltshirm, See on mõte, mille oled ise endale valinud mõelda. Olevikuhetkele keskendumine kõrvaldab võltshirmu tunde.

Visualiseerimine on tohutult võimas vaimne oskus peamiselt sellepärast, et aju suudab ainult osaliselt vahet teha tegelikkusel ja elavalt kujutletud sündmustel.

6. Walker, Wendy

Kui Emma kadus: kaks õde haihtuvad. Vaid üks tuleb tagasi☝☝

Emma in the Night

Tõlkija Aet Karolin

Petrone Print 2020

Ühel õhtul kaovad jäljetult 15aastane Cass ja tema 17aastane õde Emma. Merekaldalt leitakse perekonnale kuuluv auto, kuid uurijad ei suuda välja selgitada, mis tüdrukutega juhtus. Ilma ühegi vettpidava tõendi või usaldusväärse selgituseta naaseb Cass kolm aastat hiljem koju… aga ilma õeta. Ta räägib röövimisest ja sellele järgnenud erakuelust salapärasel saarel, kus teda koos õega kinni hoiti. Kohtuekspertiisi psühholoogi Abby Winteri arvates ei klapi aga Cassi loos kõik omavahel kokku. Nartsissistliku isiksusehäire eksperdina kaevub ta tõe leidmiseks sügavale perekonna ajaloosse. Ta pöörab pilgu nii tüdrukute emale – piltilusale edevale naisele – kui ka kasuisale ja kasuvennale, kahele “põnevalt ohtlikule” mehele. Abby avastused paljastavad klantspildi taha peituva väärastunud perekonna. Kus on aga Emma? Kes kaitseb keda ja kes valetab? Kas nartsissistlik isiksusehäire on nakkav, päritav, õpitav, kas katkisest peremudelist on võimalik end lõpuks välja murda? See on haarav lugu, mis annab samas lugejale võimaluse end psühholoogia vallas harida.

Psühholoogia vallas haritud saab. Peategelase teadustööst „Nartsissistlike emade tütred: kas mustrit on võimalik muuta“ saab teada, et nartsissistlik isiksushäire on võrdlemisi haruldane, hõlmates vaid kuut protsenti rahvastikust. Valdav osa sellest kuuest protsendist on mehed. Autor kirjeldab sümptomeid: enda üle mõistuse tähtsaks pidamine, fantaasiad piiramatu edu, võimu, ilu, geniaalsuse kohta; ülemäärase imetluse nõudmine; enda teistest paremaks pidamine; oma vajaduste rahuldamiseks teiste inimeste ärakasutamine; empaatia puudumine; soovimatus tunnistada või ära tunda teiste inimeste tundeid ja vajadusi. Nartsissistlikud naised vajavad enda kõrvale võimukaid mehi. Nartsissistlikke mehi veetlevad  allaheitlikud naised- seni kuni nad on veetlevad ja ka teiste meeste poolt ihaldatud.

Lugedes tunned ennast ära, oh õudust! 😄, ja siis veel nartsissistid oma ümbruskonnas. Palju rohkem kui 6 %! Nartsissistid poliitikas ja avalikus ruumis- võib-olla nad seal elavadki.

Krimkana üpris huvitav. Raamatu lõppu täpselt ära arvata ei õnnestu.  


5. Turovski, Aleksei☝☝☝

Kodu keset aeda

Ühinenud ajakirjad 2020

Pildirohkesse raamatusse on kokku koondatud armastatud bioloogi Aleksei Turovski artiklid, mis on aastate jooksul ilmunud ajakirjas Kodu & Aed. 2020. aasta suvel vaatas Aleksei kirjutatu üle, täiendas seni kirjutatut ning lisas enda joonistatud illustratsioone. Aleksei poja Mattiase kirjutatud lõppsõna on südamlik kokkuvõte kodust keset aeda – elust, mille isa on oma lastele loonud. Aleksei Turovski liigub loomade maailmas ja sellest väljapoole ning püüab luua ettekujutust elusolendite kodust kui planetaarsest hiidaiast. Tema jaoks on kodu ja aed lahutamatult seotud, kusjuures aed ei tähenda siinkohal tingimata elamut ümbritsevat roheala. Kodu ja aed on oma koosmõjus alati seotud armastuse ja vabadusega. Koju on inimene jõudnud siis, kui tema elus moodustavad armastus ja vabadus tervikliku ja harmoonilise koosluse, kusjuures nii kodu kui aed on sellisel juhul alati leitavad olenemata sellest, kus me sel kaunil planeedil parajasti asume. Aleksei poeg Mattias Turovski kirjutab: „Peamiselt kirevate loomalugudega, aga ka pilguheitudega isa Aleksei lapsepõlvemälestustesse ilmestab käesolev raamat mõistete kodu ja aed paljusid erinevaid semiootilisi perspektiive. Iga lugeja leiab tekstist oma rütmi – midagi, mida minu meelest see raamat ka tugevalt julgustab. See on siinkirjutaja tagasihoidlikul seisukohal üks peamisi asjaolusid, milles peitub Aleksei Turovski kirjutamis- ja jutuvestmisstiili geniaalsus – see lausa nõuab astuma materjaliga isiklikku suhtesse!“

Esimene Turovski raamat, mida lugesin. Mulle meeldis. Imeilus raamat, heal paberil, ilusad illustratsioonid- valdavalt A. Turovski enda joonistused.

Usun, et hakkan nüüd leebemalt suhtuma putukatesse, kes minu aias elavad. Ühe kännu jätsin mõttes juba alles aiapilti. 

Kui juba Turovskile ja loodusele jutt läks, siis 2021 aasta lind on kuldnokk, aasta loom on rott ja aasta puu on kadakas. Aasta orhidee on väike käopõll ja aasta muld on rähkmuld.


4. Kõomägi, Armin 

Perifeeria kangelased☝☝☝

Kultuurileht 2020

Loomingu Raamatukogu

Kusagil väheasustatud kolkas pole mingi asi saada kangelaseks – liiguta vaid veidi lille või lihtsalt ole ja õiesülem asetataksegi kummarduse saatel pähe. Räägib reaalne elu või kade rahvasuu või kes? Armin Kõomägi 24 mininovelli tegelasi seob suur tegutsemistahe ja uudishimu, nad seavad aktiivselt maailma ja nihutavad perspektiive, olgu endal või lugude jutustajal: elurõõmus Villu, Saaremaa joogapensionärid, erilise psühholoogilise veenvusega kirjanikud, sihikindel muruniiduk ja seilav jääkaru. Elu saab uue rütmi, see on kindel. „Perifeeria kangelased“ on autori viies lühiproosakogu.

 Armin Kõomägi novellidest vaimustusin ammu kui lugesin „Anonüümsed logistikud“, mis  on Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaat 2006. Seevastu tema auhinnatud romaani  „Lui Vutoon“ pole tahtnud senini kätte võtta - seisab kodusel raamaturiiulil. Loetud kogu lemmik oli „Perekonnapuhkus“ , olen varasemalt kusagilt ajakirjast lugenud- nüüd lugesin mõnuga uuesti. Teine lemmik oli „President“.  Selline äraspidine ärapanemine, iseloomustaksin Kõomägi stiili. Mulle meeldib.


 3. Adolfsson, Maria 

Kuradi ja mere vahel☝☝☝

Mellan djävulen och havet

Kriminaalromaan

Tõlkinud Kadi-Riin Haasma

Ühinenud Ajakirjad 2020

 Maailmakuulus laulja Luna pole esinenud kümme aastat. Nüüd naaseb artist kodumaale Doggerlandi, kus ta pole käinud lapsepõlvest saati, et salvestada siin oma tagasituleku album. Kadestusväärse välimuse ja kaheldamatu andega naine lummab stuudiopeol kõiki. Kui mitte arvestada üht tusast kriminaalinspektorit, kes end äkitselt vana ja väsinuna tunneb. Järgmisel hommikul ei ilmu Luna stuudiosse plaadile viimast lihvi andma. Tema kadumine on kahtlane, ometi tahetakse seda saladuses hoida. Samal ajal rünnatakse jõhkralt üht teist naist. Kas need kaks sündmust on seotud? Üsna vastumeelselt asub inspektor Karen Eiken Hornby tavatult soojadel kevadpäevadel uurima Luna kadumist, seistes silmitsi puhkeda ähvardava meediatsirkuse ja võimatuna tunduvate valikutega. Sellistega, mis võivad tähendada nii elu kui ka surma. Nii tema enda kui ka teiste oma. „Kuradi ja mere vahel“ on kolmas raamat menukast „Doggerlandi“ sarjast. Maria Adolfssoni (1958) välja mõeldud Doggerlandi saarestik asub Põhjameres ning sealsel rahval on oma keel ja kultuuritraditsioonid, mille juured on pärit Skandinaaviast ja Suurbritanniast. Seekord viivad sündmused inspektor Karen Eiken Hornby saarestiku kõige lõunapoolsemale saarele Friselile.

 Väga hea krimka nagu eelmised sama autori raamatud. Mõnikord on uue raamatu lugemise ajaks autori eelmise raamatu sündmustik nagu peast pühitud, seekord meenusid täpselt autori viimaste raamatute süžeed .

 2. Keane, Mary Beth 

Kui sa nüüd uuesti küsiksid☝☝

Ask again, yes

Inglise keelest tõlkinud Tiina Viil

Rahva raamat 2020

Kui palju suudab üks perekond andestada? Francis Gleeson ja Brian Stanhope on New Yorgi algajad politseinikud ja äärelinnanaabrid. See, mis sünnib nende majade suletud uste taga – Francise abikaasa Lena üksildus ja Briani naise Anne’i vaimne tasakaalutus –, paneb aluse eesootavatele plahvatuslikele sündmustele. „Kui sa nüüd uuesti küsiksid” räägib Francise tütre Kate’i ning Briani poja Peteri sõpruse ja armastuse loo. See südant murdev, aga ka lunastust pakkuv romaan näitab meile, kuidas võivad lapsepõlvemälestused muutuda, kui vaadelda neid täiskasvanuea kaugustest – pahategijad ei ole enam nii ähvardavad ja need, kes tundusid süütud, pole seda sootuks. See on liigutav romaan kahest äärelinna perekonnast, sidemest nende laste vahel, tragöödiast, mille mõju on tunda nelja aastakümne vältel, abielu igapäevastest intiimsustest ja andestuse väest.

Nimetaksin perekonnaromaaniks  Ameerika moodi. Ka kaasakiskuvalt ja voolavalt jutustatud, taas meeldib mulle, et sündmusi nähakse erinevast vaatevinklist. Ehk liiga happy end, ei suuda sellist lõppu uskuda. Olen liiga kaua elanud, et uskuda - lõpp hea, kõik hea.

 

1  .Wäha,Nina  

Testament☝☝☝

Testamente

Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp

Rahva raamat 2020

See pole midagi muud kui mõrvalugu. Või siiski, tegelikult on see veel ka palju muud. Aga ma ei taha kedagi eksiteele viia ega selle loo olulist osa varjata. Keegi sureb. Ja keegi on selles süüdi. Peame üritama välja uurida, kes. Ja kes. Ja miks? Kahjuks peate neid kõiki tundma õppima, sest nad kõik on looga omal kombel seotud. Nagu öeldakse, on issanda loomaaed kirju, ja mõni isend ei torka silmagi, kuid on sellegipoolest olemas. Võib-olla peatud selle teekonna jooksul mitu korda ja mõtled midagi umbes sinnakanti, et „misjaoks see nüüd veel hea on“, aga ära kaota lootust. Anna oma elu minu kätesse ja ma juhin sind läbi hämara ja helge. No nii. Hakkame pihta. See on jutustus perekond Toimist ja nende elu märkimisväärselt mõjutanud sündmustest, kusjuures perekond Toimi all mõtlen ma ema ja isa, Sirit ja Penttit, ja ma mõtlen kõiki nende lapsi, nii neid, kes on sündmuste ajal elus kui ka neid lapsi, keda enam ei ole. Ja lapsi, kes pole veel sündinud. Ja lapsi, kes tulevad hiljem. Nina Wähä (sünd 1979) elab Stockholmis. Tema esikromaan on 2007. aastal ilmunud „S som i syster” („Õ nagu õde”) ja teine 2010. aastal ilmunud ja kriitikutelt palju kiidusõnu saanud „Titta inte bakåt!“ („Ära vaata tagasi”). Ta mängis filmis „Babylonsjukan“ ühte peaosadest ja laulab indie-bändis Lacrosse. Nina kolmas romaan „Testament” (2019) oli ilmumisaastal üks Rootsi menukamaid raamatuid ning kandideeris mitmele kirjandusauhinnale, sh Augustpriset. „Testament” võitis Rootsi Raadio Kirjanduspreemia. „Testament” on meloodiline ja kaunilt komponeeritud hea tempoga lugu." - SR Kulturnytt "Tõeliselt lummav romaan." - Aftonbladet "Lihtsalt fantastiline lugemiselamus." - Arbetarbladet "Haarav esimesest leheküljest, sest Wähä kirjutab hästi!" - Dagens Nyheter

Väga hea soome perekonnaromaan, kaasakiskuv jutustamisviis, kõik on kõigega seotud. Iga laps 14 -lapselises perekonnas näeb ja mäletab asju isemoodi. Ja siis veel isa ja ema. Huvitavat võib lugeda ka järelsõnast- lestadiusluse rajajast Lars Levi Laestadiusest. 

 



29. detsember 2020

Kokkuvõte 2020 aastast

 2020 on minu viimane aasta selles blogis. Uus blogiformaat ei sobi mulle. Kui ma enam ise ei leia hõlpsasti oma blogist üles raamatut, mida otsin,  siis pole blogipidamisel lugemispäevikuna, mille eesmärgiks seadsin, enam mõtet. Lihtsam on otsida Urram andmebaasis loetud raamatute hulgast. Otsin sealt- saan kätte kõik andmed raamatu kohta, samuti kaanepildi, sisukirjelduse, millal lugesin.  Juhuks kui  tahan oma märkmeid või väljakirjutusi raamatu kohta teha-  jah, selle üle pean veel mõtlema.

Järjest rohkem häirib mind ka minu blogi pealkiri. See on nii pretensioonikas,  kultuuritarbijana  oli 2020 aasta mulle  kurb aasta.

2020 a  käisin kinos ainult neljal korral. Panengi need neli filmi ritta meeldivuse järjekorras.

1.       „1917“

2.       „Viimased“

3.       „02“

4.       „Talve“

Head filmid kõik. Neid , milles ma kahtlesin, vaatama ei läinudki. Aga suurt valikut ei olnudki seoses koroonapiirangutega kevadel ja sügisel. Seevastu telerist vaatasin filme rohkem kui kunagi varem. Avastasin endale ETV+, kust vaatasin vene ajaloofilme „Katariina“; „“Kuldhord“, „Anna“. Minu mees ütleb nende kohta propagandafilmid!

 

2020 a kontserte oli minu jaoks kaks.

1. Venemaa Riiklik Akadeemiline A.  Vivaldi orkester.

2. Rahvusooper Estonia „Georg Ots 100“

Väga head kontserdid mõlemad.

 

 2020 jõudsin  Estoniasse  kahel korral

„Krahv Luksemburg“

 „Don Pasquale“

"Don Pasquale" meeldis rohkem, eriti Elina Netšajeva särav ja särtsakas esitus.

 

2020 suveetendusi kogunes kaks

1.       "Tema taevaliku õnneküla potitehas“ – meeldis väga.

2.       „Vana klaver“ –ei meeldinud üldse, kuid samas ei kahetse, et pika sõidu Lõuna-Eestisse ette võtsime.  Teel vaatasime üle Lõuna-Eesti linnade keskväljakud ja ööbisime armsas Võru linnas.

2020 a teatrisse jõudsin veidi rohkem..

1.       Ugala teater „Katkuhaud“

2.       Pärnu teater Endla „Vaade sillalt“

3.       Eesti Draamateater „Lehman Brothers“

4.       Rakvere teater „Charlotte Lõwenskõld“

5.       Eesti Draamateater „Tunnike rahu“

6.       Pärnu teater Endla  „Sild“

Püüdsin  need etendused ka seada meeldivuse järjekorda, kuid tegelikult meeldisid mulle kõik. Viimane "Sild" ehk kõige vähem. Liiga palju kalapüüki minu jaoks:)

Koroona tõttu jäid nägemata Endla teatri etendus „ Nagu süldikeeduvesi“ , teistelt kuuldu järgi eriti ei kahetse , ja Estonias Verdi  ooper „Jean D’Arc“. Pärast kevadist koroonaseisakut kadus see ooper sootuks mängukavast ja esietenduseni ei jõudnudki.

Edasi lükati Pärnu ooperipäevad: Stanislaw Moniuszko „Õudne mõis“ ja  Mozart „Don Giovanni“

Birgitta festival lükati samuti  edasi: Puccini „Õde Angelica“ ja Tšaikovski „Jevgeni Onegin“

Piletid olid mul veel sellistele etendustele  „Mäng on alanud“ ja „Hotell laibaga“.

 2020 jõudsin raamatuid  lugeda üle 100, täpsemalt 105. 

Päevi veel on,  neid lisandub veel. Mida ikka teed, kui kuhugi minna ei ole.…..

Enamus loetust moodustasid krimkad. Ega neist peale sisukirjelduse polegi palju kirjutada. Sisukirjeldus on oluline, selleks et raamatut teist korda ettekavatsematult raamatukogust kaasa ei haaraks.

Sest pealkirjad on neil nii nagu on…. Mitu raamatut sisaldavad pealkirjas tüdruk või tütar? Või sõna „kadunud“? Kes neid kokku lugeda jõuaks.

Eesti autorite teoseid lugesin vähe, seda võib aimata juba lemmikute loetelus.

1.       Indrek Hargla „Melchior ja Pilaatuse evangeelium“

2.       Loone Ots „Minu Odessa“

3.       Andrei Ivanov „Pariisi arabeskid“

 Aga lugemisel on Martin Alguse "Tagamaad" ja Armin Kõomägi. Lähevad ka vist veel 2020 kirja.

Parimad krimkad 2020

1.       Olga Tokarczuk  „Aja oma atra läbi koolnute kontide“

2.       Jo Nesbö „Peakütid“

3.       Mari Jungstedt „Surev dändi“

4.       Cara Hunter „Väljapääsu ei ole“

5.       Camilla Läckberg „Kuldne puur“

Parimad loetud tõlkeraamatud 2020

1.          1.Emily St. John Mandel „Jaam üksteist“

2.    .    2.Margaret Atwood  „Testamendid“.

3.     3.   Antoine Lorrain „ Punase märkmikuga naine“

4.     4.    Th. Savage „Koera vägi“

5.       5. Fernandi Armaburu „Isamaa“

6.     6. Kate Atkinson "Elu elu järel".


Ja nii see aasta 2020 nüüd  lõpebki. Raamatuid sai siiski lõpuks loetud 106. Ja seda tänu sellele, et 30 detsembril võtsid töölt puhkusepäeva. Aasta lõpp ja aasta algus ei ole hea plaanide tegemiseks ja kohustuste võtmiseks, nagu just lugesin. Aga kui siiski, siis 2021 peaks saama minu jaoks murranguliseks aastaks- peaksin töölt lahkuma. Peaksin….. sest olen seda plaaninud pikalt, aga seni pole õnnestunud. Kirjutan enda jaoks loetelu : 100 põhjust, miks töölt lahkuda. 51 on tänaseks juba nimistus. 49 veel leida. Muidugi võiksin kirjutada ka nimistu “miks jätkata tööl käimist“, aga kahtlustan, et üle 50. ma sinna nimistusse ei   leiaks.

Aastavahetuseni on jäänud veidi üle 3 tunni. Veedame selle Klassikaraadiot kuulates. Kantakse üle  La Scala ooperimaja pidulik galaõhtu "Et jälle näha tähti“(!A  riveder le stelle"), mis toimus La Scala ooperimajas 07. detsembril raadio ja televisiooni vahendusel.  Paljude staaride seas, kes üles astusid, olid näiteks Elina Garanca, Sonya Yoncheva, Ildar Abdrazakov, Roberto Alagna  Placido Domingo. Nad esitasid ooperiaariaid koos La Scala koori ja orkestriga Riccardo Chailly juhatusel.Valikus olid Verdi, Donizetti Puccini, Tšaikovski, Bizet ja Giordano.

Parim viis aastavahetuse veetmiseks. Hoian küll telekat lahti, aga klõpsides ühelt kanalilt teisele pole leidnud veel midagi, mida tahaksime vaatama /kuulama jääda.

Loodan, et see aeg tuleb tagasi, et saan jälle oma ooperireise jätkata, enne kui liiga vanaks jään.

Just praegu:


 




 

9. veebruar 2020

2020 lugemised, kuulamised ja vaatamised

Eelmisel aasta oktoobrist jäi blogipidamine soiku. Sellega kaasnes tulemus, et mul aasta viimase kolme kuu kohta loetud raamatute täielikku nimekirja pole. Aga selleks ma ometi blogi pidama hakkasin, et luua endale lugemispäevik. Küsin endalt, et milleks see nimekiri- nii palju ometi mäletan, et teist korda sama raamatut raamatukogust ei võta? Kuigi ka seda on juhtunud. Blogimine sõi ära aja, mis  lugemiseks jäi. Pealegi kui ise blogi pidada, siis teiste blogide lugemiseks aega ei jää. „Kruusateele“ ikka kiikan vahetevahel. „Istu mu pingile, kiika mu aeda“ kadus minu arvutist nii jäljetult, et  polegi seda üles leidnud. Leidsin endale blogipidamise lõpetamiseks hulgi õigustusi, sh - miks risustada internetti, arvestades huugavad servereid jne.  
Aga kirjutamata ma ei oska olla. Kui hommikul tööl kuidagi hoogu sisse ei saa või  juhtub, et kodus muresid on, siis võtan kõigepealt lehe paberit, panen probleemid ja mured kirja või lahkan oma ükskõiksuse ja tüdimuse põhjusi. Võiksin need lehed kohe paberihundist läbi lasta, sest tähtis ei ole minu jaoks tulemus vaid kirjutamise protsess ise. Siiski olen need lehed kodus kausta köitnud ja nii on mul aastate jooksul kogunenud mahukas isiklik päevik. 
Miks ma siis ikkagi edasi kirjutan? Tükati harjumusest, tükati seetõttu, et mulle ei meeldi asju pooleli jätta ja tükati mõttega, et kui lõpuks siiski hakkan pensioninäriks, küll siis loen ja kirjutan. Loen sedagi, mida ise kirjutasin. Igatahes otsustasin 2020 blogistada lihtsustatult. Lugemises erilisi eesmärke ei sättinud, küll aga on eesmärk lugeda igas kuus 2 eesti kirjaniku raamatut.

LOETUD

1.Indrek Hargla
Apteeker Melchior ja Pilaatuse evangeelium.
Kirjastus Raudhammas 2019

Ilusas puhtas eesti keeles, faktitihe ja  huvitav lugemine. Lisaks muudele headele omadustele- andekas ja põnevust pakkuv krimka. Melchiori poeg jäi ripakile. See tähendab- lugu läheb lugejate rõõmuks edasi! 


2. Cal Newport
Süvenemine
Edule keskendumine hajusas maailmas.
Tõlkinud Triin von  Doorslaer
Äripäev 2019.

 Raamatu kandev idee on: süvenenud töötamine on väärtuslik ja tänapäeval haruldane ning sellele tasub panustada. Seejärel jagab autor reegleid süvenenud töötamiseks ja kirjutab need lahti. Reeglid kokkuvõtlikult on: tehke tööd süvitsi; pidage lugu igavusest, loobuge sotsiaalmeediast ja loobuge pinnapealsest.
Osa sotsiaalmeediast loobumise kohta jätsin vahele. Mul ei ole sellega probleemi, pole ka süvenemisega, aga ikkagi oli huvitav lugeda. Minu töö nõuab suurt süvenemist ja Mihaly Csikszentmihalyi  flow e. kulgemine on mulle tuttavad.
Tuttav on mulle ka rahulolu ja isegi õnnetunne süvenenud töötamisest.
Raamatus tsiteeritakse Csikszentmihalyi, (no on alles nimi, kirjutada veel võib , aga välja öelda….).
Kummalisel kombel on tegelikult lihtsam nautida tööd kui vaba aega, sest nagu kõik voogtegevused, sisaldab ka töö eesmärkide seadmist, tagasisidet, reegleid ja proovilepanekuid, mis kõik julgustavad inimest oma töösse tõsiselt suhtuma, keskenduma ja unustamiseni süvenema. Vaba aeg on aga restruktueerimata ning selle vormimine millekski nauditavaks nõuab palju suuremat pingutust.
Kirjutasin, et minu töö nõuab süvenemist. Tõsi, aga teist sama palju nõuab rööp-rähklemist ja seda keegi ei õpeta, pigem hoiatatakse selle eest.

3.Camilla Läckberg
Merineitsi
Tõlkinud Maiu Elken
Pegasus 2018

4.Camilla Läckberg
Majakavaht
Tõlkinud Maiu Elken
Pegasus 2019

Autor on Rootsi menukas krimikirjanik, kohati tituleeritud ka krimikuningannana.
Olen Camilla Läckbergi esimesi tõlkeid lugenud, siis tuli lugemistõrge ja vaheaeg. Nüüd võtsin kohe kaks raamatut korraga. 
Esimesena lugesin „Merineitsi“. Oli huvitav lugeda, lõppu ette ei aimanud.
Teisena võtsin käsile "Majakavahi" ja raamatu lõpuks oli Läckbergist jälle külllalt saanud.  Raamat iseenesest oli huvitav lugeda, aga mind häirib psüühiliselt haigete mõrvarite rohkus rootsi krimkades. Paneb mõtlema, mis inimesed tänaval ringi kõnnivad. Miks see nii on, on vist 1995. aasta Rootsi psühhiaatriareformi tulemus. Tollal otsustati, et paljudel haigetel on parem end kodus ise ravida ja haiglakohtade arv järsult vähenes. 
Komissar Patrick Hedström minu lemmik pole. Ma ei kujuta ette, et mõni  tõsine eesti mees  õhkab: issand kuidas ma vihkan ootamist, nagu Patrick Hedström raamatus.
"Majakavahis" meeldis mulle Graskäri saare legend, mis kaldkirjas tekstidena raamatu peatükke eraldas. 

5.Bo Svernström
Ohvrite ohver
Rootsi keelest tõlkinud Tiia Johansson
Rahva Raamat 2020

Hinnangute kohaselt edukas  debüütromaan. Kuritegude uurimise pool ja uurija Carl Edson mulle isegi meeldisid. 
Aga jällegi langeb süü psüühiliselt haigele inimesele. Kui teises osas, mis 510 leheküljelises raamatus algab umbes 300 leheküljel  hakkas oma lugu jutustama mõrvar, siis olin pettunud ja lugemise isu kadus. Tulin tagasi 30 lk enne lõppu.
Nüüd tahaks Rootsi krimkadest veidi puhata.

6.Caroline Eriksson
Mina, vaatleja
Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets.
Kirjastus Pegasus 2019.

Jälle juhtus rootslane! 1976.a. sündinud rootsi sotsiaalpsühholoog, kes on nüüdseks pühendunud kirjutamisele.
Sama autori „Kadunud“ oli väga hea. Aga autori neljas raamat „Mina, vaatleja“ …………  Minu arvates jääb hea psühholoogilise suhtedraama  jaoks väheks, kui ajad  raamatus jutustajad ja lood segamini ning avaldad siis õiged osatäitjad lugejale  viimastel lehekülgedel.  Tuletab meel de raamatut „Naine aknal“- ma ei lugenud lõpuni. Selle raamatu lugesin lõpuni. 

7. Katrine Engberg
Krokodillilind
Taani keelest tõlkinud Eve Velsker

Autor on üks menukamaid Taani naiskrimiautoreid. Debüütromaan "Krokodillilind" ilmus 2016.aastal ja on esimene raamat Jepe Kørneri ja Anette Werneri sarjas.
Üpris leidliku süzeega. Lugesin eeldades, et tõlgitakse veel ja parem siis juba tunda uurijate duot- Jeppe Kørner  ja Anette Werner. Kørneri ja Werneri sarjast on seni ilmunud neli raamatut.
Minu lemmikuks uurija paar  esimese lugemisega ei tõusnud. Raamatus on üks ekstsentriline vanaproua, kes mõtiskleb nii:
Nüüd, kus ta oli pensionile jäänud, kavatses ta teha ainult neid asju, mis talle tõesti meeldisid, kogu oma ülejäänud elu. Laulda, kirjutada ja süüa teha. Ei kunagi enam mingeid eksameid ega teaduskonna koosolekuid. Esther oli kaua oodanud, et saaks lõpuks omati üles soojendada oma nooruse armastuse selle akadeemilistes ringkondades nii põlatud krimižanri vastu. Kui ta tahtis tõusta oma põlvkonna Dorothy L. Sayersiks, siis oli kiire käes.

 Eks ta ole, sellised katkendid saavad meeldida ainult minuvanusele, kes selle asemel, et pensionile jääda, ikka töötab.  Vabatahtlikult ja sellepärast, et tegelikult meeldib talle töötada ka ja ta on kahevahel. Lugeda ja reisida - kirjutaksin mina. 

8. Antonia Fraser
Armastus ja Louis XIV.
Naised Päikesekuninga elus.
Tõlkinud Piret Ruustal
Argos 2008

Minu abikaasa tunneb hästi ajalugu, k.a. Prantsuse ja Inglise kuningakojad, paavstid ja mis iganes. Ta ei loe nii palju kui mina, aga telerist ajalookanaleid vaatab rohkem kui mina.
Kuningate naistest tean ma nüüd rohkem. Minu iseäralik huvi oli uurida lähemalt madame de Maintenoni.

9. Stephen King
Öine vahetus
Erinevad tõlkijad.
Orpheuse raamatukogu 4/2019

Minu eelmise aasta avastus raamatumaailmas oli Stephen King, keda ma senini vältisin. Eriti muidugi St. Kingi raamat "Kirjutamisest", mida lehitsen siiani mõnuga.
Kogumiku õudus- ja ulmejutud aitasid mul terve eelmise nädala rahulikult magama jääda. Tõsijutt, oli stressirohke aeg ja üks kogumiku jutt enne und viis meelest kõik maised ja homsed mured. Rasked ajad said mööda enne kui jutud läbi said, aga lugesin ikka edasi.

10. James Clear
Aatomharjumused
Lihtne ja tõesttaud viis heade harjumuste tekitamiseks ja halbade murdmiseks.
Tõlkinud Signe Rummo.
Äripäev 2019 

Mulle on saanud heaks harjumuseks Äripäeva raamatud läbi lugeda või lehitseda ilma et enda peal inimkatseid teeksin. Mitte et mul ei oleks enam midagi õppida või et mul poleks halbu harjumusi. Ja ma pole käega löönud. Aga nagu ülal üks krimka tegelane ütles  kavatses ta teha ainult neid asju, mis talle tõesti meeldisid, kogu oma ülejäänud elu. Selleks,et elu ka pinget pakuks, teen tööd.

Meeldiv oli tõdeda, et alateadlikult kasutan paljusid võtteid, et ennast ära petta ja enam ei ürita end palju tahtejõuga murda, mis pealegi on piiratud ressurss. Soovitaksin noortele inimestele, aga neile on raamat liiga kallis, liiga paks ja kooliraamatukogudesse vist Äripäeva raamatut ei jagu.



11. Jaak Jõerüüt
Poliitiline daamikinnas
EKSA 2019

Ilus ja väljendusrikas eesti keel, intellektuaalne romaan. Veidi raske või tüütu lugeda. Kumb siis? Autor teadupärast tunneb hästi diplomaatide salaelu ja küllap neil ,kes selles elus osalised, eriti põnev lugeda. Ja neil, kes selle elu vastu huvi tunnevad. Mina nende hulka ei kuulu. Ootasin lugu. Lugu läks käima kusagil raamatu keskpaigas ja lugu on olemas. Alguses häiris mind see riietusele keskendumine, aga siis mõtlesin, et kui keegi raamatus kokkab, loeb suure huviga. Miks siis mitte ka lugeda, kuidas diplomaadid riideid valivad- ajaloolastel hiljem hea lugeda. Balzac kirjeldas ju väga põhjalikult riietumist.
Hästi mehelik tekst. Ratsionaalne ja intellektuaalne tekst, võib isegi  kuiv ja jahe tunduda, aga täpne. Lõikab valusalt nagu nuga järgnevas lõigus lk. 68
 „Nendel hetkedel , kui ta millelegi mõtles ja midagi uuesti koges, lõikas kogemuse terav nuga läbi naha sügavale.
Elu, nagu ta seda tagantjärgi mäletas, koosnes nendest tükkidest, mis asetsevad piltidena tema ajus, ja nendest kirgedest, mis asetsevad tema südamearhiivi laegastes. Või pigem kirgede koodid, sest kired ise olid juba lahustunud Franki veres, need voolasi lahustunud kujul mööda lõputut, punast, päikese eest igaveseks varjatud veresoonte torustikku.“

Sain sellest raamatust endale ka ühe raamatusoovituse endale: Varrakult 2001 a. ilmunud David Sweetmani raamat „Toulouse-Lautreci ja Fin-de-Siecle“.
Kusagile peab üles märkima raamatud, mida tahan lugemiplaani võtta. Lisan siia ka vahepeal raadiost kuuldu põhjal tekkinud lugemissoovid: Varlam Šalamov „Kolõma jutud“ ja Martti Backman  „Spioonid“. Tavaliselt kuulan autos Klassika-raadiot, sedapuhku kuulasin KUKU raadiot.

12.Jørn Lier Horst 
Salauks.
Norra keelest tõlkinud Ene Mäe
Eesti Raamat 2019

Mitte kõige parem  Jørn Lier Horst 
Kirjutasin välja:
„See ,kes võitleb koletiste vastu, peab ette vaatama, et temast endast ei saaks koletist.“ Friedrich Nietzche Kui vaatad kaua kuristikku, hakkab kuristik sind vastu vaatama.

Lk. 202: Tunnistajad ajavad kujuteldavad ja tegelikud sündmused omavahel segi. Nende mälu mõjutavad varasemad kogemused, teiste jutud ja küsimuste vorm. Isegi kui sa olid kohal, võisid sa olulisi asju mitte märgata. see on igati normaalne. Inimaju ei ole loodudu pisiasjade meeldejätmiseks ja ülekuulamisel esitatakse inimese mälule tihti ebarealistlikke nõudmisi.

Uurijal on sageli raske otsustada, mida uskuda. Kõige usaldusväärsemad tunnistajad on enamasti need, kes on sõnaosavad ja näivad olema kindlad. Kehv sõnavara ja seosetu jutt vähendavad usutavust, aga usutavus ei pruugi usaldusväärsusega seotud olla.“


13.Cara Hunter
Pimeduse kütkes
Inspektor Fawley juhtumi teine raamat
Inglise keelest tõlkinud Bibi Raid

Mehed tapavad viha või raha pärast  Aga naised on teistsugused. Nemad tapavad sellepärast, et miski on neil tee peal ees.
Tempokas, põnev, nutikas. Jutustaja tekst vaheldub ülekuulamisprotokollide ja  päevikulehtedega.


14. Jorn Lier Horst
Thomas Enger
Nullpunkt
Norra keelest tõlkinud Maarja Siimer.

Jälle üks Jørn Lier Horst, seekord koos partneriga.
Wistingule põnev ja pinevam lahendus.
Kavandatud uue krimisarja esimese osana.

15.Olavi Antons
Minu Tenerife. Kompassiga kliimapagulane
Petrone Print 2019

Teine raamat Tenerifest. Väga loetav, olin 4 kuud järjekorras raamatukogus. Mulle, kes ma jään turistina Tenerifele käima, kui see jälle võimalik koroona-hirmuta, meeldis Mart Normeti raamat rohkem. Ma ei ole kassiinimene, aga kohati tundus mulle, et autor armastab ja austab kasse rohkem kui naisi.

16.Nina George
Lavendlituba.
Saksa keelest tõlkinud Krista Räni
 Varraku Ajaviiteromaan 2018

Tahtsin naistekat lugeda. Pingutasin ja pingutasin, läbi lugesin, aga midagi ei leidnud.

17.Kazuo Ishiguro
Kui me olime orvud
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Varrak 2019.

Lk. 232 Sarah: "Lootusetult hilja, et .... oh, ma ei tea. tean ainult seda, et olen raisanud kõik need aastad, otsides midagi, mingisugust auhinda, mis antaks mulle ainult juhuks, kui ma tõesti, tõesti, olen küllalt teinud, et olla selle vääriline. Aga ma ei igatse seda enam, nüüd tahan ma midagi muud, midagi sooja, mis varju annaks, mille poole ma saaksin pöörduda, hoolimata sellest, kes minust saab. Midagi, mis lihtsalt oleks olemas, alati, nagu homse päeva taevas. Seda igatsen ma praegu, ja minu meelest peaksid sina ka igatsema. Sest varsti ongi liiga hilja. Varsti oleme liiga jäigad, et muutuda. Kui me praegu seda võimalust ei kasuta, ei pruugi järgmist enam eales tulla, mitte kummalegi meist. "
Lk. 342 „aga meiesuguste saatus on astuda maailma orbudena, jälitades läbi pikkade aastate kadunuks jäänud vanemate varje.“
Mina olen kasutanud oma võimaluse ära. Maagiline raamat, mulle meeldis nagu kõik Ishiguro raamatud senini.


18.Lina Bengstsdotter
 Francesca
Tõlkinud Tõnis Arnover
Pegasus 2019

„Annabelle“ autori teine raamat. Kui mõnikord teine raamat kipub esimese hale vari olema, siis seekord oli sama hea kui esimene raamat.


19.Samuel Bjork
Poiss pimedusest
Tõlkinud Sigrid Tooming
Eesti Raamat 2019

Jälle norrakas. „Ma reisin üksinda“ mulle meeldis. Peaksin „Öökulli“ ka läbi lugema. Õhtul pärast tööd ei suuda peale krimkade midagi muud lugeda. Parim unerohi.

20.Peeter Handke
Soovideta õnnetu
Saksa keelest tõlkinud Eve sooneste
Tänapäev 2020
Punane raamat.

Tahtsin lugeda 2019 Nobeli kirjanduspreemia laureaadi raamatut.
Masendav ja meeldejääv raamat.

21.Donna Leon
Heas usus
Comissario Brunetti sari
Inglise keelest Triin Aimla-Laid
Pegasus 2019

Ma ei ole Donna Leoni austaja, aga mulle meeldib lugeda Veneetsiast. Pärast Veneetsia  reisi oli mul nimekiri, raamatud ,kus juttu Veneetsiast. Parim neist hoobilt meenutada Hannu Raittila „Canal Grande“ ja Robert Girardi „Vaporetto 13“.


22. Jean-Christophe Grange
Surnute maa
Prantsuse keelest tõlkinud Sander Kevad
Koolibri 2019

Sama autori „Reisija“ jätsin lugemata kusagil 30. leheküljel. „Surnute maaga“  tuli sama tunne, aga pingutasin edasi lugeda ja lõpuks võin öelda, et geniaalne krimka.
Pooleli tahtsin jätta pornotööstuse üsna üksikasjalike kirjelduste tõttu, kõik see mille kohta mu ema ütleb, et sellistest asjadest ei kirjutata ja viskab raamatu käest. Lugedes mõistsin, et autor ei kirjuta väljamõeldust , et kirjeldatu on elus päris olemas ja kinnitust leiab ütlus, et issanda loomaaed on suur ja äraütlemata mitmekesine. 
Tõlge oli kummastav, mitmeski kohas mõtlesin, et võiks parem olla. Vaatasin tõlkija nime järgi, et varasemaid tõlkeid ei ole. 
Kunstiajaloo kohapealt oli raamat huvitav. Tekkis huvi Feuchtwangeri "Goya" uuesti läbi lugeda, silmitsesin internetis Lucian Freud'i Otto Dix'i ja George Grosz'i pilte.

23. Emily St. John Mandel
Jaam üksteist
Inglise keelest tõlkinud Allan Eichenbaum
Varrak 2019

Ulmekas elust 20 aastat pärast üleilmset gripiepideemist, ei ole elektrit, internetti, bensiini, toimivat transporti,....... midagi ei ole. Võibolla ma polekski raamatut lugenud kui poleks koroonaviirust. Mõtlema pani  ja soovima, et oleks ikka ulme.
Raamatu tutvustuses on kirjas :16. sajandi lõpus kirjutas Shakespeare „Suveöö unenäo“. Nüüd, palju sajandeid hiljem ja mitu tuhat kilomeetrit eemal, liigub mööda gripiepideemiast laastatud maad ringi Rändav Sümfoonia ja esitab sedasama näidendit. Linnast linna liikudes peavad olema relvad alati käepärast, sest mitte kõik asundused pole enam ühtviisi rahumeelsed. Elektrist, kraaniveest ja hamburgeritest on jäänud alles vaid ähmane mälestus ja juba mitukümmend aastat pole õhku tõusnud ükski lennuk. Eelmine tsivilisatsioon on kokku varisenud ja uue, alles tärkava tsivilisatsiooni elanikel, neil vähestel, kel gripiepideemiast pääseda õnnestus, tuleb otsida vastuseid küsimusele, mida on vaja, et ellu jääda, ja mida on vaja, et inimeseks jääda. Raamatus on kesksel kohal vahetult enne epideemia puhkemist laval surnud kuulus näitleja Arthur Leander, kes on ühendavaks lüliks romaani viie tegelase vahel ja kelle elukäiku vaadeldakse enne katastroofi ning kakskümmend aastat pärast seda. See positiivses toonis raamat räägib inimese ja tsivilisatsiooni väärtusest ja pakub ohtralt nii mõtlemisainet kui ka põnevust.

 Seni parim raamat 2020 aastal. Kaunis raamat- tunnen, et on õige öelda. Eriti jäi meelde ühele Rändava Sümfoonia vankrile kirjutatud lause: "Ellujäämisest ei piisa".Väga positiivne lugemine koroona ajastul.


24. Jorn Lier Horst
Katharina kood
Politseiinspektor William Wistingu põnevik
Norra keelest tõlkinud Kristina Sikora.
Eesti Raamat 2020

Võibolla isegi parim Wistingu põnevik, mida olen lugenud.

25. Jevgeni Vodolazkin
Aviaator
Tõlkija Liivia Anion
Postimees Kirjastus 2019

Hämmastav raamat. Alustades olin kindel, et see mulle ei meeldi. Nüüd kui olen  lõpetanud lugemise ja tean, kuidas lugu lõpeb,olen valmis alustama algusest.

Kodukontoristöötamine on üsna masendav. Internetiühendus on nõrk, pilve pealt dokumentide õngitsemine/otsimine võtab aega. Töö tegemine võtab kauem aega kui kontoris. Kontoris jõudsin lõuna ajal pargis tiiru teha ja süüa, kodus on mahti vaid kiireks eineks. Enne kodukontorisse jäämist tormasin raamatukogust läbi ja krahmasin riiulilt lugemist, mis tundus vastuvõetav. Lugeda pole rohkem saanud kui kontori töö ajal. Ikka ainult õhtusel ajal. Õnneks autosõiduaeg on n.ö. juurde tulnud. Hommikul kulub see magamiseks. Õhtul aiatöödeks, millest kõige rohkem väärtustan karjamaale metsaistutamist. Kaks õhtut tagasi algas väljas lindude laulupidu- korraga hakkasid kõik laulma, nii need ,kellel repertuaar selge kui ka need ,kes lihtsast laululustist kaasa lõid.
Ilus aeg!
Aga raamatutest. Mõned sobivad praegusesse aega väga  hästi, teistega on raskem toime tulla-on kurvad, masendavad või süvendavad lootusetust.
Kõige parem on lugeda krimkasid. Mart Juur oli see, kes vist ütles, et kui iga päev korralikku krimkat lugeda, siis pole psühhiaatrit vaja.


26. Christina Alger
Pankuri naine
Inglise keelest tõlkinud Peeter Villman
Varrak 2019

Rahapesu ja selle paljastamine on selle raamatu teema. Mind paelus enim ajakirjanike tegevus. Hästi jutustatud, üsna üllatava lõpplahendusega, milleks tähelepanelikum lugeja on ühe versioonina lahendusest valmis.

27. Ann Cleeves
Õhku haihtunud
Inglise keelest tõlkinud Lauri Vahtre
Varrak 2020

Põnev nagu Cleeves ikka. Lõpplahendus üllatav, aga mitte väga usutav. Olen andunud krimkade lugeja, kuid naisena ja emana ei ole mulle kõik lahendused usutavad (või vastuvõetavad?).

28. Ljudmila Ulitskaja
Sonjake. Lõbus matus
Vene keelest tõlkinud Ilona Märtson
Tänapäev 2019
"Punane raamat"

"Sonjake" meeldis mulle enim. "Lõbus matus" ka hea lugemine emigrantide elust. Ulitskaja tunneb vene inimest, kellest ta kirjutab ja sellest tore lugemine.

29. Julian Barnes
Aja müra
Tõlkinud Aet Varik
Varrak 2019
"Moodne aeg"

Barnesi „Maailma ajalugu 10 1/2 peatükis“ on mu aegumatu lemmik, „Kui on lõpp“ meeldis ka. „Aja müra „ lugemist lükkasin kaua edasi ja ega praegune eriolukorra aeg ei olnudki selle lugemiseks parim aeg. Vapustav raamat! Masendav raamat! Hästi mõistetav neile, kel on olnud „õnne“ nõukogude ajal elada.
Šostakovitši elust. Olen näinud tema oopereid „Nina” ja  „Leedi Macbeth Mtsenski  maakonnast” .
„Mida on vastu panna aja mürale? Ainult see muusika, mis on meie sisimas- meie olemise muusika-, mida mõned meist suudavad muuta tõeliseks muusikaks. Mille aastakümned , juhul kui see on piisavalt võimas ja puhas, et suuta lämmatada aja mõra, teisendavad ajaloo sosinaks.
Sellest hoidis ta kinni.“
„Ta oli teada saanud ka seda, kuidas hävib inimese hing. Nojah, ega elu pole põllutee, nagu on kombeks öelda. Hing võis hukka minna ühel viisil kolmest: selle läbi, mida teised sulle tegid; selle läbi, mida teised sundisid sind endale tegema; ja selle läbi, mida sa ise vabatahtlikult olid nõus endale tegema. Ühestki viisist piisas, aga juhul kui toimisid kõik kolm, oli vastupanu võimetu.“

30. Kai-Michael Beeh
Kopsude hämmastav maailm.
Saksa keelest tõlkinud Katri Soe-Suren
Varrak 2020

Viimasel ajal on ilmunud raamatud inimese siseelundite toimimisest nagu ülipopulaarsed soolestiku raamatud. Kuna olen astmaatik, siis arvasin, et  koroona ajal kopsudest kasulik lugeda. 
Üks koht selles raamatus, kus räägitakse  toidu hingamisteedesse sattamisest, milles süüdi söögi ajal rääkimine, nutitelefoni kasutamine jne , sealt selline lõik: Ja soomlastest ja eestlastest? Need ei räägi ju üldse mitte kunagi ega saa järelikult söögi ajal ka midagi kurku tõmmata.
Saksa huumor!

31. Luca D'Andrea
Kurja loomus
Itaalia keelest tõlkinud Cathy Laanela
Varrak  2019

Põnevusromaanina keskmine, aga Põhja-Itaalia mägiküla olustik ja elanikud, ajalugu ja vanad legendid muudavad lugemise nauditavaks. 

32. Elly Griffiths
Koolmekohad
Ruth Galloway juhtum
Tõlkinud: Nele Mikk
Eesti Raamat
Sarja Krimiraamat 1. raamat.

Tutvustusest: „Koolmekohad“ on esimene raamat Elly Griffithsi paljukiidetud ja oodatud Ruth Galloway sarjast! Griffithsi põneva süžeega raamatute populaarsuse taga on autori oskus ühendada tuulest ja vihmast räsitud Norfolki ranniku atmosfäär, piirkonna müüdid ja legendid ning tark, kohati terav ja isepäine, kuid alati inimlik peategelane.
Nii on- mõnud lugemine, lugemine, kes ma üritab koroonakriisi ängile ja kodukontori üksluisusele vastu panna ümbritsetuna kriminaalromaanidega- mõrtsukate ja pahategijate maailmaga.

33. Mari Jungstedt
Surev dändi
Rootsi keelest tõlkinud Kadri Papp
Tänapäev 2020.

Mari Jungstedti eesti keelde tõlgitud raamatud olen kõik läbi lugenud, eelkõige on nad mulle meeldinud kui Gottlandiga seotud raamatud.
Üsna algul kohtasin kohe sõna, mis sundis mind õigekeelsussõnaraamatut lehitsema  - „hämardi“. Ja tõesti leidus selline sõna- valgusregulaator, mida kasutatakse pms ruumi hämardamiseks
Kuna tegevus toimus kunstnikkonnas, vaatasinRootsi kunstnike pilte:

Isaac Grünewald" The garden path" 



















Anders Zorn "Midsummer Dance"














August Strindbergi, jah see kirjanik,  "Sunset"













Nils Dardel "The Dying Dandy"

34. Pascal Engman
Tulemaa
Tõlkinud Kadi-Riin Haasma
Sinisukk  2019

Oli põnev, aga krimkana kurnas selle raamatu laiahaaredelisus mind päris ära. Palju liine, väga erinevate tegelaste tundmatud elud geograafiline laiahaardelisus.
Autor on sündinud 30. juulil 1986, vanus 34  aastat, sellest see action raamatus.

Rootsis ei olnud „Tulemaa“ (Eldslandet“ autori esimene Vanessa Franki raamat vaid teine. Küllap neil kergem lugeda, kes uurija Vanessa Franki juba eelnevas raamatus on kohanud.

35. Alex North
Sosinamees
Inglise keelest tõlkinud Marge Paal
Pegasus
Vanakuri jõuab jõude seisvatele kätele tööd.
Halvad mõtted leiavad mõne tühja pea.

36. Varlam Šalamov
Kolõma jutud.
Vene keelest tõlkinud Ilona Martson
EKSA 2019

37.Christopher R. Browning
Tavalised mehed
101. reservpolitseipataljon ja juutide hävitamine Poolas
Tõlkinud  Lauri Vahtre
Sari: Edmund Burke Seltsi raamat
Postimehe kirjastus


38. Martti Backman
Spioonid
Tõlkinud:  Ants Paikre
Koolibri 2019

39. Tina Frennstedt
Kadunud tüdrukud
Lahendamata juhtum
Tõlkinud Kadri Okas
Eesti Raamat 2020
Rootsi kunstniku Ernst Billgreni õlimaal:


40. Jacky Durand
Retseptiraamat
Prantsuse keelest tõlkinud Johanna Taiger
Sari Punane Raamat
Tänapäev 2020

41. Guillaume  Musso
Tütarlaps ja öö
Tõlkinud Ulla Kihva
Varrak 2020

42. Kaja Kann
Tänavatüdruk
Varrak 2020
Kaja Kann’i „Eratee“ oli mu 20?? aasta lugemiselamus.  Elamus ei kordunud seekord- pole minu raamat, minu meeleolus.

43. Olga Tokarczuk
Aja oma atra läbi koolnute kontide
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Hendrik Lindepuu kirjastus
Halliste 2020

 Hendrik Lindepuu kirjastuse raamatud on mulle alati meeldinud ja ega mujalt Poola autorite raamatuid leiagi. 2018 a Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Olga Tokarczuki raamat on  tutvustuses nimetatud ökokrimkaks. Ja seda ta on, väga omalaadne kriminaalromaan, lugedes unustasin hoopis ära, et kriminaalromaan. Rohkem kui krimka köitsid peategelase- minajutustaja- eatu naise- mõtisklused. Mõned väljakirjutused, kirjaviis muutmata.

Lk. 8-…. lumesadu kui tasane ja unine dušš.
Lk. 28 Mõningate, eriti Meessoost inimestega, on raske rääkida. Mul on selle kohta oma Teooria. Vananedes vajuvad paljud mehed testosterooniautismi, mis ilmutab end sotsiaalse intelligentsuse ja suhtlusoskuse hääbumises, samuti raskendab mõtete väljendamist. Selle Vaevusega inimene muutub vaikivaks ja näib mõttessevajununa. Teda hakkavad huvitama igasugu riistapuud ja masinavärgid. Teda köidavad Teine maailmasõda ja tuntud inimeste elulood, kõige enam poliitikute ja kurjategijate omad. Peaaegu täiesti kaob tema oskus lugeda romaane, testosterooniautism häirib tegelaste psühholoogilist mõistmist.
LK. 83 Seda ei salli ma Inimeste juures kõige enam-külma irooniat. See on väga argpükslik positsioon; kõike võib välja naerda, alandada, mitte milleski mitte kunagi ise kaasa lüüa, mitte millegagi tunda seotust. Olla nagu impotent, kes ise ei koge kunagi naudingut ,aga teeb kõik, et seda teistel ära rikkuda.
Lk. 157. Kõik möödub. Tark inimene teab seda algusest peale ega kahetse midagi.
 Üle pika aja nauditav lugemiselamus!

44. Lisa Jewell
Ja siis oli ta läinud
Krimiraamat
Inglise keelest tõlkinud Nele Mikk

Hea raamat, annaksin 4 tärni nende raamatute edetabelis, mis kirjutavad kadunud tüdrukutest/tütardest. Viimane mida lugesin oli Tina Frennstedti  „Teadmata kadunud".

 45.Patricia Gibney
Teadmata kadunud
Inglise keelest tõlkinud Eve Rütel
Tammeraamat
Detektiiv Lottie Parkeri sarja 1. raamat.

515 lehekülge- märgin ära, et vaatamata lehekülgede arvule, viitsisin lõpuni lugeda.
Liiga palju mõrvu koos, aga kõik jookseb lõpuks kenasti (liigagi) kokku. Loeksin mõne raamatu Lottie Parkerist veel.


46. Ryder Carroll
Märgipäeviku meetod
Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa
Varrak 2020

47.Nir Eyal Julie Lie
Segamatu
Kuidas hallata tähelepanu ja juhtida oma elu.
Tõlge eesti keelde Eve Rütel ja Helios kirjastus 2020
  
Loen ikka vahest. eneseabi ja äriraamatuid. Killuke siit, killuke sealt, tuleb kasuks ja on huvitav.

48.Stuart Turton
Evelyn Hardcastle'i seitse surma
Inglise keelest tõlkinud Sash Uusjärv
Tänapäev 2020
540 lehekülge pettumust, võib-olla oleks hinnang parem kui veel ühe korra loeksin.
Raskelt jälgitav. Ja üles jääb küsimus- miks oli vaja nii kirjutada kui see loole midagi juurde ei anna? Loodan, et tegemist ei ole uut tüüpi krimkadega

49.Lucy Foley
Jahiseltskond
Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti
Eesti Raamat 2020
Sari Mirabilia
Ka teistmoodi üles ehitatud, kuid seevastu põnev lugeda.  384 lk, vähendatud formaadis. Alles 300 leheküljel hakkab selguma,kes tapeti. Sinnamaani saab mõistatada, kes tapeti ja kes tappis.

50.Marketta Sihvo
Terve hääl
Hääleravi ABC
Kirjastus Medicina 2009


Kes mõtleks häälest, kui just näitleja või laulja pole, vähemalt senikaua kui hääl olemas on. Aga kui hääl hakkab kaduma, siis mõtled häälest- nii nagu minagi. Ja ei ole nii, et peaasi on näha ja kuulda, ka hääl on väga vajalik. Suur tänu hääleravi spetsialist Merike Pärtelile, kes mind selle raamatuni juhatas. Esimest korda elus hakkasin mõtlema, kuidas hääl tekib, mis lihased selle tekitamisel kaasa löövad. Märkasin pingutatud kõrilihaseid, märkasin et lõualuud arvuti ees krampis. Loodan sellest raamatust abi saada.


51.Clare Mackintosh
Ma näen sind.
Tõlkija Aet Karolin.
Petrone Print 2017

Hea kerge lugeda psühholoogiline põnevik. Loen kindlasti läbi ka sama autori „Ma lasen sul minna“.

52. Antoine Laurain
Punase märkmikuga naine
Prantsuse keelest tõlkinud Sirje Keevallik.
Eesti Raamat 2020
Kui raamatute hulgas on gurmeetoitu, siis kuulub loetu selle hulka. Kas sellepärast, et autor prantslane või tänu ka tõlkijale.
Tõlkenäide 1.lehelt: Hirm läbis sekundiga kõik ta sooned ning tõusis südameni, et seal jäine sadu vallandada.
Põnevik ka pisut. Kui Claire Mackintosh kirjutas naiste pahatahtlikust jälgimisest, siis selles raamatus on juttu ühest prantsuse naisautorist Sophie Calle’st ,kes jälitas võõraid mehi ja kirjutas sellest raamatuid. Guugeldasin, selline autor on tõesti olemas.
Hästi kirjutatud ja hästi tõlgitud ilus lugu: mees leiab naise käekotti ja asub selle järgi naist otsima.
Läbi lugenud oli mul hea tunne, proovisin seda võrrelda mingi möödunud lugemiselamusega. Raamat, mis meenus oli „Küünlad põlevad lõpuni“ Sandor Marai’lt. Sama emotsioon, ei midagi muud ühist.

Sellises Haussmanni majas Pariisis elab peategelane Laure:



53. Marc Hamer 
Kuidas püüda mutti
.... ja leida ennast loodusest
Inglise keelest tõlkinud Lii Tõnismann
Varrak 2019

Originaalillustratsioonid  Joe McLaren 2019

Lk. 30 "Aiapidamine ei ole ehe loodus: see on loodusseaduste kasutamine selleks, et oma tahet mingile paigale peale suruda .“

Lk.107"Kaua aega kõndides jõuab millalgi kätte hetk, kui lakkad olemast see, kelleks end pidasid, ent sa ei hakka pikemalt juurdlema, sest küsimusedki lakkavad olemast. Mõne aja pärast said minust vaid sammud ja hingamine. Kõndimine ja puhkamine. Kõik langes ära: kõik need elu pisimõttetused, mis varem tundusid nii suured. Mu identiteet hävis. Mu individuaalsus suri ja ma sain kõigega üheks, Pikemat aega kõndimine lahustas kõik negatiivsed ja positiivsed tunded mu enda ja teiste kohta. Sain täiesti tühjaks: polnud ühtki ankrut, mitte midagi, mille küljes rippuda. Järele jäid vaid leppimine ja armastus selle vastu, mis on. Kõik muu paistis lihtsalt naeruväärne. Kogu see lapsepõlve jooksul kätte õpitud "ise", mida maailmale esitleda, läks kaotsi, ja nüüd on see mul nii unarusse vajunud, et oleks juba võimatu mingi kindlapiiriline ja muutumatu "ise" konstrueerida, ei teakski kuidas seda teha. Olen kogu aeg, igal hetkel teadlik, et maski taga pole midagi ja et täielik vaikus on kõige imelisem, kõige täiuslikum asi, mis üldse olemas on.“

E. Tolle- siin ja praegu olemine, kuidas keegi selle endale avastab.
Tahtsin muttidest lahti saada, võtsin raamatu lugemiseks, et kuidas nendega leppida. Lõksudega püüda ei taha .Eemale peletada küll, metsa, piisab ka kui teisele poole aeda. Hulk raha kulutasin graanulite peale, mis pidid neid lõhnaga peletama. Pooleks suveks aitas, nüüd tulid tagasi. Vaatan oma täpilist muruplatsi ja mõtlen, olgu pealegi… 



54. Clare Mackintosh
Ma lasen Sul minna
Inglise keelest tõlkinud Aet Karolin
Petrone Print 2016

Eespool kiitsin sama autori „Ma näen sind“. Alustasin ka seda suure hooga, tundus väheke tuttav, aga alles siis , kui Jenna hakkas liivale kirjutama, kusagil 100. leheküljel, hakkasin blogist otsima ja leidsin. Olen lugenud siin:      
3 krimkat

55. Clare Mackintosh
Laske mul olla
Tõlkija Kadri Pettai
Petrone Print 2018.
Autor Clare Mackintosh 
Pole midagi öelda, oskuslikult kirjutatud.
Clare Mackintosh töötas 12 aastat politseis, muu hulgas ka kriminaaluurimisosakonnas ja avaliku korra kaitsjana. 2011. aastal lahkus ta sellest ametist ning asus tööle vabakutselise ajakirjaniku ja meedianõustajana ning praegu tegeleb peamiselt kirjutamisega. Ta on ajakirja Cotswold Life kolumnist ning Chipping Nortoni kirjandusfestivali (www.chiplitfest.com)algatajaid.
Siiski kolmanda raamatuga sai mul seda autorit järgemööda pisut liiga palju.







56. Adler-Olsen
Selfid
Taani keelest tõlkinud Eva Velsker
Pegasus 2020

Tõeline maiuspala krimisõpradele- Q osakonna lugu, taaskohtumine Carli, Assadi ja Rosaga. Põnev ja kaasahaarav. Krimka, mida käest ei saa panna. Tõeline krimka, mitte ainult psühholoogiline põnevik. Ma pisut juba kardan, kui raamatu tagaküljel sellist tutvustust loen.

57. Aado Lintrop
Minagi olin Jaakobiteel
Palveränduri märkmed
Ilmamaa 2020

Olen lugenud vist kõiki eesti keeles ilmunud palverännu raamatuid. Esimene oli vist Tiina Sepa  „Peregrina päevik“, samalt autorilt ka „Kas te jääte ööseks“.  Siis oli veel Paavo Kangur „Palveränduri päevik. Tollal  tahtsin veel rännaku läbi teha. Läks teisti, nüüd loen teiste tekste ja mõtlen, kas olen midagi kaotanud sellega, et rännakule ei läinud. Kas see oli ainus koht, kus end proovile panna.
Loen lk. 76 „Kui kõnnid tunde rõivaid plagisema panevas tuules, ei mõtle sa mitte midagi peale väga elementaarsete asjade. Et tuul vaibuks. Et tee saaks käidud. Et oleks mõni varjuline koht puhkuseks. Ning kui vesi hakkab otsa saama, loodad leida kraani. Kõledal ja vihmasel päeval loodad, et järgmises külas on baar lahti. Et saaks sooja kohvi ja kuivas ruumis istuda. Ei mingit luulet ega hoogsat mõttelendu. Hea sõber, elu on vaid trahter, proosaline ja must. Muidugi saab camino muuta kõndimismeditatsiooniks, isegi mantraid lugemata, keskendudes ainult käimisega seotud aistingutele. Maailm muutub punktiiriks. Künkad, põllud, kauged katused ja kirikutornid on nagu pildid raamatust, mida tuleb veel värvida, millele alles tuleb konkreetsem tähendus anda. Kas sellest järeldub, et samal maastikul on palju erinevaid esinemiskujusid? Kas maastik esineb? Või hoopis ilmub või ilmutab end mitmel erineval moel? Vist on asi nii, et see, kuidas maastik mõjub, sõltub meist endist. Ka selle, millise tähenduse ja hinnangu sellel anname, ehk milliseks me mõistus kontuurid värvib“


58. McIntyre, Lee
Pärast tõde, tõe pärast 
Tõlkija Margus Enno
Postimehe kirjastus






SALAUKS


















Tõlkija Mari Jesmin
Helios kirjastus 2020


Autor on arst, sellest ka teine vaatepunktis sündmustele: Ma ei suuda uskuda, et  Rootsi tervishoiussüsteemis töötavad sellised narkomaanid nagu Tekla, aga küllap olen ajast maha jäänud.

60.Greer Hendricks 
Sarah Pekkanen
Nimetu tüdruk
Inglise keelest tõlkinud Tiiu Loog
Varrak 2020

Tutvustusest: Kui Jessica Farris paneb end kirja osalejana psühholoogiauuringus, mida korraldab salapärane doktor Shields, arvab ta, et tal ei tule teha muud kui vastata mõningatele küsimustele, võtta oma raha ja lahkuda. Küsimus nr 1: Kas te saaksite ilma süümepiinadeta valetada? Aga kui küsimused muutuvad järjest intensiivsemaks ja ründavamaks ning seanssidest saavad üritused, kus Jessile öeldakse ette, mida selga panna ja kuidas käituda, hakkab talle tunduma, otsekui teaks doktor Shields, mida Jessica mõtleb ... ja mida ta varjab. Küsimus nr 2: Kas olete kunagi haavanud sügavalt kedagi, kellest te hoolite? Sedamööda kuidas Jessi paranoia kasvab, saab selgeks, et ta ei tea enam päriselt, mis on tema elus reaalne ja mis doktor Shieldsi manipuleeriv eksperiment. Tabatuna pettuse ja armukadeduse ämblikuvõrgust, taipab Jess kiiresti, et nii mõnedki sundkujutlused võivad viia surmani. Küsimus nr 3: Kas karistus peaks alati vastama kuriteole? Menuromaani „Naine meie vahel” autorite uus põnevik kahtlemisest, kirest ja sellest, kui palju võib kedagi usaldada.
Igaks juhuks copisin siia tutvustuse, et kogemata seda raamatut uuesti lugemiseks ei võtaks. „Naine meie vahel" lugesin siin: Septembrikuu kokkuvõte.  Kui oleksin oma blogi sirvinud, siis poleks lugemiseks võtnudki.
Rohkem kui 50 lehekülge ei suutnud lugeda. Psühholoogiline põnevik peaks haarav olema, pinget kruvima…… nagu järgmine raamat.

61.Cara Hunter
Väljapääsu ei ole.
Inspektor Fawley juhtumid. Kolmas raamat
Inglise keelest tõlkinud Bibi Raid
Rahva Raamat 2020.
Väga hee autor. Kõik kolm eesti keelde tõlgitut loetud, ootan uut.
Huvitavalt kirja pandud, ülesehituses on  ajalehe artiklite tõmmised koos kommentaaridega, ülekuulamisprotokoll, üleskirjutatud telefonivestlus, killuke kohtuarsti arvamust. Selliselt oled lugejana osaline uurimises ja saad kaasa mõelda.

Enne mind lugeja (raamatukogu raamat) on keegi 227. lk. alla kriipsutanud (õrnalt hariliku pliiatsiga)“Kas on kunagi varem olnud põlvkonda, kes on vägivallaga nii harjunud, kes võtab juhuslikku julmust nii loomulikuna? Kõik need spetsialistid, kelle kohta ta pühapäevastest ajalehtedest loeb, ja kes hoiatavad meid arvutimängude mõju ja empaatiavõime kahanemise eest- selle põhjal, mida tema just nägi, pole neil aimugi, kui hull see asi on.“
Kuigi jutt käib lastest, siis lohutuseks ka selle raamatu põhjal- lastel on siiski lootust!
Tõeline põnevik, kusjuures laipu kordades vähem kui järgmises raamatu.


62.Lee Child
Tasub surra
Tõlkinud Peter Villmann
Varrak 2020

Lee Child on mulle kogu aeg meeldinud, kuigi järjest enam häirib mind see Reacheri roll väljaspool süsteemi ja õigust seisva kohtumõistjana ja kättemaksuihalus.
  

63. Jo Nesbø
Peakütid
Norra keelest tõlkinud Maarja Siimer
Varrak 2020

Väga hea raamat Jo Nesbølt. Sedapuhku ilma Harry Holeta.  Oli huvitav lugeda. Kolasin internetis ja vaatasin Rubensi pilte. Peaks olema pilt, millest raamatus juttu, nimi on sama "Calydonian Boar Hunt".

 Vaatasin samuti Julian Opie pilte, eriti „Sara gets undressed“. Siia copida ei julge, tõenäoliselt autoriõigusega kaitstud. 

4 Loone Ots

Minu Odessa

Minagi olin Arkaadia teel.

Petrone Print 2020

 Üks parimaid raamatuid Minu-sarjas. Paraku loen ma neid vähe nii et olen ehk ülekohtune teiste autorite suhtes.Loen vaid neiod, millise kohaga mul seos on või igatsus selle koha järele.

Raamat, mida loeksin teist korda veel.

Pärast läbilugemist tahtsin Majakovksi elulugu lugeda " Mäng elu peale. Vladimir Majakovski ja tema lähikond." Aga 600 lehekülge mu lugemisplaani praegu ei mahu ja nii palju Majakovskit ma ka ei taha.

 

65.Aigi Viira.

Calmerino. Estraaditäht. Kalmer Tennosaare lugu

Hea Lugu 2020

Seda raamatut pooleldi lugesin, täielikult sirvisin, sest pärast etendust Kiidjärvel  „Vana klaver e. suusabaasis on tantsupidu“  jäi kripeldama küsimus, milline see Kalmer Tennosaar tegelikult oli. Raamatu läbivaadanud, võin  öelda, et eks ta selline naiste- ja napsumees oligi nagu etenduses. Aga siiski oleksin ma oodanud Sepo Seemani asemel kedagi rohkem gentlemani Kalmerit kehastama.

 

66. Lisa Taddeo

Kolm naist

 Inglise keelest tõlkinud Leena Suits

Rahva Raamat 2020

 Tutvustuses öeldud, et samast klassist meitriteos nagu Truman Capote'i "Külmavereliselt". Sestap ootasin kuritegu. No kuritegu oligi - tänapäeva masskuritegu seksuaalne ahistamine.

 Mitu korda tahtsin pooleli jätta, aga huvi (kõikuv)  sundis edasi lugema. Enim köitis Maggie lugu, seda ka juriidilisest aspektist.

  

67.Ann Cleeves

Külm maa

Inglise keelest tõlkinud Lauri Vahtre

Varrak 2020

Shetlandi sarja seitsmes romaan.

Endises headuses väsimatu Ann Cleeves. Ent see, mida ETV-st praegu näidatakse krimiõhtul "Shetland" ei küüni küll Ann Cleevesini. Ja Jimmy Perez , keda mängib Douglas Henshall, andke vaatajale romaanis lubatud  hispaania verd Jimmy Perez! Ettekujutuse armutu lõhkumine. Ainus ,mis filmis eht, on Šoti loodus ja sellepärast vaatangi.

68. Peet Vallak

Tuuled ümber maja

Novellivalimik

Eesti Raamat 1968

 Lugesin „Epp Pillarpardi Punjaba potitehas“ ja paar kolm novelli veel.

Milline suurepärane rikas ja kujundlik eesti keel!

 

69.Andrei Ivanov

Pariisi arabeskid

Tõlkinud Veronika Einberg ja Erle Nõmm

Tuum 2020

 Olen proovinud  varem Andrei Ivanovi lugeda. Vähemalt ühe raamatu olen raamatukogust võtnud ja pooleldi loetuna tagasi viinud - „Isevärki kalmistu asukad“.

 „Pariisi arabeskid“ mulle meeldisid. Andrei Ivanov väikestes kogustes ühe korraga oli  vägagi vastuvõetav. Nii nagu Ivanov kirjutab, ei kirjuta keegi teine. Mind tihti vaimustabki sisu asemel see, kuidas kirjutatakse. Eks ma Hanumanist ja Lollandist olin kuulnud, aga lugemiseni pole jõudnud.

Raamatu lõpus A.Ivanovi esseed . Ulitskajast, raamatut „Tõlk“ pole lugenud, aga võtsin plaani. Ishiguro raamatuid, mis eesti keelde tõlgitud,  olen kõiki lugenud. Viimane „ Kui me olime orvud“.

Lazlo Krasznhorkai „Saatana tango“-olen lugenud ja kirjutanud, üks kummalisematest raamatutest, mida olen lugenud.

Peter Nadas- „Mälestuste raamat“, pole lugenud ja vist ei hakka ka.A.   Ivanovi „ Harbini ööliblikad“ on  öökapil lugemise ootel.

 „Mõtteid seoses Ulitskajaga“ lõpust tsitaat: „Meie päevil, mil visuaalne kunst ja internet võidutsevad kirjanduse üle, sammudes seitsmepenikoormasammudega horisondi taha ja viies endaga kaasa kõik noored võrsed (nemad ei saa olema sellised nagu meie, aga tühja sellest), ei mõjuta raamat ega kirjaniku autoriteet enam päid ning ma olen selle üle õnnelik! Ma olen õnnelik, et kirjandus ja kirjanikud (tõelise enesesse süüvivad, aga mitte valjuhääldid) ei avalda enam massidele märkimisväärset mõju. Poleks kunagi avaldama pidanudki: kirjanik ja rahvamass on ühtesobimatud! Lõpuks ometi ei etenda raamat ühiskonnas mingit erilist rolli, ei täida talle varem peale sunnitud funktsiooni- mõjutada inimest! Jumal tänatud, et selle kõigega on lõpp! See seob käed lahti, võtab kirjanduselt võltsi vastutuse, vabastab autori teda kammitsenud ühiskondlikust taagast. Hullem veel- kirjutava inimese ümber tiirlesid sarnaselt sääsepilvedega nähtamatud sosistavad massid, fuuriad, kes olid valmis veel lõpetamata raamatu tsitaatideks laiali kiskuma, tükkideks rebima, muutma raamatu  vaimu „ideeks“ , sildi kaane külge klammerdama ning toppima kirjaniku tema eluajal kolbi, muutmaks teda kirjanduse kunstkambris naerualuseks. Kõik see sega kirjandusel arenemast ja kirjanikul vaikuses loomast. Nüüd, mil kirjandus võib lõpuks ometi saada väga-väga kitsa ringi tõeliselt avangardseks kunstiks, saab autor tõenäoliselt kirjutada kõike, mis talle pähe tuleb, ning seega on tõenäoline, et ta kirjutab midagi niisugust, mida seni ei ole veel kirjutatud (mitte ülearu inimlikku, täiesti ebainimlikku). Lootused sellele, et kirjandusest võib ära elada - kalduvad nullist allapoole- milleks siis üldse loetavuse pärast muretseda, mõelda lugeja peale, loota mõistmist? Juba Beckett ütles, et kommunikatsioon on võimatu, sest selle teostamiseks puuduvad vahendid. Mis puutub populaarsetesse suurustesse, siis see pole  mitte kunst vaid kitš. Populaarne on kitš. Clement Greenberg kirjutas sellest juba 1937 aastal, nagu ka fašismist, sotsrealismist jms. Skeemid töötavad tänini. Midagi ei muutu“

 Oleksin tsitaati  lühendanud, aga –Ivanov kasutas pikki tsitaate  ja kas mitte ei öelnud kusagil, et lühendatakse nii, et autorimõte kaob ära.

 

70. Anne Fleck

„Head rasvad tervise teenistusse

Saksa keelest tõlkinud Kersti Kaljuvee

Tänapäev 2020

 Olen kergesti mõjutatav. Muutsin oma taimetoitlase toidusedelit pärast raamatu lugemist. Kuni järgmise raamatuni.

 

71. Camilla Läckberg

Kuldne puur

Rootsi keelest tõlkinud Aive Lauriste

Pegasus 2020

 Lk. 89  „Inimeste üks suuremaid probleeme on, et nad kannavad oma mured teistele üle. Soovivad neid jagada. Arvavad, et kui meil on sarnane DNA, kurvastame samades situatsioonides ühtemoodi. Mure ei muutu kergemaks, kui seda jagada, muutub vaid raskemaks.“ 

Lk. 160 „Enamik nais- ükskõik, kui rikkad ja edukad nad ka ei oleks-on kunagi mehelt petta saanud. Igaühel on truudusetu eksmehe, valetaja , petise kogemus, igaühel on keegi, kes on ta südame purustanud ja sellest üle kõndinud. Meesülemus, kes on edutanud kehvema kvalifikatsiooni ja pädevusega meeskollegi. Märkused, higised käed jõulupeol. Kõik naised on sõjaveteranid. Mingil moel.

Ja ometi hoiavad nad keelt hammaste taga. Suruvad hambad kokku. On suure-meelsed. Näitavad üle mõistmist. Andestavad, lohutavad lapsi, kui mees ei ilmu välja, nagu oli lubanud. Vabandavad neid välja kui nad teevad halvustavaid märkusi. Jätkavad mehe vanemate kutsumist laste sünnipäevapeole, kuigi nood on lahutuses mehe poolt ja kiitlevad rõõmsalt, kui tore on mehe uus naine. Naised on juba kord sellised. Nad pööravad viha sissepoole. Enda vastu. Nad ei aja nina püsti ega nõua oma õigusi. Head naised ei nõua oma õigusi. Head naised ei nori tüli. Head naised ei tõsta häält. Seda õpetatakse naistele maast madalast. Naised lepivad kõigega, siluvad suhteid, kannavad vastutust, neelavad uhkuse alla ja püüavad olla madalamad kui muru.“

 Eelnevast tsitaadist tulenevalt idee asutada firma nimega Revenge  ja müüa naistele osakuid.

Põnev raamat, kes meist ei igatseks vahest kätte maksta. Ja isegi krimkast leidsin mõned kohad endale väljakirjutamiseks.

 

72.Catherine Ryan Howard

Valetaja tüdruk

Tõlkinud Triin Olvet.

Ühinenud ajakirjad 2020

 Mulle meeldis algusest lõpuni välja. Hästi kirjutatud lõpp!  Arvata võis, et midagi tuleb veel, aga ikkagi üllatav. Raamat parem kui pealkiri. Ja tutvustus ka  viib mõtted valele rajale.

Will Hurley on Dublini elitaarse St. John´si kolledži nägus ja sarmikas tudeng – ja ühtlasi sarimõrvar, kes uputab oma ohvrid Grand Canali mudastesse vetesse. Vaid 19-aastasele Willile mõistetakse eluaegne vanglakaristus ja ta lukustatakse psühhiaatriahaiglasse.

 Väikelinna tüdruk Alison Smith tuleb koos parima sõbra Liziga Dublinisse õppima ja armub Willi, kuid õnnelik ja piduderohke tudengielu ei kesta kaua. Liz leitakse kanalist – ja Kanalimõrtsukaks osutub poiss, kelle kõrval ta hommikuti ärkas. Alison tõmbab oma senisele elule kriipsu peale, kolib Hollandisse ega tõsta enam jalgagi Iirimaale.

 Aastaid hiljem koputavad Alisoni uksele politseiuurijad teatega, et kanalist on leitud järjekordne laip. Ikka veel luku taga istuv Will lubab anda kasulikku infot, kuid nõustub rääkima üksnes Alisoniga. Vastumeelselt nõusse jäädes satub noor naine valedekeerisesse, mis pöörab pea peale tema senised arusaamad ning ähvardab lõpuks uputada ka teda ennast.

  Catherine Ryan Howard (1982) on iiri kirjanik ja elab Dublinis. 2019. aastal lisas Guardian „Valetaja tüdruku“ 50 silmapaistvaima naisautori

 

Otsisin ka selle nimekirja välja:    https://www.theguardian.com/books/2019/may/16/50-great-thrillers-by-women-agatha-christie-gillian-flynn-val-mcdermid

 

73. Sofi Oksanen

Koertepark

Eesti keelde tõlkinud Kadri Jaanits

Varrak 2020

 Ei meeldinud. Tavaliselt jätan raamatud, mis ei meeldi, pooleli, aga selle raamatu tahtsin lõpuni lugeda. Lootuses, et kui läbi loen, tundub parem. Selle nimel pingutasin. Senini on mulle  kõik Sofi Oksaneni raamatud meeldinud, kõige rohkem muidugi „Puhastus“.  Loetud raamatus tihe ja  tuim tekst. Võimetus kellelegi peategelastest kaasa elada (Vilja Kiisler Op-is).  Pole midagi parata, see mis Ukrainas toimus ja toimub, jääb mulle kaugeks, ka  see pool raamatust ei kõnetanud. 

74. Colleen Hoover 

Petlik tõde

Inglise keelest tõlkinud Raili Puskar

Pegasus 2020

 Püüan lühidalt kokku võtta, millest raamat kirjutab. Mõne raamatu sisu jääb hästi meelde, tavaliselt need, mis väga meeldivad. Kui raamat väga ei meeldinud, tutvustus  on mittemidagiütlev, pealkiri on niikuinii mittemidagiütlev, siis võib juhtuda, et ei meenugi, kas olen lugenud või mitte. Võtan teist korda. Või ei oska seletada kui keegi küsib, kuidas oli. Oli see nüüd "Petlik tõde" või "Tappev tõde" või "Varitõde". Loetelu on pikem.

Aga sisust: Naisele, algajale kirjanikule soovitab tema agent isiklike elusündmuste  kohta antagonistliku päevikupidamist. S.t. keerata kõik head tunded pahadeks ja hea olemise asemel olla kuri, õel ja kuritegelik. Selline päevikupidamine aitabki kirjanikul paremini sisse elada pahade tegelaste hingeellu ja ta kirjutab eduka romaanisarja. Kahjuks on naiskirjaniku elus mitmed kurvad sündmused:  kaksikust tütred surevad järjestikku õnnetusjuhtumites ja päevikus kajastatakse neid juhtumeid n.ö. alternatiivversioonides.  Et põnevik käima läheks, loeb kirjaniku abikaasa päevikut ja siis veel hiljem kaasautor, kelle mees palkab naise romaani-sarja lõpetama kui naine selleks autoavarii tõttu enam ise võimeline ei ole.  Tõde on petlik! Ja mis üldse on tõde, kas iga uus kiri kustutab eelmise? Loetav, aga mitte enamat. Mulle palun ikka päris krimkat: kuritegu ja uurijat.

 75.Liz Fenton. Lisa Steinke

Kaks Lila Bennettit.

Inglise keelest tõlkinud Ülle Jälle

Ersen 2020

 Raamat kriminaalõiguse advokaadist Lilast, kelle elu on raamatus kaheks jagatud. Küllap kaks autorit kirjutasidki eraldi kahest võimalikust elust.  Ühes elus on Lila pantvangi võetud, teises elus teda ei röövita, kuid ka selles elus peab ta maksma tehtud vigade ja eksimuste eest.  Advokaadina on ta päästnud süüdimõistmisest  mehe, kes mõrvas oma naise, teinud karjääri teisi jalge alla tallates. Pole minu raamat, pingutasin tõesti  üle ridade lõpuni.

 76.Tara Westover

Haritud

Tõlkinud Karin Suursalu

Sinisukk 2020

 Sancho Panza sõnad: seiklev rüütel on keegi, kes saab peksa ja siis leiab endale käskija. 

Miguel de Cervantes Saavedra. Kui elu ise näib nii arutu, kust algab hullumeelsus.

Lk. 390: Vaimse kokkuvarisemisega on paraku nii, et kui selge see ka poleks, et see on sinuga juhtunud, sulle endale pole see miskipärast sugugi selge.

 600 lehekülge innukat  lugemist mormoonide kogukonnast. Üsnagi õlgu võdisema panev raamat.

Loen praegu ka Margaret Atwoodi raamatut „Testamendid“ . Tegelikult  jutustavad  mõlemad raamatud ühest ja samast. Ainult  et raamatus „Haritud“ juhtunu toimus  21. sajandil maailma kõige demokraatlikumaks nimetatud riigis!  Selle riigi hiljuti surnud  ülemkohtu kohtunik Ruth Bader Ginsburg ütles kuldsed sõnad: Ma ei palu oma soole teeneid. Oma vendadelt palun vaid, et nad tõstaksid jala meie kõridelt“. Mormoonide juures tulnuks seda lauset võtta sõna- sõnalt.


77.Margaret Atwood

Testamendid

Tõlkinud Riina Jesmin

Varrak 2020

 Lootsin ,et Margaret Atwood saab Nobeli kirjanduspreemia, ei saanud. Väga hea raamat! Kahju oli, et nii kiiresti läbi sai. Suurepärane järg „Teenijanna loole“. Peaksin üle lugema kõik Atwoodi raamatud!

 

78.Elena Ferrante

Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb

Tõlkinud Tiina Randviir

Varrak 2020

 Kolmas raamat siis Ferrante Napoli romaanide sarjas. Eelnevad eesti keeles: „Minu geniaalne sõbranna” 2016 ja „Lugu uuest perekonnanimest” 2019.  Nii pikad vahed, et eelneva romaani süžee hakkab tasapisi meelest minema. ETV-s näidatud teleseriaali „Minu geniaalne sõbranna” ma ei vaadanud.

Kõiki raamatuid seob Elena vaibumatu armastus noorpõlvesõbra Nino vastu. Kui armastus kohtub kirega, siis on see võimas jõud, mis pühib teelt kõik takistused.

Taustaks Elena ja Lila vastuoluline sõprus. Oodata on veel neljandat raamatut: Kadunud lapse lugu“, mis 2015 a valiti Bookeri nominantide lõppvalikusse.

 

79. Martin Österdahl

Ära palu armu

Tõlkinud Ruth Laidmets

Tammeraamat 2020

 Martin Österdahl on õppinud Venemaa ja Ida-Euroopa ajalugu ning majandust. Tema huvi Venemaa ja selle kultuuri vastu tekkis 1980. aastate alguses, mil ta õppis selgeks vene keele ning käis mitu korda Venemaal, lõpetades seal ka oma magistritöö. Venemaalt saadud kogemused inspireerisid teda kirjutama ka oma esimest romaani „Ära palu armu“.

Võtsin lugemiseks oma unustamatute Sankt Peterburi reiside meenutuseks, et tabada pisutki seda hõngu.

Oli põnev lugemine.

80.Elly Griffiths

Januse kivi

Dr Ruth Galloway juhtum

Krimiraamat

Tõlkinud Nele Mikk

Eesti Raamat 2020

Esimene raamat Ruth Galloway juhtumitest tundus põnevam ja uudsem, kindlasti. Oli siiski tore lugeda. Kamaluga arheoloogia alast teavet ja ajalugu, pihuga eraelu.  Tahaks edasi lugeda ja teada saada, kuidas Nelsoni ja Ruthi lugu laheneb. Ennustan, et mittetraditsiooniliselt: Nelson, Michelle ja Ruth Galloway kõik hakkavad saabuvat ilmakodanikku kasvatama.

Omnia Mutantur, nihil Interit.

81. Anna Pitoniak

Vajalikud inimesed

Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti

Rahva Raamat 2020

 Kumb oled sina Stella või Violet

Igal ühel mõni selline lugu sõbrannast, kes targem ,ilusam, seltskondlikum. Või vastupidi, kellel on sõbranna, truu nagu Sancho Panza.

Raamatu keskele ootamatu pööre, sellist ei osanud ma oodata, see avas Violetti hoopis teisest küljest ja edasi loed juba justkui krimkat.

Lk. 258 Tegelikult tõlgendatakse rahapesu mõistet täiesti valesti. Inimesed ei pese raha. Raha peseb inimesi.

Unetuse käes vaeveldes Violett küpsetas.

 Esimeste lehekülgede Violett on muutumas ja jõuab lõpuks lõpulauseni: Olla isekas. Mõnikord ka julm. Teha mõnikord süda nii kalgiks, et kedagi teist ei lähegi tarvis. Kui taipame, millise võimu see meile annab, hoiame seda vaid enda teada.

Või on ta kogu aeg ehk selline olnud.

Igatahes mulle raamat meeldis ja soovitasin oma sõbrannale.

 

82. Sophie  Hannah

Nad pole kasvanud

Inglise keelest tõlkinud Evi Eiche

Ersen 2020

Olen hoogu võtnud, et lugeda Sophie Hannah raamatuid. Nüüd lugesin ja jääb minu poolt ka viimaseks. Imetlusväärne oskus praktiliselt ei millestki  konstrueerida lugu. Aga pole minu raamat!

Sophie Hannah käivitas 2019 aastal uue kirjanike juhendamise veebiprojekti „Dream Author“

 

83.83. Fitzek, Sebastian Michael Tsokos

Ära lõigatud

Tõlkinud Triinu Viilukas

Helios 2020

Kohtupatoloog Paul Herzfeld leiab võikalt moonutatud laiba kolju seest kapsli oma tütre telefoninumbriga. Hannah on röövitud – ja Herzfeldi jaoks algab perversne ajujaht. Psühhopaadist röövija on jätnud Helgolandile veel ühe vihjetega surnukeha, aga Herzfeldil puudub igasugune võimalus informatsioonile ligi pääseda, sest orkaani tõttu on meresaar mandrist ära lõigatud ning elanikud evakueeritud. Üks vähestest saarele jäänutest on rannalt surnukeha leidnud koomiksikunstnik Linda. Meeleheitel Herzfeld üritab Lindat veenda lahkamist läbi viima, teda telefonitsi juhendades. Linda ei ole aga iialgi skalpelli käes hoidnud. Inimese lahkamisest rääkimata. Sebastian Fitzek ja Michael Tsokos on ühed Saksamaa enimloetud krimikirjanikud.

 Võtsin lugemiseks kuna Saksamaa enimloetumad krimikirjanikud. Saksa krimikirjandust vähem tõlgitud kui inglise keeles kirjutavate kirjanike raamatuid.

Liiga palju elemente ühes raamatus koos. Väsitav. Ja ainult neile, kes soovivad lugeda lahkamise kirjeldust. Siiski mitte nii õudne kui päriselus. (teave pärineb tütrelt, kes kohtupatoloog)


 84. Julio Llamarez 

Kuidas vaadata vett

Hispaania keelest tõlkinud Madis Kuuse ja Mari Laan

Toledo kirjastus 2020

 Llamaraze „Kollane vihm“ veel meeles. Sisu küll õige vähe aga meeles on  see lugemise järelkaja- emotsioon.

Kurb aga ilus raamat. Vanaisa on surnud ja teda on saatma tulnud lapsed ja lapselapsed, selleks et vanaisa tuhk visata järve, mis tekkis küla asemele. 1960 aasta lõpus jäi Hispaanias Leoni provintsis Porma jõe orus veehoidla alla üheksa küla, mis olid koduks rohkem kui kolmele tuhandele inimesele. Inimesed paigutati ümber teistesse Hispaania piirkondadesse, kuhu sündisid uued tehislikud asulad.Porma on vaid üks järv ,mis Franco režiimi ajal projekteeriti. Süü mitte ainult Francol. Tärkava majandusega riik vajas vett põldude niisutamiseks ja elektrienergiat.  

 85. Marshall, Laura

Sõbrakutse

Tõlkinud  Krista Kallis

Rahva Raamat 2018

 Oli põnev lugemine. Tuletas meelde Stephen Kingi raamatut  „Carrie“, millele raamatus ka viidati korra. tekitas kohe huvi lugeda läbi ka 2020a  eestis ilmundu „Kolm väikest valet“- see ongi praegu öökapil..

2016. aastal valiti Laura Marshalli  esimene romaan „Sõbrakutse“ teise koha vääriliseks Bath Novel Awardi võistlusel. Romaan valiti välja ka Lucy Cavendish Fiction Prize’i nominentide sekka. 2017. Aastal  avaldas „Sõbrakutse“ Little  Browni kirjastus ning praeguseks on romaani Suurbritannias müüdud üle 350 000 eksemplari. Sunday Times’i bestsellerite seas on romaan kümne müüdavaima hulgas ning Kindle’i platvormil bestseller number üks. „Sõbrakutset“ on müüdud ka enam kui kahekümnes riigis üle kogu maailma, sealhulgas USAs, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hollandis ja 2018 ka  Eestis.   

 

86. Tegmark, Max
Elu 3.0 : inimelu tehisintellekti ajajärgul 

Tõlkinud  Andreas Ardus

Postimehe kirjastus 2020

Postimehe raamat

 Ei tasu arvata, et ma 350 lehekülge tihedat teksti suutsin 100 % läbi lugeda- töötada. Umbes pool üle ridade + kõik kokkuvõtted minu aktivasse. Huvitav teema: tehisintellekt ja inimkonna tulevik.

Milliseks kujuneb inimkonna tulevik alates päevast, mil õnnestub luua üliinimlik tehisintellekt? Seni on TI arengustsenaariumid olnud üksnes kitsa teadlaste ringi arutada, Max Tegmark aga toob selle üliolulise küsimuse kogu maailma avalikkuse ette. Kosmilisi mõõtmeid võttev lugu räägib elu võimalikest tulevikustsenaariumidest meie universumis. Max Tegmark on Massachusettsi Tehnikainstituudi füüsikaprofessor ning Future of Life Institute’i (Elu Tuleviku Instituut) president. Ta on esinenud kümnetes populaarteaduslikes filmides ning tema kirg ideede, seikluste ja põneva tuleviku vastu on nakkav.

 

87. May, Peter
Lukus linn  

Põnevik

Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti

Eesti Raamat 2020

 Üks võimalikke pandeemia arengukäike- võib minna ka nii. Tutvustuses on kirjas, et  May kirjutas raamatu „Lukus linn“ 15 aastat tagasi, kuid käsikiri jäi seisma, kuna toona ei soovinud keegi seda avaldada. Tema 2005. aastal maalitud pilt mõjus tookord otsekui düstoopia; tänaseks on ent kätte jõudnud aeg, mil kirjeldatud olukord on tõeks saanud. Hirmutavalt realistlik ja enneolematu põnevik keskendub inimkogemustele tapva viiruse tõttu lukku pandud maailmalinnas.

Siiski- kui mõtlen teistele samateemalistele raamatutele, siis Emily St. John Mandeli „Jaam üksteist“ on parim.

 

88. Griffin, Anne

Kui kõik on öeldud.

Tõlkinud Piret Lemetti.

Eesti Raamat 2020

Nüüdisromaan

Raamat on jutustus peategelase viiest toostist oma elus tähtsatele inimestele enne kui ta otsustab elust lahkuda, selle asemel et võtta sisse koht vanurite päevakodus. Vaatamata sellele juba algusest peale selgele kavatsusele, ei ole raamat üleliia kurb.  Toostides jutustab peategelane loo oma elust. Hästi kirjutatud.

Peategelase vanus 80+.

 

89. Kjell Westö

Tritonus

Tõlkinud Tõnis Arnover

Eesti Raamat 2020

 

Mulle Kjell Westö meeldib. Loetud raamat meeldis ka : huvitav oli lugeda dirigendi elust, arutlusi Mahleri ja Sibeliuse muusika üle. Aga Kjell Westö raamat see justkui polnud või siis tundus nagu viimistlemata romaani mustand. Aga selleks jälle liiga mahukas.

Mahleri sümfoonia tritonus ehk tritoonteema

Suurendatud kvart, kolme tervetooni suurune helirida, põhitoonist nii les-kui allapoole, saatana intervall, mis oli keel all keskajast valgustusajani.

Kaotatud edu.

Kaotatud armuke.

Kaotatud vend lapsepõlves –lapsepõlvemälestuste paine. Napuotsaga kevadist Covid-19 pandeemiat ja Me Too'd.  Kõik need teemad jäid justkui poolikuks, oleks nagu suure romaani lõpetamata käsikiri,  kõige paremini tuli esile kaotatud edu.

 Branderi mõttemaailma illustreerib järgmine mõttekäik: „Aga kellel on volitus defineerida headust ja kes on neile selle volituse andnud? Ja isegi kui peaks õnnestuma luua headuse püsiv definitsioon, siis mis jääks läänemaisest kultuuriajaloost alles, kui kõigi sitapeade kunstiteosed kõrvaldada? Heasoovlike inimeste soov oli luua tulevik, kus kunstist saab ingel, kes istub pilve peal, lehvitab tiibadega ja mängib oma harfil harmoonilisi akorde, kuid Brander nägi üksnes tõrvikuid ja hangusid ning poodud laipu, mis aeglaselt pöörlesid võllas, sellal kui rahvamass juubeldas nende surma üle.“

Huvitavad on raamatu lõpus selgitused raamatus mainitud muusikateoste , filmide jt. kultuurilooliste nähtuste kohta.

Peategelane dirigent Brander on 58 aastane.

 

90. Auður Ava Ólafsdóttir

Arm

Islandi keelest tõlkinud Kadri Sikk

Eesti Raamat 2020

Põhjamaade romaan

 Kolmas raamat siis vanast mehest, kes otsib oma kohta elus. Peategelane Jonas on 50 + . Ja neist kolmest loetust parim!

Tutvustusest:  Armastuse ja huumoriga kirjutatud südamlik lugu ühe mehe üllatavast eneseleidmise teest läbi seikluste, mis annavad ta elule uue mõtte. Jonas Ebeneser on tüüpiline tee-kõik-ise mees, kes tunneb sundi „logisevat“ parandada, kuid samas ei suuda ta ise luua korda oma elus. Viiekümnene ja lahutatud, on ta hiljuti teada saanud, et pole oma tütre Gudrun Waterlily bioloogiline isa. Ta on vajunud eksistentsiaalsesse kriisi ja kaotanud kogu elujõu. Hooldekodus oma seniilset ema külastades mõtleb Jonas vargsi, kuidas, millal ja kus end oma viletsusest vabastada. Et tema ainus tütar ta laipa leidma ei peaks, otsustab Jonas, et kõige parem on surra välismaal. Kaasas vaid tööriistakast ja vahetusriided, lendab ta nimetusse riiki, kus õhus on endiselt tunda sõja hõngu. Ta broneerib toa väikeses väheste külalistega hotellis Silence. Seal elades saab ta aru teiste inimeste armide sügavusest, hakates samal ajal oma hingehaavu uues valguses nägema. Tähistamaks elu lõpmatuid valikuid, muutusi ja teist võimalust, on „Arm“ innustav lugu mehest, kogukonnast ja teekonnast läbi meeleheite sügavuste elu mõtte taasleidmise poole. „Arm“ („Ör“) on Islandi kirjaniku ja kunstiajaloo professori Auður Ava Ólafsdóttiri (sünd 1958) viies romaan. Teos on pälvinud Islandi (2016) ja Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna (2018).

91. Marshall, Laura

Kolm väikest valet

Tõlkinud Ragne Kepler

Rahva raamat 2020

 Lugeda sama hea kui eelmine – „Sõbrakutse“. Autor oskab põnevust tekitada-  üsnagi triviaalsest tegevusest, tehes tagasipõikeid minevikku , loob põneva  ja haarava sündmustiku. Lõpp jättis soovida – tuli kiiresti jutulõngad kokku sõlmida. Tuletas kangesti meelde Anna Pitoniaki „Vajalikud inimesed“- mõlemad käsitlevad tüdrukutevahelist sõprust- domineerimist  ja sõltuvust. Küllap loeksin ka Laura Marshalli kolmandat raamatut kui väikese vahe peaksin.

 

92.Robert Macfarlane

Lugemise kingitused

Tõlkinud Maarja Pärtna

Allikaäärne 2020

 Ääretult mõnus raamatuke- väike formaat ja ainult 29 lehekülge. Aga mõnus lugemine mitte lühiduse pärast, lehekülgi võiks isegi rohkem olla.  Kui näpata raamatust endast, siis oli raamat nagu teelusikatäis mett. Selles on juttu Leigh Femori raamatust „Kingituste aeg“, pole seda kahjuks lugenud ja ei saa ka lugeda, sest eesti keeles pole, kuid tundub olevat suurepärane raamat. Juttu on ka kinkemajandusest, vihjega Lewis Hyde 1983.a. ilmunud raamatule „Kingitus“. Uskumatu kui palju mahub ühte väikesesse raamatusse.

Oma kogemusest võin öelda, et mullegi  meeldib raamatuid kingiks saada ja ka kinkida. Kinkimisega meenub ikka ja jälle, tütre jutt põhikoolieas- jõuluks  ükskõik mida , ainult mitte raamatut.  Õienduseks olgu öeldud, et tüdrukust sai siiski raamatulugeja.

Kui tahaksin välja tuua, milline kingiks saadud raamat on mind kõige rohkem mõjutanud, siis seda ma kahjuks öelda ei oska. Kui aga mõtlen raamatule, mis on aastakümneid mu öökapil seisnud, siis see on André Maurois’i „Kunst elada“.


92.Schepp Emilie

Igaveseks märgitud

Prokurör Jana Berzeliuse lood

Tõlkinud Ruth Laidmets

Hea Lugu 2016


 

93. Schepp Emilie

Valged jäljed  

Prokurör Jana Berzeliuse lood

Tõlkinud Ruth Laidmets

Hea Lugu2017

 

94. Schepp Emilie

Delta väljakutse

Jana Berzeliuse lood

Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmest

Hea lugu 2018

 Kõik kolm järjestikku väga loetavad lood. Neljandal raamatul „Oma isa poeg“ olen järjekorras raamatukogus.

 

95. Thomas Savage

Koera vägi

Inglise keelest tõlkindu Jana Linnart

Tänapäev 2020

Punane  Raamat

 Üks kauneimaid lugemiselamusi sel aastal. Haarav raamat! Järelsõna kohaselt sai Thomas Savage suuresti ainest oma lapsepõlvest. Kas mitte ei olegi haaravad need lood, mis autor on ise  läbi elanud ja ta kirjutab need n.ö. südameverega. Minu standard lugemisvara- krimkad on autori poolt välja mõeldud (vähemalt loodan nii) ja harva kui nad raamatuna lugemiselamuse annavad ja lugejat raputavad. Raamatus on kujuneid, mis jäävad pikaks ajaks meelde, nagu näiteks indiaanipealiku poeg , kes reservaadist sõidab salaja hobuvankriga oma väiksele pojale endist elupaika näitama. Nende uhke hoiak, et vana hobu mitte koormata, kõnnivad hobuvankri kõrval, kui näevad inimest vastu tulemas, istuvad  sirge seljaga  vankris. Ja läbi teksti kumav ühe peategelase  allasurutud homoseksualism. Meeldejäävad  looduskirjeldused.

 

96. Albri, Jaana

Minu Kreeta: mineviku hõng Euroopa lõunatipus
Petrone Print, 2016

 Kuna reisida ei saa, lugesin vahelduseks.

 

 97. Sanajev, Pavel

Matke mind põrandaliistu taha /

Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

Tänapäev 2014

Punane raamat

 Lugesin kuna krimkadest oli korraks villand. Alguses ajas naerma, hiljem vihastas see vanaema ja ämma kuju. Samal ajal nägin kusagil vene telekanalis saadet, kus räägiti kõige hullematest ämmadest. Ja seal esines Jelena Sanajeva ,mäletan teda ka kinonäitlejana, kes rääkis siis enda emast ja Rolan Bõkovi ämmast. Raamatut lugesin enne ja saate vaatamine oli juhuste kokkulangevus.

 

98. Bude, John

Surm Rivieras.

Inglise keelest tõlkinud Matti Piirimaa

Tammeraamat 2020

Briti Raamatukogu krimiklassika

 

99. Bågstam, Anna

Pealtnägija

Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets

Rahva Raamat 2020

 Värskendav krimka. Ütleksin selle kohta, selline nooruslik kriminaalromaan, tänu peategelasele ja vana- noore kaadri vastuseisu kirjeldusele.

 

100. Horst, Jørn Lier

Salatuba.

Politseiinspektor Willima Wistingu põnevik

Tõlkinud Heidi Saar

Eesti raamat 2020

Vana lemmik Horst  ja politseiinspektor  Wisting siis mu 2020 a sajas raamat. Horst oma tuntud headuses , aga sedapuhku tundus mulle veidi tuim  raamat.

„Salatuba“ on teine osa Jørn Lier Horsti uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”. Esimene oli siis „Katharina kood“, mis ka loetud. Kangesti tuttav pealkiri tundus, 2019 ilmus Lier'lt "Salauks".

 101. Schepp  Emelie

Oma isa poeg

Rootsi keelest tõlkinud Ruth Laidmets

Krimiraamat

Eesti Raamat 2020

 Parim Emelie Schepp valikust. Sel aastal lugesin kõik 4 raamatut. Tõsi, parim ainult seetõttu, et ma kõiki eelnevaid olin lugenud ja  eelnev teada.

 

102. Fernandi Armaburu

Isamaa

Hispaania keelest tõlkinud Maria Kall

Toledo kirjastus 2020

 691 leheküljeline romaan kahe perekonna elust ETA (lühend baskikeelsest  Euskadi ta Askatasuna ’Baskimaa ja vabadus’) tegevuse ajal möödunud sajandil.

Lõpuks jõuab romaan 21. sajandisse, aega kui ETA lõpetas oma tegevuse.20. aprillil 2018 vabandas ETA valu ja kahju eest, mida ta põhjustas aastakümneid kestnud võitluses iseseisvumise nimel, ning palus ohvritelt andestust. 2. mail 2018 teatas ETA oma kõigi struktuuride täielikust laialiminekust

 Baski keel ehk euskera ei sarnane ühegi Euroopas kõneldava keelega ja alles hiljuti on avastatud üllatavaid seoseid Saharas elava berberi hõimu sõnavaraga. Baskimaa ehk Euskadi on liiga roheline, et olla Hispaania, ja liiga kibraline, et teda Prantsusmaaks nimetada. Aga ometi kuuluvad neli Baskimaa provintsi Hispaania ning kolm Prantsusmaa alla.

Raamatu lõpus väike baski sõnaraamat. Loodan siiski kord jõuda imepärasesse linna San Sebastiani pärast koroonaaja lõppu.

Baski skulptori Oteiza roostes skulptuur

 


Nõnda mõtiskleb Joxe Mari, kes istub vangis lk. 494 "Kuid inimene võib-olla laev. Inimene võib olla teraskorpusega laev. Aastas mööduvad ja tekivad mõrad. Ning nende kaudu immitseb sisse üksildusega saastunud nostalgiavett ning oma eksimuse teadvustamise vett, ning vett, mis söövitab kõige rohkem: kahetsust, mida ta tunneb ning mida ta ei väljenda hirmu pärast, häbi pärast, sellepärast, et mitte jääda kaaslaste silmis halba valgusse. Ning nõnda võib inimene, juba mõranenud laev, iga hetk põhja vajuda".

 Suurepärane romaan, autor ei hinda, ei arvusta ei vali poolt. Siiski poole valib- vägivallatu ja vihkamisest vaba.

 103. Joost de Vries

Vabariik

Hollandi keelest tõlkinud Katrin Kern

Varrak 2020

Sari Moodne aeg

Andrei Hvostov on nimetanud akadeemiliseks  trilleriks. ….. Vabariik on 21.sajandi intellektuaali lugemislaual kohustuslik teos.

Vahva raamat. Mulle täitsa meeldis.  Kas sellepärast? Aga mulle meeldis. Kaugelt ähmaselt tuletas meelde ühtesid teisi ülikooliromaane. Küll mõtlesin kaua, enne kui nimi meenus- David Lodge „Väike maailm“ ja  "Ühest kohast teise".

Võib-olla ainult selle poolest, et tegevuskohaks ülikool ja akadeemiline seltskond. Raamatus oli viide kunstnik Damien Hirstile, otsisin kiiresti midagi:  Damien Hirst on inglise kunstnik ja kollektsionäär. Ta on kunstirühmituse Young British Artists liige. Ta loob peamiselt kollaaže, installatsioone ja skulptuure. 2010. aasta seisuga on ta Suurbritannia seni elus kunstnikest jõukaim.

Meenus, et nägin  vist tema töid MUMOK-s – Viini uue kunsti muuseumis.

 


Üks hetk Gaudeamuse laulmisest.

lk. 192: …muude asjaolude puhul oleks see olnud just see, mida olin elult oodanud, mida olin lootnud, et astud palees salongi ja seal on õhturiietuses härrad ja daamid, inimesed, kes teavad kõike Shakespeare’st ja Tarantinost, Tocqueville’st ja Kissingerist, kellega oleks saanud pikalt vestelda… jah, õigupoolest kõigest? Kõlas meie hümn. See pidi olema meie ühiskond, meie uus vabariik, teadmiste meritokraatia , kõik need inimesed, nii haritud-aga, muude asjaolude puhul.

Ja just sellest raamatust sain ma viite lugemiseks- Kate Atkinson „Elu elu järel“. "Vabariigi" peategelased tegelevad Hitleri uuringutega. Ning "Elu elu järel" kangelanna Ursula satub ühes elus Hitleriga kokku ja üritab atentaati.

 

104-105. Kate Atkinson

Elu elu järel 

I ja II

 Inglise keelest tõlkinud Jana Linnart

Ersen 2012

Kuna ma Erseni raamatuid tavaliselt ei loe, on see raamat kahe silma vahele jäänud. Vaevalt nüüd ainult sellepärast, et Erseni kirjastuselt. Ega minagi kõiki raamatuid lugeda ei jõua. Aga küllap märkasin kusagilt vihjet või soovitust sellele raamatule- pealegi pole Kate Atkinsoni (69a) nimi mulle tundmatu- "Inimkroket" ja "Lõpetamata juhtumid".

"Mis oleks , kui ühel päeval või öösel hiiliks deemon sinu kõige üksildasemasse üksindusse ja ütleks; "Seda elu, mida sa praegu elad ja oled elanud, pead sa elama veel kord ja veel lugematu arv kordi".... Kas sa ei viskuks maha, kiritaks hambaid ja ei neaks deemonit, kes sinuga niimoodi rääkis? Või oled ehk kunagi kogenud raputavat hetke, kui oleksid talle vastanud: Sa oled jumal ning  ma pole eales kuulnud midagi taevalikumat."

Selles raamatus elab 1910 aastal sündinud Ursula Todd järjest oma elusid uuesti. elades koos sellega kaasa 20.sajandi tormilistele sündmustele : I maailmasõda ja II maailmasõda.Haarav ja huvitav raamat, lugemine nõuab harjumist. Juba Ursula sünni kuupäeva 11 02.1910 kohta on erinevad versioonid. Ursula sureb mitmeid kordi oma elus ja alati on olemas ka teine variant.

Paneb mõtlema lugemine. Enne und voodis mõtlesin oma elu murdejoone sündmustele, kui miski oleks võinud minna hoopis teisiti. Mõtteainet oli seda enam, et päeval vaatasin just juhuslikult uuesti filmi "Lõputu küünlapäev".

Väga hea raamat, lõpetasin lugemise paar päeva tagasi , aga loetu ikka mõtetes, olen jõudnud juba soovitada ja ümber jutustada.

106. Maria Adolfsson

Kuradi ja mere vahel

Tõlkinud Kadi Riin Haasma

Kolmas Doggerlandi krimka eesti keeles. Jõudsin lõpetada 4 tundi enne aasta lõppu. Hea krimka, nii nagu ka "Eksisamm" ja "Tormihoiatus".  Eelmiste raamatute tegevustik meenus kohe kui lugesin. Seda juhtub harva, enamasti suklavad krimkad kõik üheks- ainult parimad eristuvad.



Vaadatud ja kuulatud
Kinos:


1. „1917“
Režissöör Sam Mendes ( „007: Skyfall“, „007: Spectre“ ja „Tabamatu ilu).
Operaator Roger Deakins («Blade Runner 2049», «Skyfall», «The Big Lebowski», «Fargo»)
Osades: George MacKay, Dean-Charles Chapman, Benedict Cumberbatch, Colin Firth, Richard Madden, Mark Strong.

«1917» jutustab loo kahest Briti sõdurpoisist, kellele antakse esimeses maailmasõjas võimatuna näiv ülesanne: toimetada sügavale vaenlaste territooriumile sõnum, mis ennetaks omade langemist surmavasse lõksu.
Kuldgloobuse aasta parim film ja parim lavastajatöö. Oscari nominent.
Üle pika aja vaatasin sõjafilmi. Oli elamus filmikunsti vallas.
Kaameratöö oli nõnda haarav, et vaatajana tegin kogu sõdurpoiste teekonna kaasa. Õudne oli ka! Eriti jäi meelde operaatoritöö öise põleva linna kujutamisel See oli kummituslik ja võimas vaatepilt. Filmi vaatamise järel meenutasin Remarque raamatuid I maailmasõjast ja sain aru, mida tähendas mõiste „kahuriliha“.

2. "Talve"

Meile meeldis. Väga hea näitlejatöö, suht tempokas ja mitte üleliia pikk. Lemmik noor Saaremäe!

3." 02"
Väga hea film, põnev. Eriti meeldis Priit Võigemast. Ammusest lastesaadete lustakast Buratinost on saanud arvestatav, minu jaoks isegi esinäitleja.

4. "Viimased"
Küllap see jääb ka viimaseks kinokülastuseks aastal 2020. Meile meeldis väga, võime kindlalt öelda, et Pääru Oja on mõlema lemmiknäitleja. Kahju et teda nii vähe teatris näeb. 


