Arne Dahl "Euroopa blues"

Arne Dahl

Euroopa blues

Eesti raamat 2013

288 lehekülge

Rootsi keelest tõlkinud Enno Turmen

Toimetanud Aili Saks

Selles raamatus on sündmusi ja piisavalt, tegevus toimub Stockholmis, Milaanos, Weimaris, korraks põigatakse ka Odessasse. „Europa blues“ sai 2004 Taani krimikirjanduse auhinna (Palle Rozenkrantz Prisen) kui aasta parim rahvusvaheline põnevik.

Sündmustikust : Stockholmi loomaaias  on ahmide ette visatud Kreeka gangster, järgi temast palju ei jää. (Ristsõnalahendajatele on teada, et ahm on  mustjaspruun umbes 1 m pikkune taiga- ja tundraalade kiskja, kaljukass (Gulo gulo)) . Põgenikekeskusest kaovad Ida -Euroopast pärit naised ja tapetud on nende sutenöör. Kalmistult leitakse mõrvatud juudi emeriitprofessor, Nobeli preemia kandidaat. Uurimise käigus selgub, et ühe olulise tunnuse poolest on  mõrvad sarnased, samuti selgub , et samasuguseid mõrvu on toimunud ka mujal Euroopas, ohvriteks sutenöörid.  Uurimist teostab Arne Dahli teostest „Veresüü paine“ ja „Misterioso“ tuntud A-rühm. Uurides mõrvatud professori päevikut kaevuvad uurijad 1945. aasta sündmustesse Buchenwaldis , Weimaris ja Rootsis.

Raamatu alusel on tehtud ka sama pealkirjaga film, mina pole näinud.
Pildil siis jalad maas A-rühm.

Autor Arne Dahl, kodanikunimega Jan Arnald.

Ma ei ole Dahli raamatuid varem lugenud, aga peaks. Lugemata on ka nime Jan Arnald all „Nüüdisromaani“ sarjas ilmunud  „Intimus” -psühholoogiline põnevik ja armastusromaan.

Ka "Europa blues" oli ohus. 50. leheküljel kõhklesin, kas jätta  pooleli. Lugesin edasi tänu ühele peategelasele, Paul Hjelmile, kes on suur muusikasõber.

Lk. 18 Pärast väikest ekskursiooni ooperimaailma, sarnaselt kergelt rikutud komissar Morse’ile, oli ta džässi juurde tagasi pöördunud. Ta ei suutnud ennast õieti lahti kiskuda bepopi ajastust 1950 ndatel ja 60ndatel. Just nüüd oli päevakorral Miles Davis. Kind of blue. Täiesti muinasjutulised meistriteosed, iga viimane lugu sellel plaadil. Viis klassikut: „So what“, „Freddy Freeloader“, „Blue in Green“, „All Blue“ ja „Flamenco Sketches“.

Lisaks laulab Kerstin  Holm kooris Mozarti“ Reekviemi“.

100. leheküljel poolijätmise soovi ei olnud.

Huvitav lugemine. Ikka tunduvalt parem näiteks  Keplerist või Läckbergist. Huvitavaks teeb raamatu sümpaatne ja kokkuhoidev uurimisrühm ja nende omavahelised suhted, uurimise rahvusvaheline  ulatus, põiked ajalukku ja kreeka mütoloogiasse.  Kriminullides on sageli kirjeldatud naturalistlikult vägistamist ja prostitueerimist, aga  selles raamatus  on kriminaalromaani kohta ikka väga poeetiline seksistseen. Ja kuigi tegevus toimub Rootsis, ei ole selles raamatus juttu halvast ilmast!

Väga hea tõlge.

Mõned stiilinäited:

Lk. 234  Esmaspäevahommikud võivad olla väga erinevad. Mõnede jaoks on tööleminek pärast üksinduses või abielulises viletsuses veedetud pikka, venivat nädalavahetust puhas rõõm ja lust. Teiste jaoks tähendab voodist välja ronimine veel üheks mõttetuks, loovust hävitavaks nädalaks lõpmata suurt piina. Kolmandatele valmistab piina mõte sellest, et nüüd lähevad teised kõik tööle, kõik need õnnelikud hinged, kellel üldse on töö, kuhu minna.

Siis on veel üks kategooria. Need on õnneloosi omanikud, kes sellest hoolimata, et nädalavahetus on olnud erakordselt tore, ootavad tööleminekut lapseliku õhinaga.

Huvitav mõtteavaldus, paneb mõtlema, millises kategoorias oled ise. Tõesti,

esmaspäeva ei ole kerge armastada.

Lk. 230… rahva seisundit võib mõõta selle järgi, kui suure osa moodustab kogu tarbitud alkoholikogusest vein. Mida suurem on veini osa, seda suurem on rahva hingeline heaolu.

Kas nõustuda, seda ütleb Rootsi emigreerunud venelanna.

Sirvides loetud raamatute nimekirja võib tunduda, et ainult kriminaalromaane loengi. Õnneks see siiski nii ei ole. Hetkel on mul raamatukogust laenutatud  7 raamatut ja ainult üks neist on kriminull. Tõsi, alustanud olen ka „Päevalehe viimast- Deborah Crombie  „Las haud haljendab“.

Miks loen kriminaalromaane, küsin ja vastan ka ise.

·         Need  on põnevad, kaasakiskuvad, pakuvad mõistatamist ja lõpuks annavad lahenduse. Võimaldavad lahenduskäiku jälgida.

·         Sageli on nad väga informatiivsed tegevuskoha suhtes. Näiteks   Midsomeri mõrvade armas Inglismaa õhustik või  Donna Leoni omad tegevuspaigaga Veneetsias . Enne Veneetsia reisi lugesin  üle tema „Surm Fenices“. Või          viimati loetutest Hansjörg Schneideri „Arsti surm“ tekitas huvi Baseli vastu. Krimkasid –reisijuhte on teisigi.

·        Reeglina ei ole need raamatud ühe inimese siseheitlustest vaid lahkavad ka ühiskondlikke ja sotsiaalseid  probleeme,  eriti  Põhjamaade krimkad. 

·         Kriminaalromaanid pakuvad lõpetatud lugu, hiljemalt viimasel leheküljel on selgus käes, võid raamatu käest panna ja uinuda. Kärsitumad võivad lõpu ka enne sinna  jõudmist üle vaadata.

·         Krimkades on hea ja halb pool selgelt olemas ning tavaliselt saavad pahad lõpuks  karistatud. Nagu muinasjutus.

·         Kunagi tahtsin uurijaks saada.

·         Parim stressimaandaja pärast väsitavat tööpäeva. Hoiab vaimu virge .

Ja nüüd Paul Hjelmi lemmikmuusikat, pikalt: