Kes küll tahaks jõulukingiks raamatut saada.

Jõulumeeleolu sissejuhatuseks koor J.S. Bachi  "Jõuluoratooriumi" I osast Leipzigi kuulsa poistekoori Thomanerchor esituses.

Eelmisel aastal  tegin pikki nimekirju, kellele missugune raamat jõuluvana kingikotti pista. Tore aeg oli valiku tegemise ja raamatute ostmise aeg, vähemalt mulle. Aga kuidas kingisaajatele?

Ligi 20 aastat tagasi ütles mu tütar vastuseks jõulukingisoovi küsimusele: "Ükskõik mida, ainult mitte raamatuid". 

Pean siinkohal tõtt tunnistama, et raamatuid on meil kodus kogu aeg rohkem olnud kui mänguasju ja kingiti ka tavaliselt ning tihti raamatuid.

Ajalugu kordub. Minu 9 aastane lapselaps, igatepidi tore tüdruk ja minu arvates ka suur lugeja, ütles sel aastal oma emale: „Ma küll ei tea kedagi, kes tahaks jõulukingiks raamatut saada.“

Otsustasingi, et sel aastal raamatuid ei kingi, seekord on kingikotis teatripiletid, mida juba septembris varuma hakkasin.

Raamatuid ongi kingikotis ainult kaks: abikaasale Jaak Valge „Punased „, tahan ka ise lugeda, ja endale  W. Somerset Maughami „Ühe kirjaniku päevaraamat“.