Kontserdisaalis:

1. Venemaa Riiklik Akadeemiline Antonio Vivaldi orkester Rahvakunstniku Svetlana Bezrodnaja juhtimisel

 I.osa
A. Vivaldi, V. A. Mozart, J. Strauss, P. Tšaikovski, J. Brahms, G. Bizet, G. Verdi, R. Štšedrin, jt.
II.osa
1930.–1950. aastate kuulsate tantsu- ja džässorkestrite repertuaaris olnud helitöid ja šlaagreid. Glenn Miller, Jimmy ja Tommy Dorsey, Duke Ellington, Bert Ambrose jt.

Tuvustusest:

Vene Riikliku Akadeemilise Vivaldi orkestri asutas 1989. aastal kuulus viiuldaja ja tuntud pedagoog, Venemaa rahvakunstnik Svetlana Bezrodnaja.
Vivaldi orkester – see on kollektiiv, mis on ainus omataoline Vene laval: selle koosseisu kuuluvad ainult kaunima sugupoole esindajad. Svetlana Bezrodnaja ei varja, et nii orkestri koosseis kui ka nimetus on inspireeritud suure Antonio Vivaldi töödest. Vivaldi orkester – see on omalaadne Vivaldi poolt 18. sajandi alguses Veneetsia Pietà kloostris loodud orkestri taasloomine.
2019. aasta jaanuaris tähistas see naiste keelpilliorkester oma 30. sünnipäeva. Aastate jooksul on kollektiiv andnud umbes 3000 kontserti. Vivaldi orkestri repertuaar sisaldab rohkem kui 1000 erinevate žanrite, ajastute ja stiilide helitööd – barokist avangardini.
Orkestri solist ja kontserdijuht Sergei Poljanski (bariton) esitab vokaalseid numbreid, mis omal ajal tegid kuulsaks Peter Leštšenko , Vladimir Buntšikovi ja Pavel Mihhailovi, Juri Morfessi, Konstantin Sokolski ja teised selle kauge „grammofoniajastu“ suured Vene artistid.

 Väga hea kontsert oli. Kuna ma eeltööd ei teinud, tutvustust ei lugenud, siis mulle oli tõeline üllatus. Ootasin klassikalise muusika kontserti  ,aga sain enam- Vivaldi orkester mitte ainult ei mängi , vaid kõigilnumbritel on tugev teatraalne iseloom ja ma ütleksin, et väga seksikas orkester- kaunid naised ja nende kehakeel, I osa lõpupala „Kankaan“ näteeks. Äge kontsert oli.

Lemmikud- esimeses osas Verdi Trubaduurist mustlaste koor džässi võtmes ja Štšedrini Carmen süit. 

Rahvusooper Estonia

Juubelikontsert Georg Ots 100

Pärnu Kontserdimajas 06.09.2020

Muusikaline juht ja dirigent   Arvo Volmer

Lavastaja Arne Mikk

Kunstnik Reili Evart

Koreograaf Marina Kesler

 Esinesid.

Rahvusooper Estonia orkester ja koor;

Tamar Nugis, Heli Veskus, Jassi Zahharov, Karis Trass, Aare Saal, Raiko Raalik, Helen Lokuta, Mart Madiste,Rauno Elp, Kristel Pärtna, Juuli Lill, Priit Volmer, Rene Soom, Mart Laur, Urmas Põldma, Mehis Tiits, Janne Ševtsenko, Aitike Kolk, Siiri Johanson, Merje Uppin, Olga Zaitseva, Karin Helstein, Maria Leppoja

 Lõpetas tõotuslaul muusikalist „Mees La Manchast „

Väga armas etendus.  Arne Miku lavastus klassikalises võtmes, tuletas meelde „Operetikuningas Imre Kalmani“ lavastust.

 



Estonia teatris

1. Krahv Luxemburg
Franz Lehari operett kahes vaatuses
Lavastaja Thomas Mika

Vaatasime etendust, milles laulsid Helen Lokuta ja Elina Netšajeva ja Mati Turi.
Arvustusi ei ole ma lugenud. Aga kuulsin pealt kuidas kaheldi, kas minna vaatama, et nii maha tehtud kriitikute poolt. Meile meeldis, hoogne sujus hästi, laulsid hästi. Muidugi on süžee ääretult lihtne ja ratsionaalsel inimesel on end raske lõdvaks lasta ja muusikat  ning näitlejate mängu nautida. Meile  väga meeldis.

2Don Pasquale

Gaetano Donizetti koomiline ooper

Giovanni Ruffini libreto 

Maailma esietendus 3. Jaanuaril 1843 Pariisi Theatre-Italien.

Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. Septembril 2020

 

Dirigent: Arvo Volmer

Lavastaja: Giorgio Bongiovanni (Itaalia)

Dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik :Maria Carla Ricotti (Itaalia)

Valguskunstnik Claudio De Pace (Itaalia)

Osades:

Pavlo Balakin- Don Pasquale

Aare Saal- doktor Malatesta

Kristel Pärtna- Norina

Mehis Tiits- Ernesto

Mati Vaikmaa- notar

Väino Puura – ülemteener

Rostislav Gurjev- teener

Lydia Roos-toatüdruk

Lapsed, Rahvuooper Estonia koor ja orkester.

 Donizetti muusika meeldib kõigile. Saal oli täis ja aplausid võimsad. Vaataksin teist korda teise koosseisuga. Kusagile mujale ooperisse ju ei saa. Viimast korda vaatasin Don Pasquale Viini Riigiooperis. Mis teha, selleks et ooperi muinasjutust osa saada, tuleb nüüd keskenduda Estonia teatrile.



Suveetendused

Tema taevaliku õnneküla potitehas
Ohtu mõisas Harjumaal 17. juulil 2020

Autor: P.Vallak/L.Gundars
Idee: Anne Velt
Lavastaja: Peep Maasik (TEMUFI)
Kunstnik: Karmo Mende
Muusika: Hendrik Kaljujärv
Valgus: Teet Orupõld (Tallinna Linnateater)
Koreograaf: Egely Pruuli
Produtsent: Tarvo Krall

Näitlejad: Katrin Valkna, Pääru Oja ( Eesti Draamateater), Tarvo Sõmer ( Rakvere Teater)

Alustuseks tuleb öelda, et tegemist ei ole Peet Vallaku novelli dramatiseeringuga vaid näidendiga, mille Peet Vallaku novelli alusel kirjutas läti lavastaja ja näitekirjanik L.Gundars.
Peet Vallaku “Epp Pillarpardi Punjaba potitehast" mängiti Pärnu teatris Endla viimati 1991.a. kui selle lavastas Priit Pedajas. Veel varem kunagi kaheksakümnendatel lavastas selle Endlas Kaarin Raid.
Kumbagi lavastust pole ma näinud.
Selleks, et Ohtus nähtut paremini mõista,  lugesin pärast etendust läbi Peet Vallaku novelli “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas”. Pärast läbilugemist mõistsin, et Vallaku ja Gundarsi lood on erinevad lood ühest allikast.
Kui novell keskendus peremeheks saamise soovile, siis etenduses oli esiplaanil rohkem armastus- kaks meest võistlesid naise südame pärast. Paha polnud seegi, et naisega kaasnes potitehas.
Väga hea etendus, vaataksin veel teist kordagi kui suvi nii lühike ei oleks. Täiega nautisin Pääru Oja mängu. Aga kas tema poolt kehastatavast Jussist saab peremees või....... Piiri Leo. See Piiri Leo, keda Pääru kehastas Draamateatris – Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse näidendis „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“. 
Loe ka siit:
100% nõus. Etenduselt lahkudes olin ühe tassi ja ühe poti võrra rikkam. Ikkagi potitehas.



Vana klaver“
Kiidjärve pargis 01. augustil 2020
Idee autorid Maarek Toompere ja Tarmo Kiviväli
Teksti autor Ott Kilusk
Lavastaja Ain Mäeots(Vanemuine)
Muusikajuht Siim Aimla
Kunstnik/kostüümikunstnik Karmo Mende
Valguskunstnik Petri Parrik (Soundhouse)
Videokunstnik Maarek Toompere
 Osades:
Sepo Seeman- vana Kalmer
Kalle Sepp- noor Kalmer, Rebase Rein, Onu Bella, autojuht/KGB nuhk
Ingrid Margus- Sirje, žürii liige
Inga Lunge-Tädi Ruth, konferansjee Moskvas ja Moldaavias
Saara Nüganen- Reet Linna, Heli Lääts, Valentina Tereškova, laulja baaris
Priit Strandberg – Hardi Tiidus, Juri Gagarin, Mati Talvik, Heino Kiik, Rebase Rein, teletöötaja
Veiko Täär- Valdo Pant, Eduard Hill, tsensor
Peeter Oja- Artur Rinne, German Titov, Georg Ots, tsensor, Mõmmi, teleboss
Liina Tennosaar- Kalmeri ema, žürii liige, baaridaam, tsensor

Kalmer Tennosaar pole kunagi minu  lemmik olnud, liiga mesikeelne minu jaoks, kui kasutada Sirje Arbi sõnu, seetõttu ei olnud ma etendusest vaimustuses.
Ma oleksin kuulanud mõned Kalmer Tennosaare laulud heas esituses- võib-olla nüüd meeldiksid rohkem kui noores eas. ARvasin, et sellepärast Kalle Sepp ongi peaosas, et ta nii hästi laulab. Mõne laulunumbri, näiteks Georg Ots  Peeter Oja esituses, oleksin välja jätnud, kuigi ma vist sain isegiaru, mida selle rabeda ja groteskse (kõrval valus kuulata) esitusega öelda taheti. Mõned suvalised ajastukohased laulud, mis justkui peategelase persooniga ei haakunud, oleksin veel välja jätnud.
 Selleski etenduses oli kolm Kalmerit korraga laval nagu Joala etenduses Jaaku. Mulle tundus, et Kalmer Tennosaare kuju etenduses oli liiga üheülbaline – naistemaias,  truudusetu abileumees,  hoolimatu isa, suur pidutseja ja joodik. Tema sügavam olemus jäi varju, kui mõned väikesed stseenid välja arvata.Ka truudusetud abielumehed on kirjanduses suureks kirjutatud, praegu ei tule küll ühtegi meelde:) Minu jaoks oli Sepo Seemann  liiga robustne tüüp Kalmer Tennosaart mängima. Puudus see sära, võlu, pehmus, mis Tennosaarest tegi lemmiku. Jäi ainult palagan.
Mis mulle meeldis. Meeldis see,  et üldse võeti see AEG käsitleda.  Kostüümid meeldisid ja lavakujundus (vimplid  seinavaibal!) . Liina Tennosaar meeldis ja televisiooni seltskond – Veiko Tääri Valdo Pant ja Priit Strandbergi Hardi Tiidus. Viimased kolm nimetatut olidki minu lemmikud näitemängus.

Kaks järgmist etendust võiks võtta koondnimega minu selle suve Eestimaa reisid.

 Viljandi teater „Ugala“

Katkuhaud.

 Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja

Priit Pedajas (Eesti Draamateater)

Kunstnik Pille Jänes

Valguskujundaja Sander Aleks Paavo

Osades: Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor ja Merle Liinsoo

  

Väga hea etendus. Suurepärane osatäitmine Luule Komissarovilt. Etendusele minnes kartsin, et ei suuda vaadates etendust  unustada Õnne tänava Lainet, aga seda muret ei olnud.

Olen lugenud Ene Mihkelsoni raamatut ja see on mind puudutanud isiklikust aspektist.

Uues Ugalas pole ma varem käinud, olin ka teatrihoonest vaimustatud. Kahju, et kaugel. Ja kahju, et Viljandis spaad ei ole .

 

Rakvere teater

Esietendus

Charlotte Löwensköld

Põhineb Selma Lagerlöfi romaanil „Charlotte Löwensköld”

Tekst, lavastus Urmas Lennuk

 Kunstnik Liina Unt (Endla)

 Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala)

 Valgus Roomet Villau

 Tõlkija August Hanko

 Osades Grete Jürgenson, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Madis Mäeorg, Eduard Salmistu, Natali Väli, Imre Õunapuu

 Lugu:  Põhjamaises armastusloos avaneb müstiline Skandinaavia kõigi oma kaduma kippuvate väärtustega: au, uhkus, väärikus, eneseohverdus ning õilsameelsus. Charlotte on pühendanud oma armastuse pastor Karlile. Kirglik noormees otsib aga Jumala tõde. Segastel asjaoludel lähevad noored tülli ning Karl lubab kihluda esimese vastutulijaga, mida ta ka teeb. Kuigi Charlotte leiab elus oma õnne, jääb teda igavesti kummitama noorpõlvearmastuse pöörane saatus. Pastor Karli vaimne allakäik paneb lisaks inimestele imestama ka Jumala enda, kes ei tea, kas selle peale nutta või naerda.

 Etendus meeldis väga!  Imestasime abikaasaga, et selline  teema nii kaasakiskuv oli.  Kaasa aitas ka esietenduse hõng. Üle hulga aja Rakveres teatris ja linnas käia oli ka tore. 


 Eesti Draamateater

Stefano Massini

Lehman Brothers

 Lavastaja: Hendrik Toompere jr

 Kunstnik: Laura Pählapuu

 Kostüümikunstnik:Kärt Ojavee (külalisena)

 Valguskunstnik: Priidu Adlas

 Videokunstnik: Alyona Movko (külalisena)

 Helikujundaja: Lauri Kaldoja

 Dramaturg :Ene Paaver

 Liikumisjuht: Üüve-Lydia Toompere (külalisena)

 Tõlkinud :Margus Alver

 Osades: Mait Malmsten, Guido Kangur, Priit Võigemast (külalisena)

 Muusikud : Joel Remmel, Heikko Remmel, Ahto Abner (külalistena)

 Sellest etendusest on nüüd kirjutanud  Pille-Riin Purje ja Meelis Oidsalu ( Eesti Draamateatri uus rahalehm. Postimees 22.09.)

Mulle meeldis. Pole enne varem Draamateatris näinud, et etenduse ajal plaksutatakse õnnestunud etteastele  nagu ooperis. Siiski, on etendusi, kus mõnele

monoloogile või repliigile on aplodeeritud. Ja tõsi on ka see, et Draamateatris just väga tihti etenduse lõpus püsti ei aplodeerita.

Kui teater peab pakkuma inimesele ka meelelahutust, lõõgastust ja veidi ka motiveerima, siis selle ülesande etendus täitis. 4 tundi möödusid nagu niuhti ja lahkujaid ei olnud (2. etendus).

Kohutav on see uus blogiformaat. Võibolla pole ma lihtsalt harjunud veel, loodan.

Eesti Draamateater

Tunnike rahu.

Florian Zeller

Tõlkinud Indrek Koff

Lavastaja Robert Annus

Mängivad Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Merle Palmiste, Indrek Sammul, Karmo Nigula, Marin Veinmann, Raimo Pass.
Ajaviiteks hea tükk. Ikkagi Florian Zeller.


Pärnu teater Endla

Arthur Miller

Vaade sillalt

 Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas

Kunstnik Liina Unt

Valguskunstnik Margus Vaigur

Osades: Meelis Rämmeld, Jaan Rekkor, Fatme Helge Leevald, Karin Tammaru, Priit Loog, Karl Andreas Kalmet, Tambet Seling, Ando Loosaar.

Tutvustusest: New York aastal 1956. Brooklyni sadamatööline Eddie Carbone võtab oma katuse alla elama äsja Itaaliast saabunud sugulased – illegaalsed immigrandid Marco ja Rodolpho, kes väljasaatmisriskist hoolimata on tulnud vabaduse maale tööd ja leiba otsima. Kui aga Eddie kauni kasutütre Catherine'i ja Rodolpho vahel süttib armastus, saab üsna ruttu selgeks, et vabaduselgi on oma hind.

 Olen sel aastal teatris käinud tunduvalt vähem kui eelmistel, kuid see eest olen valinud väga hästi ja vaadanud ainult häid etendusi.

Kirglik lugu, mida sai jälgida suure huviga. Meelis Rämmeldi näitlejaloomus avanes minu jaoks hoopis uuest vaatenurgast. Jaan Rekkori jaoks oli see tõeliselt suur osa ja ta mängis meisterlikult.