Berliini reis oli
sedapuhku ooperireis: kahel õhtul ooper ja ühel ballett.
Ega palju aega muuks üle ei jäänudki. Kuna sõbranna ei olnud Berliinis varem käinud, siis vaatasin koos temaga üle kõik tuntumad Berliini vaatamisväärsused, kus endal käidud.
Ühel
päeval võtsime ette Potsdami bussiekskursiooni. Oleks võinud ise rongiga sõita,
Potsdam ei ole kaugel, kuid arvasime, et hea giidi saatel kujuneb külastus tõhusamaks. Ja nii oligi. Potsdam on imearmsa vanalinnaga.
Enamus Berliini suuremaid kunstigaleriisid
olen oma eelmistel reisidel läbi käinud, seekordseks kujutava kunsti ürituseks
valisin kõige uuema- Berlinische Galerii, mis tegutseb moodsa kunsti muuseumina. Seda galeriid Alte Jakobstrassel oli raske leida, vähemalt google juhatuse
järgi .
Huvitav,
aga võrdlemisi lagedate seintega muuseum. Tõsi küll ,moodsa kunsti muuseumid
ongi tavaliselt õhulised ja avarad, seinad tavamõistes pooltühjad. Esimesel korrusel
oli huvitav väljapanek: ühe minuti skulptuurid. Alustele oli paigutatud hulk
tennisepalle, tool, koerakuut ja teisi
kummalisi esemeid. Nende esemete ja iseendaga said külastajaid moodustada väga fantaasiaküllaseid
skulptuure ja end siis pildistada.
Nagu
alati, valisin välja kolm teost, mis enim kiirkülastuse ajal silma torkasid ja
meelde jäid.
Gertrude
Sandmann ( 1893-
1981) huvitava
saatusega juudi päritolu kunstnik, rühmituse „Lesbos 1974“ üks asutajatest.
Kui
jõuaks rohkem lugeda loeksin Anna Havemanni raamatut „Gertrude Sandmann.
Künstlerin und Frauenrechtlerin“.
Mulle
hakkas silma Gertrude Sandmanni töö „Emigrandid“.
Ja
lõpuks ei saanud ma silmi lahti Rumeenia päritolu kunstniku Arthur Segali (1875-1944) töödest. Vaimustusin
temast juba Viini Leopold muuseumis.
Ausalt
öelda ei oskagi ma öelda, kas just täpselt see pilt Berliini Galeriis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar