21. märts 2014

"Kõik on täis" Taavi Teplenkovi monoetendus.

"Kõik on täis"
 Becky Mode
Draamateater
Mängib Taavi Teplenkov
Lavastaja Priit Pedajas
Kunstnik Riiba Degtjarenko
Esietendus  1999. aastal New York Vineyard Theatre’s;
18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri Maalisaalis.  
Inglise keelest tõlkinud Kaisa Kaer

Sisust: Sam on noor teatrikooli lõpetanud näitleja, kes töötab New Yorgi  restoranis reserveeringute vastuvõtjana. Tegu on eduka restoraniga ning Sami tegevus meenutab meie maailmapildis rohkem kiirabi dispetšeri tööd gripihooajal. Oma keldrikorruse töötoas  žongleerib  Sam telefonidega, rääkides klientide, peakoka, töökaaslaste , teatriagentuuri, sõbra ja isaga, mõnikord üheaegselt mitmega neist. Vähemalt pooled helistajatest on naised.

Näidendi teksti moodustavadki need  telefonivestlused. Mulle ei meenu, et Sam oleks öelnud mõne lause ka mujale kui telefoni ja telefonis, vist paar korda siiski  vandus.
Kui alates 2008.aastast, siis peaks monoetenduse peategelane juba näitleja üheks paljudest minadest olema ja rutiini pidama jäänud.  
Rutiini ei oska ma hinnata : Taavi Teplenkov teeb oma osa hoogsalt  ja energiliselt, ise oma mängu nautides. Mingi särav tegelaskuju Sam ju pole, alles etenduse lõpus kui teatri prooviesinemistel II vooru kutsutakse, lisab ta endale ka tööalaselt „staatust“.  Minu kaaslane ütles, et oleks piisanud ka poolest tunnist. Mitte et oleks igav olnud- etendusel ei olnud puänti.

Paraku läheb palju etenduse  teksti kaduma. Esiteks sellepärast, et tehes järgi erinevaid inimesi , ( etenduse tutvustuse  kohaselt kogunisti 40 ), muudab näitleja oma häält ja diktsiooni. Mina mõtlen, et kui tema telefonis tekstist aru saab, Sam ei palu helistajal korrata, peaksin ka mina saalis tekstist aru saama. Aga ei saa. Teiseks rääkis peategelane kohati liiga kiiresti.

Selle teatritüki huumori mõistmiseks peab omama natuke laiemat silmaringi. Tundma USA avaliku elu tegelasi ,näiteks Naomi Campbelli ja Dustin Hoffmannit (veel hulk nimesid)   ja New Yorgi populaarsete restoranide täituvust. Kahtlen kas selles saalis, kus mina vaatasin, kõik naljadest aru said. Kas ehk sama lugu Eesti oludele lähendatuna oleks huvitavam olnud.
Nalja oskab ju Taavi Teplenkov teha küll nii teatris kui ka teles.

Ja küllap on see siiski väikese saali etendus. Sellesse saali ,kus mina vaatasin, müüdi pileteid küll ainult saali esimesse poolde, kuid istudes 11. reas  seletasin ma näitleja ilmeid üsna kaugelt ja põhiliselt grimassidena.

Mängides mõttega vaadata mingit etendust teist korda, vaataksin just seda tükki väikeses saalis  ja esimestes ridades. Teist korda vaatamiseks on tükk piisavalt lühike .
Ja väikeses saalis soovitan ma ka etendust vaadata.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar