teater 2023 juulist alates

Ja ei jäänud teda ka.
Kellerteater Viinistu Kunstisadamas14.07.2023Autor: Agatha Christie
Tõlkija ja lavastaja: Vahur Keller
Kunstnik: Britt Urbla Keller
Koreograaf–lavastaja: Kristina Paškevicius
Valguskunstnik: Rene Topolev
Grimmikunstnik Evelin Sulg

Osades näitlejad: Liis Haab, Meelis Kubo, Tõnu Oja, Andres Roosileht, Toomas Täht, Riho Rosberg, Rauno Kaibiainen, Hans Kristian Õis, Ülle Kaljuste, Ago Anderson, Liia Kanemägi.
Minu tähed: Liis Haab ja Ülle Kaljuste

Muusikaline lavastus „Minul on vari“
Palmse mõisas 22.07.2023 
Autorid  Ott Kilusk ja Toomas Uibo

Lavastaja – Kaili Viidas
Kunstnik – Iir Hermeliin
Muusikajuht – Maiken

Osades­ - Toomas Uibo, Mait Malmsten, Saara Pius, Hele Kõrve, Egon Nuter, Veikko Täär, Tiina Tõnis, Marcus-Kristofer Kaljuraag ja Auris Allan Leppik.

Laval ka Toomas Uibo bänd, koosseisus Rain Rämmal (klahvpillid), Pent Järve (kitarrid), Eno Kollom (löökpillid), Kaarel Liiv (bass) ja Allan Järve (flüügelhorn).

Minu tähed: Saar apius ja Hele Kõrve

ADA. Rääkimata lugu
Kiidjärve mõisapark 29.07.2023
Teksti autor Ott Kilusk
Lavastaja  Ain Mäeots
Muusikajuht Siim Aimla
Kunstnik Karmo Mende

Peaosades Saara Nüganen ja Anne Reemann
Osades: Sepo Seeman, Peeter Oja , Jan Uuspõld, Birgit Sarrap, Kalle Sepp, Priit Strandberg, Liina Tennosaar,Ott Raidmets

Minu tähed: Saara Nüganen ja Ott Raidmets

  

Dissonantsed
Viimsi Artium 27.08.2023
Nargenfestival 2023

Autor Tom Stoppard
Muusika André Previn
Lavastaja Elmo Nüganen
Kunstnik Kristjan Suits
Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste
Tõlkija Anu Lamp
Osades: Jan Uuspõld,  Timotheus Tats, Peeter Tammearu, Priit Võigemast,  Kadri Voorand,  Tõnu Kaljuste.
Tallinna Kammerorkester
Minu tähed: Peeter Tammearu ja Tõnu Kaljuste



Helluse keeles
Endla teater 18.08.2023

Autor Dan Gordon
Lavastaja Kaili Viidas
Kunstnik Arthur Arula
Tõlkija Anne-ly Sova
Valguskunstnik Ivar Piterskihh
Muusikaline kujundaja Feliks Kütt

Osades: Carmen Mikiver, Fatme Helge Leevald, Andrus Vaarik, Priit Loog, Ireen Kennik, Sten Karpov.
Minu tähed: Carmen Mikiver ja Sten Karpov


Tuhkatriinu
Pärnu teatris „Endla „ 12. september 2023
Jules Massenet' muinaslugu muusikas "Tuhkatriinu "(Cendrillon)
Muusikaline juht Erki Pehk
Lavastaja Jüri Nael
Kunstnik Madis Nurms
Valguskunstnik Anton Kulagin
Videokunstnik Liudas Svirskas

PromFesti üheteistkümnes ooperilavastus aastal 2023, kus rollides on Klaudia Taevi nim konkursi möödunud aastate laureaadid.
Lavastus valmib koostöös Kaunase riikliku muusikateatriga.
Lucette (Tuhkatriinu) –Zuzanna Nalewajek (metsosopran, Poola)

 
Madame de la Haltière –Jomantė Šležaitė (metsosopran, Leedu)

Unistuste prints –Abi Levis (metsosopran, USA)

Haldjas –Eszter Zemlényi (sopran, Ungari)

Pandolfe –Laimonas Pautienius (bariton, Leedu)

Noémie –Gabrielė Bukinė (sopran, Leedu)

Dorothée –Ieva Goleckytė (metsosopran, Leedu)

Kuningas –Vladimiras Prudnikovas (bass, Leedu)

Kaunase riikliku muusikateatri koor ja orkester


Korsaar
Estonias 17.09.2023
Maailmaesietendus 23. jaanuaril 1856 Pariisi Ooperis
Käesoleva versiooni esietendus 1. märtsil 2020 Rooma Ooperis
Esietendus Rahvusooperis Estonia 2. detsembril 2022

Muusika: Adolphe Adam, Cesare Pugni, Léo Delibes, Riccardo Drigo
Muusika arranžeering: Aleksei Baklan
Libreto: Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges ja Joseph Mazilier lord Byroni poeemi „Korsaar“ ainetel

Dirigent Lauri Sirp
Conrad, piraat Jevgeni Grib
Medora - Anna Roberta
Gulnare -Marta Navasardyan
Lankendem -Sergei Upkin



Pelleas ja Melisande
Estonias 24.09.2023
Claude Debussy ooper

Maailmaesietendus 30. aprillil 1902 Salle Favart’is
Esietendus Rahvusooperis Estonia 22. septembril 2023

Muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer
Dirignet Kaspar Mänd
Lavastaja Albert-André Lheureux
Kunstnik Liina Keevallik
Valguskunstnik Rasmus Rembel
Videokunstnikud: Andres Tenusaar, Raivo Möllits
Koormeister Heli Jürgenson

Pelléas - Samy Camps, Heldur Harry Põlda
Mélisande- Karis Trass, Helen Lokuta
Golaud - Raiko Raalik, Stephan Loges
Geneviève- Aule Urb, Juuli Lill
Arkel - Julien Veronese, Priit Volmer
Yniold-  Merit Kraav, Elena Brazhnyk

Vaatan kõiki Estonia ooperietendusi. Erilist muljet etendus mulle ei jätnud, mind häiris arusaamatu lavakujundus.


Giselle
Teatris Jaik (endine von Krahl) 29.09.2023

Lavastus, koreograafia Ingmar Jõela
Heli, muusika, sound Sander Mölder
Kunstnik Kairi Mändla
Valguskunstnik Priidu Adlas
Videokunstnik Alyona Movko-Mägi

Näitlejad Markus Habakukk Ester Kuntu Riina Maidre Steffi Pähn Anne Türnpu
Tantsijad (TLÜ BFMi koreograafia õppekava üliõpilased) Eliisabel Jõela Eva Metspalu Eliis Nigola Reti Ann Niimann Eveli Ojasaar Roos Marii Sarapuu Maarja Tosin Iris Vilu

Sinu süda mulle pihku ära nuta, ära tihku
vaata, vallas on vaesemaid
(Ringo Ringvee)

Võtan balleti tegevustiku võimalikult napilt kokku. Ballett räägib kauni, noore, rõivatööstustehase rändtöölise, endise talutüdruku Giselle’i ja maskeeritud aadliku Albrechti tragikoomilisest armastusloost. Albrechti tõelise identiteedi paljastab aga tema rivaal Hilarion, kelle süda kuulub samuti Giselle’ile. Tüdruk läheb hulluks ja sureb südamevalusse. Pärast tema surma elustavad ta hinge kättemaksuhimulised vilid (ka samovilad või samodivad, naisvaim slaavi mütoloogias). Vilid on selliste vallaliste naiste kummitused, kelle nende armastajad on reetnud ja kes on seejärel surnud. Öösiti tantsivad nad mehi kurnatussurma (romantilistes ballettides populaarne teema). Vilide kuninganna Myrtha on võtnud ühes õdedega sihikule Giselle’i hauale leinama tulnud Albrechti, kuid Giselle’i suur armastus vabastab ta vaimude haardest. Tänu Albrechti vabastamisele ei muutu Giselle viliks ja sureb rahus.

Külmkamber, lihasaal, rõivatööstus

Ingmar Jõela adaptatsioon järgib laias plaanis sama narratiivi, kuid ühe Giselle’i asemel on neid kolm, ühe ema kolm tütart, ja jutustusviis on nüüdisaegne. Etendus algab avamänguga, kus tantsijad tipivad kilel, mille kõla meenutab vihmasabinat. Nad karjuvad ja naeravad. Sellele järgneb Sander Möldri töötlus Adolphe Adami „Giselle’i“ avamängust. Möldri töötlus meenutab Jaapani elektroonilise muusiku Susumu Yokota klassikalise muusika kaanoni teoste töötlusi. Lavakujunduse keskne element on kile, millega on kaetud peaaegu terve lava. Põhielement on ka näitlejate ja tantsijate valge rõivastus. Esimesena tuleb meelele külmkamber, millele viidatakse ka Steffi Pähna räägitud loos, kus neljakuusest imikust saab baleriin. Siis meenutab see lihasaali ja lõpuks, kui laual kleite pekstakse, omamoodi lihalist rõivatööstust, mis kommenteerib hästi algset libretot, kus tööstuse töölised on selle omanikule, male gaze’ile üksnes eksootilised kehad, mida silmadega süüakse.

Jõela on täitnud „Giselle’i“ raami, jättes alles selle sisu ja väärtused, kuid võõbates neid oma värvidega.

Kolm tütart esinevad kordamööda peategelasena, olles ka vilide, Myrtha, Bathilde (Albrechti mõrsja) rollis. Ema saadab Albrechti mehe eeldatavast pahelisusest hoolimata tütarde sekka. Tal on otsekui katalüsaatori, peegeldaja roll. Jõela tõlgendus paistab kohati kui püüd vabaneda põlvkonniti edasi kanduvatest mustritest (mehe truudusetus, naise nõrkus), teisalt lõpeb Von Krahli „Giselle“ sellega, et Ester Kuntu saab endale abikaasa ja tema õed muutuvad vilideks. Adaptatsioon lõpeb originaaliga sarnaselt. Jõela on täitnud „Giselle’i“ raami, jättes alles selle sisu ja väärtused, kuid võõbates neid oma värvidega.Adaptatsiooni pearõhk on manifesteerimisel, nende lugude jutustamisel, mis saavad lavastuse käigus ilmsiks. Lugude jutustamisse on põimitud hulk tekste nii Mats Traadilt, Charles Baudelaire’ilt, Ringo Ringveelt, Krafinnalt, Taavi Eelmaalt, Kristiina Ehinilt, Mehis Heinsaarelt, Lozjamova Genijalt, OMAHA-lt ja The Righteous Brothersilt ning muu hulgas Lüganuse tanutamiskombeid. Neli naist jutustavad lisaloo, mille haripunktis saabub ruumi Albrecht, keda mängib Markus Habakukk. Albrechti kujutatakse kui kesta, kes teostab naiste lugulaulu, küsides lõpu eel: „Oma tühjade lugude ja juttudega? Milleks? Kellele te seda mängite? [---] Ma võin sama hästi olla siin või mind ei ole. Teil ju pole vahet. Kõik on otsustatud. Niikuinii meist väljaspool.“ Heites õhku küsimuse, et milleks siis need jutud, kas me ise saame sellest aru. Eristuvat iseloomu tal ei ole.

ARVUSTUS | „Giselle“. Kas armastusest pole mitte alati puudus? - Eesti Päevaleht (delfi.ee)

Läbi tuhande hetke, rahvajutu, legendi ja loo,
Läbi tuhande laulu, tantsu, painde ja marrastuse
läbi tuhande lõhna, vedeliku, pilgu, huule
-tuleb igihaljas Giselle.

Rohkem ei ole jõudnud pikemalt kirjutada, kuigi teatris käisin kuni aasta lõpuni. Siin loetelu:

Tunde- märgid. Linnateater.  Sellelt etenduselt tulime pärast esimest vaatust ära, tundus et teises vaatuses ei ole enam midagi oodata.

Kuningas Lear. Linnateater. Etendus meeldis, aga ei ületanud Draamateatris Ita Everiga peaosas nähtud kuningas Leari.

Kolmanda impeeriumi hiilgus ja viletsus. Vene teater. Tuletas meelde elu nõukogude ajal.

Vend Antigone, ema Oidipus.  Draamateater.  Meeldis väga. 

Kogupereooper "Mängime Sevilla habemeajajat"-hästi lavastatud , meile meldis väga, aga lapselapsi kaasa ei õnnestunud meelitada. Ja küllap oleksid neid need toonased probleemid naerma ajanud.

Plekktrumm. Noorsooteater. Üks selle aasta teatrielamusi.

Hiirelõks. Kellerteater.  Päris hea.

Mäeküla piimamees. Pärnu Endla. Meeldis väga, andekas tekst ja suurepärased osatäitjad.

Kontserdil käisin vaid üks kord Alexela kontserdimajas- The Music Of Ennio Morricone

‍




‍




‍