John Grisham "Nurgaadvokaat"

"Õigluseni viiv tee on täis tõkkeid ja maamiine, ja suurema osa neist on paigaldanud mehed ja naised, kes väidavad, et püüdlevad õigluse poole."
John Grisham „Nurgaadvokaat“ lk. 142.

Eesti keele seletav sõnaraamat pakub, et nurgaadvokaat  on kutseta advokaat. Meie õigussüsteemis siis lihtsalt jurist. Õnneks meil juriste nurgaadvokaadiks ei nimetata, pigem on nurgaadvokaadi nime kandjad need, kes üldse juristi haridust ei oma. Tundmata küll Ameerika õigussüsteemi julgen arvata, et Grishami raamatu kangelane kutseta ei ole, esindab ta ju oma kliente kõrgemas kohtus ja esitab apellatsioone. Ja muidugi, mõnest seadusevastasest teost loobus nurgaadvokaat litsentsist ilmajäämise kartuses.
Tutvustusest:
Sebastian Rudd ei ole mingi tavaline nurgaadvokaat. Ta teeb oma tööd ümberehitatud kuulikindlas väikebussis, kus on Wi-Fi, baar, väike külmik, ilusad nahktugitoolid, peidetud seif püstolite tarvis. Ruddil ei ole oma bürood, partnereid ega abisid, tal on üksainus töötaja – tema hambuni relvis autojuht, kes on ühtaegu ka Ruddi ihukaitsja, nõunik, südamesõber ja golfipoiss. Rudd elab üksi väikeses, kuid äärmiselt turvatud katusekorteris, kus kõige tähelepanuväärsemaks mööbliesemeks on vanaaegne piljardilaud. Ta joob valikviskit ja liigub ringi, relv kaasas.
Sebastian kaitseb inimesi, kellest teised advokaadid pigem eemale hoiavad: tätoveeritud noorukit, kellest räägitakse, et ta on satanist ja keda süüdistatakse kahe väikese tüdruku pilastamises ning mõrvamises; surmamõistetute kambris istuvat ohtlikku jõugujuhti; majaomanikku, kes on vahistatud selle eest, et ta tulistas politsei eriüksuslasi, kui nood eksikombel tema kodu ründasid. Miks just selliseid kliente? Sest ta usub, et igaühel on õigus õiglasele kohtupidamisele, isegi kui tema, Sebastian, peab selle saavutamiseks kedagi petma.

Raamat on jaotatud kuueks osaks. Esimeses osas „Kohtu solvamine“ kaitseb superadvokaat, nimetaksin Sebastina Ruddi pigem nii, Gardyt, keda süüdistatakse kahe väikese tüdruku mõrvas. Linna kogukond ihkab süüdlase verd,  prokuratuur ihkab aupaistet ja meedia tähelepanu, ainult Rudd usub, et süüdistatav ongi süütu nagu ta kinnitab. Siin ei aita muu, kui Sebastian Ruddil tuleb ise hankida õige süüdlase DNA, korraldada selle analüüs laboris, kõrvutamine tõenditega ning õigel ajal kohtule esitamine,
Teises osas „Paugutuba“ on Sebastian Rudd tunnistajaks vanglast põgenemisele, mis toimub vahetult enne surmaotsuse täideviimist.
2 esimest osa ei ole omavahel seotud, sarnanevad pigem ajalehereportaazi kui põneva kriminaalromaaniga ja jõudsid minus juba tekitada küsimuse, mis on minu lemmikautori 29. raamatuga juhtunud.  Mõlema jutu teemal on Grisham varem kirjutanud paremini ja põnevamalt. Näiteks „Aeg antud tappa“ ja „Kamber“. Esimese kahes osas häiris mind ka Sebastian Ruddi ülespuhutud ja ennasttäis olek.
Õnneks läheb alates kolmandast osast „Võmmid- sõdalased“ põnevamaks. Järgnevad osad on kõik omavahel seotud ning esimese kahe osa tegelastega lugeja enam ei kohtu. Siiski-  "Paugutoas"vanglast  põgenenud  Link saadab oma käsilased Ruddilt raha tagasi küsima. Kuna Rudd teda surmamõistmisest ei päästnud, maksku aga raha tagasi. Rahast veel nii palju, et kuigi nurgaadvokaat tegutseb äärealadel, kaitseb neid, kellelt tihti pole palju võtta, kaitseb rahatuid, teenib ta tsiviilhagide ja vabavõitluse kihlvedudega nii et raha pole advokaadile probleemiks.

