29. detsember 2013

Kasukas. Adelaide de Clermont Tonnerre


Kasukas. Adélaïde de Clermont-Tonnerre.
Tõlkinud Margot Endjärv
Eesti Raamat 2013
384 lehekülge.

 Raamat on välja antud Prantsuse Instituudi kirjastamistoetuste programmi raames.

Tagakaanelt: Romaani on saatnud suur lugejamenu ja seda on pärjatud rohkete auhindadega, olgu neist nimetatud Francoise Sagani, Bel Ami, Haljaste Loorberite ja Pressiauhind.

Kutsub ju lugema. Prantsuskeelset kirjandust on vahelduseks ingliskeelsele väga kosutav lugeda.

Mul on endaga selline kokkulepe, et kui 50 lehte loetud võin raamatu pooleli jätta, kui ei meeldi. Kui annab lootust, võin lugeda ka 100 lehekülge ja siis ikkagi pooleli jätta. Seda raamatut tahtsin mõlema verstaposti juures kõrvale heita, aga lugesin edasi. Ja ei kahetse.

Ehtprantslaslik raamat, kui mul on üldse aimu, mis oma sisult on mõiste „ehtprantslaslik“.

Süzee lühidalt: Mercedese tagaistmelt leitakse keskealise naiskirjaniku laip. Tegemist on enesetapuga pärast kirjandusliku skandaali ilmsikstulekut. Väidetavalt ei kirjutanud naiskirjanik oma romaane ise, vaid avaldas enda nime all endise armukese, nüüdseks juba surnud kirjaniku, teoseid. Naiskirjaniku tütar ja ema, kes tulevad matustele, pole temaga aastaid suhelnud. Pärast matuseid saab tütar naiskirjaniku kakskümmend aastat nooremalt abikaasalt, kellega naiskirjanik abiellus veidi enne oma enesetappu, autobiograafilise romaani käsikirja, milles naiskirjanik jutustab oma elust ja suhetest emaga. Samuti saab selgeks, miks ta tütre emale kasvatada jättis. Olgu lisatud, et naiskirjaniku ema oli peale mehe surma rikaste majas kojanaine. Naiskirjanik põdes vaesust, milles nad elasid. Kirjandushuviline isa õhutas teda lugema ja oli surres jätnud talle palju raamatuid. Naiskirjanik tahtis juba varases nooruses kirjanikuks saada. Kuna lisaks oli ta väga ilus tüdruk, siis selleks ,et kirjutada, hakkas ta prostituudiks. Nii teenis naiskirjanik raha, et ema juurest ära kolida ja kirjutada. Ülikooli kõrvalt ei oleks ta jõudnud kirjutada, kuigi valetas sõpradele ja tuttavatele, et käib ülikoolis. Pikka aega elas ta koos ühe vana kirjanikuga ,kellele ta kaotas süütuse ja kelle ühe romaani ta ka oma nime all avaldas, sest kirjanik oli oma kuulsust minetamas ja tema nimi ei müünud. Naiskirjaniku tõeline armastus oli rikas noormees, lapsepõlvesõber sellest rikaste maja, kus ema kojamehena töötas. See rikas noormees sureb vähki, naiskirjanik põetab teda kaua ja sel ajal ka rasestub. Tütar sünnib pärast noormehe surma. Raamatu lõpuks on selge, et naiskirjanik kirjutas kõik oma teosed, peale selle ühe, siiski ise ja kirjandusliku pettuse skandaali korraldas samast rikaste majast pärit lapsepõlvesõbranna kättemaksuks selle eest, et naiskirjanik magas tema mehega ja abiellus tema noore armukesega. Päris raamatu lõpus ilmub välja ka naiskirjaniku kiri tütrele, mis oli tal enesetapuautos kaasas ja kust selgub, kui väga naiskirjanik oma tütart armastas. Omaette kõrvalliinina abiellub naiskirjaniku tütar selle paha sõbranna pojaga.

Jutustasin selleks ,et tõestada endale: ümberjutustusena paistab lugu tõelise seebiooperina.

Aga mis mulle raamatus siis meeldis?
Kaheksakümnendate aastate Pariis. Naiskirjaniku kohtumised huvitavate inimestega, näiteks käib ta külas Edwardi abikaasal Wallis Simpsonil. Kuulsad tutvused: Joseph Kessel („Lõvi“) ja Maurice Druon. Naiskirjaniku tarmukus ja sihikindlus oma eesmärgi poole rühkimisel. Ta vihkas vaesust ja elu kojamehe korteris, aga prostituudi ametisse suhtus nagu oleks see tavaline normaalne hästitasustatud töö. „Töölt“ ammutas ta oma raamatute lood ja elukogemuse.
Kauneim süütusekaotuse kirjeldus, mida olen lugenud.

Kirjutamine kui vaimu prostitutsioon. Stiilinäiteks lõik, mille raamatu autor de Clermont Tonnerre „laenas“raamatu motoks naiskirjanikult: Kirjutamine on enesemüümine. Lahti riietumine, enda eksponeerimine, enese paljastamine. Et äratada teis iha, soovi jätkata, minna edasi, paljaks kiskuda, mõista, pidada idioodiks. Rääkida teile seda, mida te tahate kuulda, teid petta. Teid erutada ja närvi ajada. Teid tüüdata, ärritada, meelitada, panna teid uskuma, et me armastame teid, teha teile halba ja valmistada rõõmu. Pakkuda teile naudingut ja ajada nutma. Metafoorid: intiimpesu. Kirjeldused: määre. Aforismid: hellitused. Kõik 18 euro eest, tunnistage, et seda pole liiast, kui minevik on olnud hea. Aga kui ma ei oleks osanud, kui ma ei oleks olnud lugeja kujutelmade kõrgusel, oleks ta lahkunud pettunult, ebamäärase tundega, et teda on röövitud, nagu klient , kes ei söendanud väljendada oma tegelikke soove ja kes sai vihaseks, et ma seda ära ei suutnud arvata. Kirjanik on prostituut , huvipakkuv objekt, mida pilgatakse ja kardetakse. Selle erinevusega, et autor müüb end raamatumesside alleedel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar