Minu muusikaharidus piirdus keskkooliga , seepärast ei tule minult asjatundlikku retsensiooni vaid ainult isiklikud muljed.
Mulle meeldis. Gounod „Romeo ja Julia“ on imekauni muusikaga ooper. Kuulasin seda esimest korda. Ei saa arugi, miks Fausti palju rohkem mängitakse. Sümpaatne oli dirigent Vello Pähna elegantne dirigeerimine.
Osatäitjaid oli palju ja kõik lauljad kontserdisaali lava äärele ära ei mahtunud. Kõrvalosatäitjad pidid laulma orkestri keskelt ja kõik hääled üle orkestri ei kõlanud. Aga Juuli Lill , Rauno Elp ning Pavlo Balakin esitasid oma lühietteasted nauditavalt. Pavlo Balakinil on ilus mahlakas bass. Minu arvates oleks ta võinud ka paater Lorenzo osa laulda. Paater Lorenzot laulis Belgiast toodud Patrick Bolleire ja tegi seda väga hästi. Prantsuskeelne tekst oli peas, ilmselt seda osa ka varem laulnud. Suurepärase osatäitmise tegi veel Stella Grigorian Gruusiast, kes laulis Romeo paazi . Tore oleks teda Roosikavaleris kuulata. Julia Capulettit laulis väike habras albaania sopran Oriana Kurteši. Laulis hästi ja helises kõrgelt. Imeilus Julia valss I vaatuses! Mõtlesin, kes võiks Estonias Juliat laulda. Võib-olla Kristel Pärtna. Aga riides oli Julia nagu Carmen. Kuidas Julia ema ta sellises kleidis peole lasi? Minule oleks Julia usutavam olnud veidike vähem võrgutavamas kleidis.
Sellist tenorit, kes Romeot laulaks, Estoniast muidugi ei tule. Adam Diegel USA-st laulis väga hästi. Pärast garderoobis kui ta Mart Mikuga rääkis ja naeratas ning naeratas, vaatasin kui võluv noormees. Aga etenduse ajal! Jäi mulje, et partituuriga ta tuttav pole ning osa prantsuse keeles ei ole ka laulnud, sest osatäitjatest kõige rohkem oli tema partituuris kinni. Sellest johtus ka lavastuslik ebaühtlus. Kui Julia elas oma laulule kaasa ja elas emotsioonid laval välja ,siis Romeo vaatas Julia poole harva ning naeratas veel harvemini. Emotsiooni tema poolt praktiliselt ei olnud. Aga laulis hästi, L*Amour!L*Amour tuli tema esituses ainult 1/3 võrra lahjemalt kui Roberto Alagnal.
Minu 19 aastane poeg ütles pärast Nabucco kontsertetendust, et ooperit ongi kontsertetendusel parem kuulata, sest raske on korraga muusikat kuulata ja tegevustikku ning lavakujundust jälgida. Olen temaga peaaegu nõus. Teist korda sama ooperit tahaksin küll laval näha ja kuulata.
Ooperis pole vähetähtis ka publik ja puhvet. Kontserdisaali publik on alati peenem ja väärikam kui ooperisaalis. Turiste on vähem, muusikuid, lauljaid, muidu tuntud tegelasi rohkem ja sekka mõned rikkad ja ilusad. Saalis valitseb muidugi vanema põlvkonna ülekaal, aga lootustandvalt oli ka nooremaid inimesi. Alumine puhvet oli kinni. Üleval puhvetis oli valge vein liiga magus. Mõnusat istumist nagu ooperipoolel ei olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar