Rekvisiitori tähetund. Eberhard Streul. VAT teatri etendus.

REKVISIITORI TÄHETUND.

Revüü teatrirekvisiitorile.

Autor: Eberhard Streul 

Tõlkija: Hannes Villemson

Lavastaja: Margo Teder

Kunstnik: Pille Kose

Helikujundaja Peeter Rebane

Koreograaf: Katrin Essenson

Nimiosas: Lauri Saatpalu

Esietendus 4. mail 2012 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis

Viimane etendus 23.04. 2014, mina nägin eelviimast.

"Mind loetakse tehnilise personali hulka, kuid mu töö on pigem loominguline" (Rekvisiitor).

Sisust: lugu üksildasest mehest, kes töötab juba 14 aastat teatris rekvisiitorina. See mees on aastaid hoolt kandnud, et näitlejatel laval oleksid olemas kõik vajalikud esemed nagu püssid, tassid, mõõgad, mürgipudelid  jne. Ühel päeval leiab ta ennast vastamisi publikuga, kes ei tea, et etendus, mida nad vaatama tulid, jääb ära. Püüdes olukorda päästa, tutvustab rekvisiitor publikule teatri telgitaguseid ja kasutab võimalust esineda nii ooperilaulja, balletitantsija kui draamanäitlejana. See on suur hetk kunstniku hingega teatri raudvara elus, kes ei ole kunagi saanud oma andeid publiku ees demonstreerida. Nagu Tuhkatriinust saab printsess üheks balliks, saab rekvisiitoristki teatrilava täht vaid üheks õhtuks.

Kes pole veel jõudnud tükki vaadata, tasub vaadata. Lauri Saatpalu on suurepärane, ta mängib siiralt ja usutavalt . Nii ooperilaulja, draamanäitleja kui ka isegi balletiartistina (Plissetskaja!) tuleb ta toime suurepäraselt ja teenib välja aplausi.

Lavastus on ülesehitatud groteskile. Siin on koos koomiline: keskealine mees tantsib balletti ja traagiline: „väikese inimese“ täitumata unistused. Koomiline jääb siiski peale, sest traagikat lõpuni välja ei mängita.

Nii et sai naerda, nutta seekord mitte.

Kuulsat aariat Donizetti ooperist „Armujook“ Una furtiva lagrima“ laulsid etenduses nii rekvisiitor Lauri Saatpalu kui ka kuulus Pavarotti. Riputan siia Pavarotti esituse.

Una furtiva lagrima

negli occhi suoi spuntò:

Quelle festose giovani

invidiar sembrò.

Che più cercando io vo?

Che più cercando io vo?

M'ama! Sì, m'ama, lo vedo. Lo vedo.

Un solo istante i palpiti

del suo bel cor sentir!

I miei sospir, confondere

per poco a' suoi sospir!

I palpiti, i palpiti sentir,

confondere i miei coi suoi sospir...

Cielo! Si può morir!

Di più non chiedo, non chiedo.

Ah, cielo! Si può! Si, può morir!

Di più non chiedo, non chiedo.

Si può morir! Si può morir d'amor.

Lisan, et „Armujook „ esietendub „Estonias“ 15. mail.