Gordon Rugg ja Joseph D'Agnese "Pime nurk"

Gordon Rugg

Joseph D’Agnese

„Pime nurk.“

Tõlkija Kaia-Leena Pino

Äripäev 2014

Väga huvitav raamat.

Püüab vastata küsimusele, miks me ei suuda näha otse meie silme ees olevaid lahendusi.

Kui loetu põhjal kiirelt meeldejäänut  kokku võtta, siis sellepärast, et:

-me teeme vigu,

-me näeme seda, mida soovime;

-me allume soovide matemaatikale, meie aju on  häälestatud nii, et see paneb meid automaatselt, teatud tüüpi vastuseid eelistama, hoolimata sellest, kas need vastused on loogilised;

-me ei tea alati, mida me teeme, sest ei oska õigeid küsimusi küsida;

- me ei tea alati seda, mida me teame

- me oleme kinni eelarvamustes, traditsioonilises mõtlemises  ja oma esteetilistes eelistustes;

- me kasutame valesid töö (mõtlemise )tehnikaid.

Soovide matemaatikast rääkides kirjeldab autor seda, kuidas inimene ihaleb korra ja proportsiooonide järele.

Piet Mondrian Tableau I 1921:

Äsjaloetud Lee Childi „Tõmbetraadi“ juurde panin Ian Reacheri lemmikkunstniku Piet Mondriani repro.Lee Child "Tõmbetraat" Käesoleva raamatu autor kirjutab ka Mondrianist. Uurijad katsetasid, kas arvuti tarkvara, mis identifitseerib Mondriani loomingu aluseks olevad matemaatilised seaduspärasused- tema eelistatud mõõdud, suhted ja värvid- suudab jäljendada Mondriani loomingut. Ja tulemusena leiti , et tegelikult eelistas suur hulk inimesi tõelise Mondriani asemel hoopis arvuti loodud jäljendusi.  Kuldlõige pakub esteetiliselt kõige meeldivamaid proportsioone ning arvuti suutis ideaalile lähemale jõuda.

Üht teist sai kõrva taha ka pandud, mida tasub meeles pidada:

-õpi küsima õigeid küsimusi;

- visualiseeri; sõnadest piltideks, jutust tabelisse, skeemi, telgedele või kaartidele

-võta see ja pööra ümber!

Autor ütleb lk. 118 „ Mida paremad on su esitlused, seda paremad on sinu definitsioonid. Mida paremad on sinu definitsioonid, seda paremad on su küsimused ning seda paremad on su vastused. Mida paremad on su vastused, seda paremad on su võimalused küsimustele lahendused leida ning saavutada kuulsus, õnn või mis tahes , mille poole sa püüdled.

See ,kuidas sa probleemist mõtled, avaldab selle lahendamisele suurt mõju, ning see, kuidas sa seda lahendama asud, avaldab olulist mõju soovitud tulemusteni jõudmise võimalustele.“

Raamat jutustab verifier  meetodist. See on meetod, mis õpetab märkama sellist, mis kõigil selle ala asjatundjatel võis märkamata jääda või milles nad tegid inimliku mõtlemise vea, kuid mida võib märgata teise eriala inimene, vaadeldes kattuvaid alasid ning analüüsides vigu ,mida asjatundjad võisid teha. Vähem tähtis pole, kuidas kogutud teadmisi esitada.  Teistmoodi visuaalne esitus: graafik, tabel või  telg võivad pakkuda probleemi lahendamiseks uusi viise. Autor toob siin näiteks Mendelejevi tabeli, mis võimaldas mitte ainult keemilised elemendi ritta seada ja süstematiseerida,  vaid ennustas uusi keemilisi elemente, mis hiljem ka avastati.

Autor on erialalt lingvist ja psühholoog.  Selleks, et tõestada verifieri meetodi võimalusi probleemide lahendamisel uuris ta  esmalt Voynichi käsikirja ning lähtus ümberpööratud eeldusest. Kui eelnevalt arvati, et Voynichi käsikiri ei saa olla võltsing, sest ta on liialt keeruline, siis autor lähtus eeldusest, et just sellepärast võib käsikiri olla võltsing.

Mida arvata, kas tundmatu salapärane keel, kodeeritud sõnum või võltsing?

Pärast Voynichi juhtumi uuringut soovis autor verifier meetodit  rakendada seni lahendamata meditsiiniküsimuse peal ja uuris autismi. Väga huvitav lugemine, milliste tulemusteni jõudis mittemeedik.

Oma meetodi rakendamisel tõi ta välja sellised etapid:

Otsustage, kas probleem on tõepoolest olemas.

Püüdke kindlaks teha, kas mõne teise eriala asjatundjad pole mitte probleemile juba lahendust leidnud.

Määrake kindlaks, et ei esineks mingeid asjatundlikkuse lünkasid

Määrake kindlaks kõige kasutatavamad teemad ja tõendite ahelad.

Uurige hoolikalt vastava ala asjatundjate kasutatud kontseptsioone ja esitusviise.

Hoiduge liiga vara midagi üles kirjutamast ja formaalseid diagramme kasutamast.

Olen seda ise kogenud. Kartuses ,et läheb meelest ,olen vahest hakanud erialase probleemi lahendust kiiresti kirja panema, ja see  lahendus kivistub meeltesse. Hiljem on raske  midagi uut leida ja pilti ümber kujundada - üleskirjutatu tundub nii õige. Autor kirjutab:“ Ühel hetkel tuleb siiski formaalseid lähenemisi kasutama , vastasel juhul jäätegi lihtsalt kirjandust edasi lugema, ilma et midagi tehtud saaks. Tegemist on keeruka tasakaaluleidmisega.“

Vältige loetavast materjalist vigade otsimist , keskenduge laiema pildi mõistmiseks.

Nüüd võtke sihikule need aspektid, mis tunduvad valed.

Leidke töövahendid, mille abil on võimalik kontrollida ,kas olete tõesti leidnud vea.

Lk. 212 “Me mõtleme spordist, muusikast ja põnevusfilmidest kui kolmest väga erinevast kategooriast ning see muudab meie jaoks raskemaks nende aluspõhja sarnasuste märkamise- arusaamise, et sport, muusika ja põnevusfilmid on kõik kompromiss prognoositavuse (reeglid, tavad) ja uudsuse vahel. Me peame põnevusfilmi süžeed ja kuritegu eraldiseisvateks kategooriateks ning meil jääb kahe silma vahele see, kui oluline on nende mõlema puhul lõpetatuse aspekt.

……..

Reaalses maailmas aga ei ole alati võimalik lõpetatuseni jõuda. See ongi ilmselt üks põhjus, miks ilukirjandus on nii populaarne- see on korrastatum ning pakub enam rahuldust kui reaalsus. Kõik on kenasti kuni sa tead, et tegemist on väljamõeldisega, kuid olukord muutub hirmutavaks siis, kui eraldusjoon väljamõeldise ja reaalsuse vahel muutub häguseks ning jääb skaalal kuhugi vandenõuteooria ja hullumeelse ideoloogia ning õigustatud isikliku arvamuse vahele.“

Muidugi peaks ka selle raamatu seisukohtasid kontrollima kasutades verifier meetodit.

Käesoleval info ülekülluse ajastul vajalik raamat. Huvitav lugemine igatahes.