Käisin
eile Tallinna Tehnikaülikooli lõpuaktusel. Dekaan oli lõpukõnesse pikkinud ühe
Marie Underi luuletuse.
Kuna
juuni on koolilõpukuu, siis sobib Marie Underi „Sirelite aegu“ 3. sonett juunikuusse
ülihästi.
Nüüd
üle kirsipuude, üle kogu aia
üks
hele õitepärg kui pehme valge vill,
ning
lillasireleid on küll ja küll,
neist
lõhnu hoovab helgemaid kui vaja.
Ah,
puu, kõik õied minu üle saja!
kõik
lõhnad mulle, väike rikas lill!
Mu
meeled ammu oodand ärevil
nii
mõne pika igatsuseaja.
Ei
täna elumõtet küsi ma, ei päri:
seks
aega küll, seks aega sügisel
ja
kurval, kalgil, kainestaval talvel.
Nüüd
elu jaoks ma värisedes valvel:
kui
kirsipung mus õitsma puhkeb veri,
nüüd
ainuvalitsus mu hullul südamel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar