Dmitri Hvorostovski koos Kaunase sümfooniaorkestriga 16. Jaanuaril 2014 Saku Suurhallis.

Dmitri Hvorostovski on Eestis esinenud  ka varem, kuid  mina sattusin tema kontserdile esmakordselt  ja  juhuslikult. Reklaami ma internetis ei märganud, kui oligi , aga eelmisel nädalal müüs internetiportaal  Cherry  vautšereid .

Olen Metropolitan  Opera ülekannetel kinos näinud ja kuulnud Hvorostovskit ooperites „Trubaduur“ krahv di Luna, „Maskiball“  Renato,  „Traviata“  krahv Germont’i ja „Ernani“ don Carlo osades. Sellest piisas, et pean teda oma lemmikbaritoniks. Maailma juhtivamate baritonide hulka kuulub see Krasnojarskist pärit laulja ka. "Siberi ööbik" nagu kontserdipublikust hõigati. vene keeles.

Päris elus konserdilaval on ta veel sarmikam kui kinos ja  väga võluva naeratusega. Naeratad kohe vastu nagu naerataks ta otse sulle.  Aga mis siin ikka rääkida, ta ongi suur naiste lemmik kogu maailmas.

Kontserdikava oli kolmes osas ja minu arvates selline laiale publikule määratud populaarse muusikaga. Nii palju kui mulle meelde jäi, kava ju polnud, laulis artist 3 aariat:  Rimski Korsakovilt, Tšaikovskilt   ja Mussorgskilt;  3 vene romanssi, autorit ei nimetatud. Ja 4 nõukogude venemaa estraadilaulu:  Pahmutovalt „Tõ moja melodia“  ja „Kak molodõ mõ bõli“ ning Babadzanianilt „Ne speshi“ ja „Blogadarju tebja“. Minuvanused inimesed teavad neid laule.

Dmitri Hvorostovski laulu kohta saan kirjutada vaid ülivõrdes. Jõuline, sügav, ja varjundirikas  hääl. See saab olla vaid  kaasasündinud  kõrge musikaalsus, mis tagab hääle sellise voolavuse. Selle voolavuse tõttu kõlab tema vene keel äärmiselt pehmelt. Lisapalaks laulis ta bel canto. See laul, vist rahvalaul,  tõi eriti esile tema hääle ulatuse ja võimsuse. Nii pikka pausi hingamiste vahel ei ole ma veel kuulnud.

Ühinen ovatsioonidega, mis talle kogu maailmas osaks saavad ja olen õnnelik, et kontserdil olin.

Oma osa kontserdi õnnestumisele andis ka Kaunase sümfooniaorkester dirigent  Constantine Orbelian’i juhatusel.

Orkestrilt kuulsime  populaarsed klassikalugusid nagu Tšaikovski „Polonees“ ooperist „ Jevgeni Onegin“, avamäng Glinka ooperile „Ruslan ja Ljudmila“, Dunajevski muusika filmile  „Kapten Granti lapsed“ , kõik ei jäänud mulle meelde. 

Maailmakuulsa laulja puhul saab suurepärase kontserdielamuse isegi Saku Suurhallis. Laulu kuulates unustasin   Saku suurhalli kulunud interjööri, selle et kontserdikorraldaja ei  vaevunud trükkima kava ning konferansjee veeris  paberilt eestikeelset teksti ja lõpuks läks üldse üle vene keelele. Korralduse poolest natuke „säästukontsert.“

Rahvast oli ca 1/3  Saku suurhalli. Rohkesti oli venekeelset publikut ja soomlasi. Mina läheksin ka näiteks Roberto Alagnat Soome kuulama.

Plaate müüdi, pisut odavamalt kui Amazonist ostes. Mul on juba D. Hvorostovski duubel CD ooperiaariate ja Tšaikovski romanssidega. Seekord ostsin plaadi „Moscow nights“, millel nõukogude vene estraad: Dunajevski , Kolmanovski, Basneri jt. laulud Dmitri Hvorostovski esituses. Selline nostalgiline plaat,  minu põlvkonnale tuttavad laulud.

Helinäiteks panen siia Nikolai Dobronravovi laulu „Kak molodõ mõ bõli“. See laul tõi pisarad silma, nii ilus: kak molodõ mõ bõli, kak iskrenno ljubili, kak verili v sebja.

Ja krahv di Luna aaria Verdi ooperist „Trubaduur“.

Kodus abikaasaga arutasime ja vaidlesime ning lõpuks jõudsime ühisele seisukohale, et kui võrrelda kaht baritoni, siis Georg Otsa hääletämber oli huvitavam, aga Dmitri Hvorostovski on võimsama häälega.