Väga hea tõlge. Inna Feldbach. Tõlkeraamatuid lugedes vaatan alati tõlkija nime. Halvad tõlkijad on meelde jäänud ning uutesse nimedesse suhtun umbusuga.
Võiks olla tavaline naistekas, sisu isegi banaalne. Pärast II maailmasõda võõrsil olemisest väsinud ameerika sõdur armub jaapani tütarlapsesse, abiellub temaga ja toob neiu Ameerika lõunaosariiki. Noormehe võimukas ema tütarlast oma koju tuua ei luba , Virginia osariigi seadus keelab abielu erinevate rassid vahel ja noored asuvad elama New Yorgi üürikorterisse. Kumbki noortest ei ole oma harjunud elukeskkonnast välja astununa õnnelik . Olukorra lahendab jaapanlanna julge otsus. Loodetavasti saab jaapanlanna tulevikus õnnelikuks, noormees on aga loru , kellest ütleb lahti ka tema vana ameerika pruut.
Aga ei ole tavaline naistekas, sest kirjutatuna Nobeli preemia (1938) laureaadi poolt, on sellest saanud tõeline meistriteos.
Nauditavaks teeb raamatu jaapani elustiili ja inimeste väga hea tundmine (autor elas ise Jaapanis) ja meisterlik kirjeldamine.
Jälgitavad on mitmed liinid:
- armastuse tärkamise kirjeldus noorte vahel on eht shakespearlik;
-kuidas jaapani koolitüdrukust saab tugev naine, kes tütarlapsena ei karda vastu astuda oma isale ning hiljem oma viga tunnistada ning Jaapanisse naasta;
- Jaapan pärast II maailmasõda, lääne pealetung ja püüd kaitsta jaapani traditsioone;
- kuidas ema manipuleerib, et „päästa „ poeg mittesobivast abielust;
- naise raske lapsest loobumise otsus;
-kooselu võimalikkusest eri rahvuste vahel enne kosmopoliitse ajastu saabumist.
Olen lugenud läbi kõik Pearl Bucki eesti keeles ilmunud raamatud. Minu andmetel on neid koos viimati loetuga 7. 1. Idatuul, läänetuul ; Draakoni seeme 2. Naiste paviljon 3. Suur armastus 4. Uhke süda 5. Ema 6. Hea maa.
Enamus raamatuid elust Hiinas. Enim meeldisid Peidus lill, Ema ja Hea maa. Ema oli lihtsalt vapustav raamat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar