Arnaldur Indriðason "Klaaskamber"

Klaaskamber.

Arnaldur Indriðason 

NYNorden 2011

Sarjast Põhjamaade põnevik.

318 lehekülge.

Islandi keelest tõlkinud Mart Kuldkepp

Raamatu tõlkimist on toetanud Icelandic Literature fond

Toimetanud Hille Lagerspetz

 Arnaldur Indriðason  (1961) on väidetavalt tänapäeva Islandi kõige populaarsem krimikirjanik, kelle Erlenduri raamatuid on tõlgitud enam kui kahekümnesse Euroopa keelde.

Kõnealuse raamatuga võitis autor 2002.a Põhjamaade krimikirjanikke ühendava organisatsiooni  Skandinaviska Kriminalsällskapet auhinna „Klaasist võti“, islandi keeles "Glerlykillinn". Kirjanik võitis selle auhinna ka järgmisel aastal.

2006.a vändati raamatu põhjal Saksa –Islandi ühisfilm originaalpealkirjaga „Mýrin“ .

Film võitis 2007.aastal Karlovy Vary rahvusvahelisel filmifestivalil peaauhinna - Kristallgloobuse. Filmis mängis Erlendurit Ingvar Eggert Sigurðsson.

Raamat on algusest peale  mõnusalt põhjamaine - sajab, puhuvad külmad tuuled, niiske ja udune .

Stiilinäide:

„Hommikul, kui Erlendur oli teel Keflaviki, sadas lausvihma ja vesi kogunes maanteele sügavatesse roobastesse, mida juhid püüdsid vältida. Vihmavalingud olid nii tugevad, et veest looritatud autoakendest ei olnud võimalik peaaegu üldse välja näha ja auto ise rappus tugevas edelatuules. Kojamehed ei jõudnud vett tuuleklaasidelt küllalt kiiresti maha pühkida ja Erlendur hoidis roolist nii kramplikult kinni, et sõrmenukid valged. Ta suutis vaevu eristada eessõitva auto punaseid tagatulesid, kuid püüdis neid silmas pidada nii hästi kui suutis.“

Peategelane Erlendur Sveinsson on keskealine raske iseloomuga  uurija , kelle abielu on lahutatud, kes on hädas probleemsete suhetega oma  täiskasvanud lastega, suitsetamise mahajätmise ja tervisehädadega.  Tal on erakordne tähele-panuvõime, kahtlusaluste  välimust on raamatus   tema silme läbi kirjelda-tud põhjalikult ja täpselt. Oma töös on ta edukas ja isepäine, hoiab jäärapäiselt kinni oma uurimisversioonist: laseb haudu lahti kaevata ja küsitleda ühe alevi naisi selle kohta, ega neid 40 aastat tagasi ei vägistatud. Uurija  püsivus viib sihile ja mõrv leiab lahenduse. 

Raamatus ei ole saritapmisi ja palju vägivalda. Leitakse vanema mehe surnukeha. Mõrva asjaolud viivad minevikku, kus selgub, et tapetu oli vägistaja ja pervert, kes lisaks kandis edasi surmavat pärilikku haigust.  Kuriteo avastamise käigus on teemaks vägistamised, pärilikud haigused ja  elundivargus teaduse huvides. Süüdlasel on tapmiseks justkui moraalne õigus ja lõpuks sooritab ta enesetapu. Klaaskamber selles raamatus tähendab  ruumi ülikoolides ja teadusasutustes (nagu Tartu anatoomikumis), kus  purkides hoitakse formaliinilahuses elundeid.

  

Raamatu on toredad Islandi nimed: Erlendur, Auður, Sigurður Óli, Elínborg , Elin, Kolbrun ja  Eva Lind.

Muusikat selles raamatus ei kuulata. Erlendur Sveisson on  hädas oma narkomaanist raseda tütrega ja  liiga väsinud, et raadio või teler lahti keerata.

Filmile tegi aga muusika Islandi muusik Mugison , täisnimega Örn Elías Guðmundsson.  Kui on nii keeruline nimi, siis peabki artistinime võtma.
Hääleproov:

Sarjas Põhjamaade Põnevik on ilmunud veel üks raamat, mida ma pole lugenud:

Frederik Skagen „Head ööd, mu arm“ NyNorden 2010

Norra keelest tõlkinud Enno Turmen.

Tutvustus kohaselt  on Fredrik Skagen (1936) on norra üks viljakamaid, auhinnatumaid, loetavamaid ja tõlgitumaid krimikirjanikke. Tema sulest on ilmunud üle kolmekümne raamatu. Lisaks kriminaalromaanidele on ta kirjutanud lühiproosat, kuuldemänge ja lasteraamatuid. Skageni teostele on omane ladus keel, värvikad tegelaskujud ja pingeline õhustik. «Head ööd, mu arm» on Põhjamaade põneviku sarja avaraamat. Romaanist «Head ööd, mu arm» valmis 2009. aastal ka film.

Võtan plaani kunagi hiljem kui Mankelli „Enne külma „ läbi saab. Praegu tundub küll, et krimisid tükk aega ei loe.