Andre Gide "Maised toidud"

Värskendav sõõm klassikat. Nagu allikal oleksin joonud, kahju ainult, et ei saanud lugeda nooruses, siis kui olin ise avatud tormile ja tungile.  

Nooruses, siis kui „Ja meie elu on olnud me ees nagu klaasitäis jääkülma vett, see niiske klaas, mida hoiavad palavikuhaige käed, kes tahab juua, ja kes joob kõik ühe sõõmuga, teades küll, et ta peaks ootama, kuid ei suuda ometi hõrgutavat klaasi huultelt tõsta - niivõrd jahutav on vesi, niivõrd janutab teda palaviku kuumus.“ (lk.19).

Lk. 32 „Iga täiuslik tegu on nauding. Sellest tunned ära, et pidid seda tegema. Ma ei salli neid, kes kiidavad palehigis tööd. Sest kui see on vaev, peaksid nad tegema midagi muud. Leitud rõõm on märk töö õigsusest,  ja mu naudingu siirus, Naatanael, on mulle kõige olulisem teetähis.“

Ja mina õppisin kogu aeg, et tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.

Õnneks on raamatu lõpus tõlkija sisukas järelsõna ja autori isikunimede seletused.

Naatanael- teise nimega Bartolomeus, Jeesuse üks esimesi jüngreid.

Lk. 33 „Miks pole sa mõistnud, et kogu õnn on juhuslik ja ilmutab end sulle igal hetkel, otsekui kerjus su teel. Saad õnnetuks, kui ütled, et su õnn on surnud, sest sa ei kujutanud seda ette sellisena- kui sa tunnistad seda vaid siis, kui see vastab su mõtteile ja soovidele.“

Lk. 44 „Istusin aias. Ma ei näinud päikest, kuid õhk sillerdas pudenevast valgusest, nagu muutunuks taevasina veeks ja sadanuks alla. Jah, tõesti, õhus oli tunda laineid, valgus liikumist, samblal sädemeid nagu piisku. Jah, tõesti, sellel suurel puiesteel näis valgus justkui voolavat, ja kuldsed vahuhelbed takerdusid okstesse neis voogavais kiirtes.“

Kaunis!

Andre Gide

„Maised toidud“

Prantsuse keelest tõlkinud Marit Karelson

Illustratsioonid Kairi Orgusaar

Allikaäärne 2016.

150 lehekülge