Kolmandas osas esindab Rudd Joe Renfrot, kelle majja tungib öösel põhjendamatu ja eksliku narkorünnaku käigus hambuni relvastatud ning maskeeritud politsei erirühm. Renfro kahtlustab röövleid, haarab relva  ja haavab politseinikku. Puhkenud tulevahetuse käigus sureb politseiniku kuulist Renfro naine. Võimukandja  haavamise eest esitatakse  Renfrole süüdistus, tema naise surma ei uuritagi ja kõik jääkski nii, kui nurgaadvokaat ei haaraks ohjad enda kätte .
Järgnevates osades „Vahetus“,  „Üüriveokiõigus“ ja „Lihtmenetlus“ kohtub lugeja Joe Renfro kohtuasjaga veel, Rudd kaitseb vabavõitluse säravat tulevikulootust Tadeo Zapatet ning raamatu lõpuks võib nurgaadvokaat oma kontosse kanda nutika kombinatsiooni tulemusena Renfro ründamises osalenud politseiülema ja politseinike töölt vabastamise, vabavõitleja lihtmenetluse (millest viimane küll lollist peast loobus) ning lisaks inimkaubanduse äri paljastamise ja kõrge politseiametniku tütre päästmise.
Kogu raamatut läbib Sebastian Ruddi ja ja tema eksabikaasa Judithi võitlus ühise poja pärast. Naine tahab Ruddilt ära võtta 36. tundi külastusõigust kuus ja põhjust selleks Rudd annab.
Eriline naistemees Rudd ei ole, kuid oma poja veetleva õpetajanna vastu ta ei saa.
Nurgaadvokaadi  suhtumist naisküsimusse iseloomustab see õik lk. 259 „Mul pole tavaliste paaritusriituste- varitsemise, ootamatute kohtumiste, pimekohtingute, tobedate kingituste, häbelike telefonikõnede, sõpradelt saadud vihjete järgmise ja lakkamatu internetis lobisemise – peale ei annet ega ka mitte kannatust. Samuti puudub mul julgus end kuhugi sisse logida ja hakata siis võhivõõrale naisele enda kohta valetama, Ning ma kardan, et selle Judithi nimelise katastroofiga vigastasin ma oma hinge igaveseks, ja püüan nüüd ülejäänud elu eksimast hoiduda.“
Kasuks lugejale,  naiste teemaga selles raamatus üleliia ei tegelda, ka suhted eksnaisega rohkem juriidilisel tasandil.

Kindlasti pole "Nurgaadvokaat" Grishami parimate teoste hulgas, pigem kuulub nõrgemate hulka. Põnevuse puudumise teeb tasa Grishami vaimukas ja ladus väljendusviis, Sebastian Ruddi värvikas kõnepruuk ja osav manipuleerimine. Oskaksin ette kujutada teleseriaali Sebastian Ruddiga ja veriseid stseene vabavõitlusest või öisest rünnakust(tank ka!) Renfrode majale. Peategelane on julge ja nutikas ja helde. Raha on tal kogu aeg, loobib seda paremale ja vasakule, maksab kinni eksperte ja tunnistajaid, vandekohtunikke siiski mitte, sest nii võib kutsest ilma jääda.
Teistest Grishami raamatutest eristab „Nurgaadvokaati“ varjamatu, äge ja kohati üsna küüniline kriitika Ameerika kohtusüsteemi pihta.

• Karjääriinimesed  Justitia  varjus ei seagi eesmärgiks tõde välja selgitada;
• Mõned seadused on absurdsed;
• Süüdimõistetu hulgas on süütuid.

Mingi lugu on veel raamatu ebamoraalse karjääriprokuröri nime Max Mancini nimega. See nimi kas müüdi heategevuse oksjonil või nii, ma ei saanud Ameerika inglise keelest aru, ning saadud raha eest osteti vabadus 42-le Malawis surmamõistetule.

John Grisham
Nurgaadvokaat
Rogue Lawyer
Tõlkinud Toomas Taul
Varrak 2017
384 lehekülge