Teisel Vilniuse päeval jätkasime avastusretke. Kogu Vilniuse vanalinn sai läbi käidud. Berlitzi reisijuhi andmetel, millest oli tohutult kasu, andmetel on vanalinnas üle 1500 ajaloolise hoone. Vilniuse vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Ma ei ole eriline fotograaf, klõpsutasin mõned vaated , aga kodus pilte üle vaadates sain aru, et korralikke pilte õieti polegi. Kord rakurss vale või pildistav objekt poolitatud või liiga pildi servas. Üldiselt meeldib mulle vaateid kõigi meeltega mällu jätta.
Noppisin välja mõned enam –vähem … .
Gediminase mäele ronisime, aga vaated olid udused, nii ka mäelt pildistatud Vilniuse katedraal ja vaade üle Nerise jõe (vasakul servas meie Radisson Blu hotell).
Tallinna vanalinnaga Vilniuse vanalinna võrrelda ei saa. Tallinnas on huvitav just keskaegne vanalinn.Vilniuses leidub barokki, gooti arhitektuuri, klassitsismi ja küllap ka kõiki teisi Euroopa stiile nii puhtalt kui ka segatult. Siin mõned pildid Dominikonu tänavalt :
See maja on ka Berlitzi reisijuhis ära märgitud.
Sellel pildil kuulus 3 torniga Püha Anna kirik. Siia panin ka küünla, et tänada jumalaema kõige hea eest, mis mul eelmisel aastal oli.
Vilniuses on palju kirikuid, mitmetes neist on palju tähelepanuväärseid kuntsiteoseid. Bernhardlaste ordu kirikus on suur kirikliku kunsti muuseum, parasjagu meie külastuse ajal oli seal avatud näitus „Siid ja kuld“. Välja oli pandud katoliku kiriku usuteenrite riietusesemed. Imekaunid tikandid . Paljud kirikud on palverännakute sihtpunktiks ja seotud imelugudega. Käisime ka kuulsas Koiduvärava Jumalaema kabelis ,kus asub Püha neitsi Maarja, halastuse ema pühapilt.
Astusime sisse kõikidesse kirikutesse, mis teele jäid, ikka selle lapsepõlvest meelde jäänud kiriku otsingul. Ma ei oskagi öelda ,kas leidsin selle. Mälestuses oli pühakoda võimsam. Baroksed marmorkujud väänlesid laes ja seintel ja tugipostidel (võib-olla peaks neid kuidagi teisiti nimetama). Kaks kirikut jäid valikusse. See võis olla Dominikonu tänaval dominiiklaste Püha vaimu kirik või hoopistükkis Püha Katariina kirik, kus me kontserdil käisime.
Nägime päeval kuulutust , et toimub festival Kristupo Kaledos ja Püha Katariina kirikus esitab akordionistide oktett romantilist Tšaikovskit. Läksime varem kohale, aga saadaval olid ainult seisupiletid. Ostsimegi seisupiletid mõttega, et kui enam ei jõua seista või kontsert ei meeldi võime iga kell lahkuda. Aga lahkumissoovi ei tekkinud.
Kontsert oli väga hea , küllap üks mu 2013 suurimatest muusikaelamustest. 8 akordionit mängisid lugusid, mida muidu mängib suur sümfooniaorkester. Tuntumad lood „Uinuvast kaunitarist“, „Pähklipurejast“, „Jevgeni Oneginist“ ja „Luikede järvest“. Suurepärased seaded akordionile, pole midagi sellist varem kuulnud. Omajagu aitas elamusele kaasa kiriku maagiline õhkkond, valgustus ja noored kaunid esinejad: 3 neiut ja 5 noormeest.
Kodus otsisin internetist ja leidsin, et ansambli eestvedaja Martynas Levickis võitis 2010 aastal Leedu talentide saate ja oli ka 2013 aastal Classic BRIT Awards nominent Siia üks näide YouTubest, Martnas Levickise albumi sämpler.
Selle plaadi oleksin ostnud. Aga ma ei leidnud Vilniuses mitte ühtegi plaadipoodi pika otsimise peale. Tahtsin kaasa osta leedu muusikat. Martynas on teenitult kuulus, tema debüütalbum oli UK kaua üks müüdumaid.
Vilniuses piisas kahest päevast kerge linnareisi jaoks, süvenenumalt oleks aega rohkem läinud. Aga see ei olnud eesmärk.
Ostlemine reisi eesmärk ka ei olnud, välja arvatud plaadipood, mis jäigi leidmata. 2 päevaga kulus 250 litti e. 72 €, mis sisaldas toidu, muuseumi- ja kontserdipiletid, mõned suveniirid. No bussipiletid ja hotell peale selle.
Ainult Berlitzi reisijuhile ei tasu lootma jääda. Vilnius on kasvav linn ja eestikeelne reisijuht on pärit 2008.a.
Oli kena reis ,jäime mõlemad rahule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar