Amy M. Homes "Antagu meile andeks"

Amy M. Homes

„Antagu meile andeks“

Tõlkija:  Karin Suursalu

Kirjastus Varrak  2015

Sari Moodne aeg

584 lehekülge

Tutvustusest:

Antagu meile andeks" romaanis vaatab Harry Silver terve elu pealt oma noorema venna George’i tähelendu. Harry vend on teinud edukat karjääri televisioonis, tal on ilus kodu New Yorgi äärelinnas, kaks last ja kaunis ning ihaldusväärne naine. Aga Harry teab, et George’i kontrollimatu meelelaad teeb temast vägagi ohtliku mehe.

Ühel tänupühal suudleb George’i naine ootamatult Harryt, millest saab alguse sündmuste ahel, mille käigus noorem vend enesevalitsuse kaotab. Tema tegude tagajärjel pole kummagi mehe elu enam endine ja uues olukorras tuleb neil mõlemal otsida lunastust, mis aitaks leppida sellega, mis tehtud.

1961.aastal sündinud Amy M. Homes’lt on ilmunud 7 romaani Oma viimase 2012 a. ilmunud romaani „Antagu meile andeks“ eest sai ta 2013. aastal Baileys’i naiste kirjandusauhinna.

Naiste kirjandusauhind loodi 1996. Aastal.Rühm kirjandusega seotud inimesi soovis auhinda, mis pööraks enam tähelepanu naiste kirjutatud teostele. Esimesed 17 aastat oli auhinna sponsoriks Orange, mistõttu nimetati auhinda Orange Prize for Fiction. Aastast 2014 on auhinna sponsoriks Bailey`s ja auhinna täisnimetus Bailey`s Women`s Prize for Fiction. Auhinda antakse välja igal aastal ja selle võib võita ükskõik mis rahvusest naiskirjanik, kes möödunud aasta jooksul on avaldanud inglise keeles täispika romaani. Ka žürii töös osalevad ainult naised. Võitja saab 30 000 naela ja Bessie nimelise pronksskulptuuri, pildil hoiab Amy M. Homes seda Bessiet käes. Auhinna on varem võitnud ka Anne Michaels, Carol Shields , Ann Patchett, Kate Grenville ; Lionel Shriver , Zadie Smith, Marilynne Robinson, Ali Smith. Nimetasin mõned tuttavad autorid nimistust.

Amy M. Homes’i raamat ei ole puhtalt naistekas, peategelane on keskealine mees 48 aastat. 584 leheküljel rullub lahti tema elu, mis saab alguse tutvustuses kirjeldatud sündmustega. Üle 100 lehekülje päevas ma lugeda ei jõudnud, seda enam, et paralleelselt oli mul käsil teine 500 + lehekülge raamat. Võttis aega, mis võttis, aga läbi sai ning pooleli jätmise mõtet ei tulnud kordagi.

Peategelase elus juhtub  palju ja raamat on holliwoodlikult kirju. Jõuad vaevalt arvata, et nüüd on küll kõik, rohkem juhtuda enam ei saa: venna inimohvritega avarii, abielurikkumine vennanaisega, vend tapab oma naise, vennalaste hooldamine, lahutus, insult, töökoha kaotus, pedofiilia erakoolis. Aga siis tuleb lisa: autoavariis hukkunute poja lapsendamine, osalemine relvakaubitsejate kinnivõtmisel, ema abiellumine hooldekodus, Lõuna-Aafrika reis ja tuleb veel lisa. Mitmete süngete sündmuste taustal võib tunduda, et raamat on läbinisti sünge ja traagiline, kuid ei ole. Selles on parasjagu  musta huumorit ning kokkuvõtlikult võiks kirjeldatut nimetada satiiriliseks läbilõikeks  Ameerika  unelmate ühiskonnast. Kui viimasele leheküljele jõuan, imestan tõeliselt – kõik need sündmused mahtusid ühte aastasse, tänupühast tänupühani.

Painav  rahutus teada saada, mis edasi või pigem, millega see kõik lõpeb, kihutaski edasi lugema.

Peategelane  Harry on siiras mees, mitte eriti edukas, kuid naistele ta mingil seletamatul kombel meeldib. Sellest ma aru ei saa, mul oli raamatut lugedes mõnikord tunne, et Harry suu läbi räägib naine.

Harry kaotab raamatus kõik; kodu, perekonna, töö, usu, kuid saab endale uue elu ja loob uue tegelikkuse.

Sekka mõned peategelase eksistentsiaalsed arutlused:

Lk. 216. „Tundub, otsekui oleksin aastaid oodanud, et mu elu võtaks tuurid üles ja hakkaks minema. Mõnikord tundus mulle, et olin edukas, jõudsin lähemale, teinekord oleksin nagu lihtsalt oodanud, et mind avastatakse - kes oleks pidanud mind avastama? Vaadates iseennast, oma pooleldi elatud elu, on talumatu mõelda, et siin ma siis olengi lõpetanud. Kas mu elu on otsas? Kas see üldse oligi alanud?“

Lk. 317 "Kohusetundlik korrapära oli see, mida Claire ja mina põnevaks pidasime. meile meeldis reedeti väljas öhtust süüa, laupäeviti kodus olla, pühapäeviti oli meil kombe(k)s päeval kinos käia ja hiina toitu kaasa osta. Kui lisasime midagi uut või teistsugust, siis arutasime seda kaaludes, mida see teeks meie rutiini, meie päevakavaga.

Nüüd aga tundub, nagu oleksin ma lõputus vabalangemises, nagu aeglustaks allasööstu ainult see, kui mul on kohutus teiste eest hoolitseda. Kui poleks lapsi, koera, kassi, kassipoegi, taimi, siis laguneksin täielikult koost.“

Kõrvale ei saa jätta Harry huvi R. Nixoni elu vastu, ta kirjutab USA 37. ja ainukesest ise tagasiastunud presidendist monograafiat ning kuni töökoht ülikoolis veel alles, õpetab ka üliõpilasi.

Reaalseid tegelasi nagu Nixon, on raamatus veelgi: Julie Nixon Eisenhower, David Remnick- Ameerika,ajakirjanik ja kirjanik, Pulitzeri preemia laureaat ning Don DeLillo.  De Lillo raamatus „Valge müra“ juhib peategelane kolledžis Hitleri uuringute instituuti. 

Huvitavaid tegelasi on veelgi-Harry varaküpsed vennalapsed ja tema saladuslikud naised,

Raamat on väga mitmekihiline ja nende kihtide lahtiharutamine on tõeline väljakutse. „Antagu meile andeks" on raamatu  mõjuv lõpulause.