Hansjörg Schneider. Arsti surm.

Hansjörg Schneider Arsti surm  160 lehekülge sarjast Mirabilia Eesti Raamat 2013 Saksa keelest tõlkinud Reet Kudu

Sellelt šveitsi  autorilt eesti keeles varem raamatuid  ilmunud ei ole. Tagakaanel kiiduavaldused:“  .. Schneideri teosed on lihtsalt parimad  saksakeelsed kriminaalromaanid, mis kaasajal kirja pandud.“

Parimate eesti keelde tõlgitute hulka see raamat minu arvates ei kuulu.

Just tõlge on see, mille üle nurisen.

Mis on rullkardin? Kui naisterahvas tekstis seda  sõna kohtab, on tal kohe ettekujutus, milline rullkardin on. Kui seesama rullkardin tekstis  aknale ettetõmmatuna kaitseb sissemurdmise eest ja on oluline, et rullkardin oleks õhtul ette tõmmatud, on selge, et  tegu on  turvakardinaga.

Kas tõlkija võibki tõlkida sõna-sõnalt  või on tema ülesanne tekst omakeelsele lugejale arusaadavaks ja  sama nauditavaks teha,  nagu see on autori emakeeles lugejatele?

Lk. 14- „konverentsil räägiti mõrvarikuju sotsiaalpsühholoogilistest segmentidest moodsa suurlinna massipsühhoosilises mõjuväljas“. Ok!, mõtlen, võib-olla ongi konverentsi nimetus nii vildakas. Aga ei järgmisel lehel jälle: „puudus tühjas linnas suurlinna massipsühhoosiline mõjuväli“.

Ma ei tea sõna „“psühhoosiline“. ÕS 2013 annab psühhootiline e. psühhoosile omane, siis juba massipsühhootiline.

Lk. 15 „arst on mingil moel väljaspool ühiskonda, sest ta allub ametisaladusele.“ No kõlab halvasti, arvan, et sõnasõnaline tõlge. Mina oleksin selles kontekstis tõlkinud näiteks nii:  arst seisab omal moel seltskonnast kõrgemal, sest ta on allutatud ametisaladuse pidamise kohustusele.

Lk. 18 „….sisenes oma ametiasutusse“. Isegi „sisenes kontorisse“ oleks parem.

Toimetaja on ka pisut lohakas olnud:

Lk. 42 : lehe ülaservas on naistegelasel seljas suure väljalõikega kleit. Allservas naine „silus pükse oma põlvede kohal“. Ok! võib-olla.  Aga veel  edasi: „ käed asetatud sirgeks silutud pükstele“. Küllap kandis naispeategelane  siiski  pikki pükse.

Eile lõpetasin raamatu ja mis imet 100. leheküljest alates tõlge mind enam ei häirinud. Kas harjusin, oligi tõlge parem või hajutas  raamatu sündmustik tähele-panu.

Muidu täitsa hea kriminull. 
Peategelane komissar Hunkeler: intelligentne vanem mees, toidu- ja veininautleja, ootab pensionile jäämist, kurdab vanade meeste haigust- probleem eesnäärmega. Vaatamata probleemile ja  vanusele seksikas , tal on armastav  sõbratar. Eritunnus: ujumine. Vähemalt 3  korda mõrvaloo lahendamise jooksul selles raamatus ujub Reini jões,  kogub  ujudes mõtteid ja jahutab end palavas suvises Baselis.

Veel on raamatus ennasttäis auahne prokurör (mis üllatus!) ja kamp tegelasi, kes kõik sobivad arsti mõrva  kahtlusalusteks:  narkomaanid, vanadekodu elanikud, arsti  patsiendid, kaastöötajad,  armuke ning vallaspoeg.

Kahtlemata on raamatu tegelaseks  ka  Baseli linn Saksamaa, Prantsusmaa  ja šveitsi piiril, mida kirjeldatakse  koos jalutuskäikudega mägikülades.  Küllap just maalilised loodusekirjeldused ja Baseli linn koos sümpaatse komissariga  teevadki  raamatu filmilikuks. Tagakaane teatel on raamatust vändatud menukas film komissar Hunkelerist.
Aga Basel on ilus linn, nimetatakse ka Šveitsi kultuuripealinnaks. Peaks uurima, kuidas sinna saab.
Selline pilt suvisest Baselist: