18. juuni 2016

Juuni algul Berliinis.

Berliini reis oli sedapuhku ooperireis: kahel õhtul ooper ja ühel ballett.
Neli etendust neljal järjestikulisel õhtul. Neljas õhtu
Ega palju aega muuks üle ei jäänudki. Kuna sõbranna ei olnud Berliinis varem käinud, siis vaatasin koos temaga üle kõik tuntumad Berliini vaatamisväärsused, kus endal käidud.
Ühel päeval võtsime ette Potsdami bussiekskursiooni. Oleks võinud ise rongiga sõita, Potsdam ei ole kaugel, kuid arvasime, et hea giidi saatel kujuneb külastus tõhusamaks. Ja nii oligi. Potsdam on imearmsa vanalinnaga. 
Enamus Berliini suuremaid kunstigaleriisid olen oma eelmistel reisidel läbi käinud, seekordseks kujutava kunsti ürituseks valisin kõige uuema- Berlinische Galerii, mis tegutseb moodsa kunsti muuseumina. Seda galeriid Alte Jakobstrassel oli raske leida, vähemalt google juhatuse järgi .
Huvitav, aga võrdlemisi lagedate seintega muuseum. Tõsi küll ,moodsa kunsti muuseumid ongi tavaliselt õhulised ja avarad, seinad tavamõistes pooltühjad. Esimesel korrusel oli huvitav väljapanek: ühe minuti skulptuurid. Alustele oli paigutatud hulk tennisepalle, tool, koerakuut  ja teisi kummalisi esemeid. Nende esemete ja iseendaga said külastajaid moodustada väga fantaasiaküllaseid skulptuure ja end siis pildistada.
Nagu alati, valisin välja kolm teost, mis enim kiirkülastuse ajal silma torkasid ja meelde jäid.

Rudolf Schlichteri (1890-1955) peateos, tugeva allegooriaga „Pime võim. Blinde Macht“ . Huvitava saatusega teos. Kunstnik maalis selle 1932.aastal Weimari Vabariigi vastu, seega kandis pilt algselt antidemokraatlkku ideed. Pärast seda kui kunstnik vangistati, tegi ta 1936.a. maalil parandusi  ja andis sellele teise suunitluse, nüüd on pilt tuntud kui natside tegevuse vastu suunatud allegooria.












Gertrude Sandmann ( 1893- 1981) huvitava saatusega juudi päritolu kunstnik, rühmituse  „Lesbos 1974“  üks asutajatest.
Kui jõuaks rohkem lugeda loeksin Anna Havemanni raamatut „Gertrude Sandmann. Künstlerin und Frauenrechtlerin“.
Mulle hakkas silma Gertrude Sandmanni töö „Emigrandid“.








Ja lõpuks ei saanud ma silmi lahti Rumeenia päritolu kunstniku  Arthur Segali (1875-1944) töödest. Vaimustusin temast juba Viini Leopold muuseumis.
Ausalt öelda ei oskagi ma öelda, kas just täpselt see pilt Berliini Galeriis.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar