Andrea Bocelli 28. juunil 2014 Tallinna lauluväljakul

Tegelikult ei kuulu Andrea Bocelli minu suurte lemmikute hulka, mul ei ole isegi mitte ühtegi tema plaati. Aga kui selline maailmakuulus staar koju kätte tuleb, on patt, mitte minna võimaluse korral kontserdile.  Pileti kinkisid lapsed nagu eelmisel aastal Jose Carrerase kontserdilegi.

Kontsert oli kuulamist-vaatamist väärt. Andrea Bocellil on pehme tämbriga, meeleline,  kuid väga võimas tenor.

Kontserdi esimese pooles kõlasid tuntud-tuttavad ooperiaariad „Boheemist“, „Rigolettost“ , „Traviatast“, „Romeo ja Juliast“ ning „Trubaduurist“. Lõpetuseks „Turandotist“  aaria „Nessun Dorma“, mis Bocellile kunagi suure kuulsuse tõi.

Aga siin laulab Koit Toome nn. „näosaates“ Andrea Bocellina „Nessun Dormat“.

Kontserdi teises osas kõlasid laulud Bocelli 2013 a. plaadilt „Love in Portofino“ ja teised n.ö. kergemad laulud.

Bocelli esitas koos Tanjaga  2 duetti. Pilt Delfist.  Neist esimene helilooja Francesco Sartori „Canto Della Terra“, mille Bocelli laulis kuulsaks juba oma 1999.a. plaadil „Sogno“.

Teine koos Tanjaga lauldud laul oli „Quizas, Quizas, Quizas“. Need kaks on laulud, mida Bocelli tavaliselt kontsertidel koos „külalissolistidega“ laulab.

Järgneval videol laulab ta seda koos Jennifer Lopeziga.

Tanja laulis minu arvates oma osa väga-väga hästi, palju huvitavamalt ja varjundirikkamalt kui Jennifer Lopez. Kahjuks sellest videot ei ole.

Bocelli duett Tanjaga  võeti  väga hästi vastu. Bocelli keerutas laval tantsu Tanjaga ja lõpuks haaras sülle. Aga seda teeb ta oma kontsertidel ikka.

  

„Quizás, quizás, quizás“ („Võib-olla, võib-olla, võib-olla“) on 1947.aastal Kuuba helilooja  Osvaldo Farrés poolt kirjutatud laul. Ja kes seda kõik laulnud ei ole: Nat King Cool, Doris Day, „Spicegirls“ tüdrukud  Geri Halliwell ja Emma Bunton

Aga Quizas, Quizas, Quizas“ parim esitus on pärit Roberto Alagnalt, kasutan jällegi võimalust oma lemmiktenorit promoda:

Kontserdil saatis Bocellit ERSO, Bocelli kontsertide dirigendi Marcello Rota käe all. Lavale oli kaasatud koorid. Kuna ma kava ei ostnud-ei leidnud, siis ei tea, millised koorid. Arvan, et osa sellest oli „Estonia“ ooperikoor, sest „Nabucco“ orjade koor tuli neil sama kenasti välja kui kontserdil.

Kontserdi teises pooles laulis Bocelli prantsuse keeles laulu „La vie en rose“:

Mulle meeldisid kõige rohkem kui Bocelli laulis oma itaalia laule. Siin kohal " 'O surdato 'nnammurato, meil kuulsaks lauldud G. Otsa ja H. Vasara poolt „Armunud  sõdur“

Eks mind ka häiris, et jõudsin  kohale liiga vara: piletil oli algusajaks märgitud 19.00, tegelikult algas kell 20.00. Grand parteri piletite kokteili järjekorras ma ka ei viitsinud seista.  Oli kahju, et raamatut kaasa ei võtnud, päikese käes algust oodates oleks hea olnud lugeda. Nn. „punase vaiba „ üritust võis ekraanidelt jälgida, aga see oli nõme.  

Aga ma unustasin need ebameeldivused ruttu. Kontsert oli ilus ja kui laulu ajal silmad sulgesin, siis oli tunne nagu oleksin üksi lauluväljakul ja Bocelli laulab vaid mulle.