Cilla ja Rolf Börjlind. Süsüügiatõus.

Cilla Ja Rolf Börjlind

"Süsüügiatõus"

Kirjastus „Sinisukk“ 2014

Sari „Krimi“

Tõlkinud Allar Sooneste.

Toimetanud Viivika Rõuk.

495 lehekülge.

Üks järjekordne rootsi abielupaar, kelle äriprojekt on kriminaalromaanide kirjutamine. Raamat ise on korralik käsitöö, kui juhinduda minu eelmise loetud autori John Banville intervjuus nimetatud kategooriatest.

Aga mina jään tõenäoliselt aasta lõpus parima kriminaalromaani valimisega hätta. Sel aastal mulle krimkad lihtsalt ei istu. Nii et kui „Süsüügiatõus“ mulle ei meeldinud, ei pruugi see johtuda raamatust endast vaid minu küllastumusest. (Peaksin raamatukogus kõik oma krimkade järjekorrad tühistama.)

Mis mulle loetud raamatus siis ei meeldinud.

Raamat oli liiga mahukas, samas moodustas vähemalt poole tekstist  sisutühi dialoog. Hea ,et ma seda ei ostnud, mahule vastav on ka raamatu hind- üle 30 euro.

Toon mõned juhuslikud stiilinäited.

Lk. 278:

„Mis see on?“

„Haavavaik“

„Vaik?“

„Jah“

„Kas tõesti? Imelik.“

„Haavade servad on märkimisväärselt kiiresti paranenud.“

„Jah?“

Mida ta mõtles? Et ainult arstid teavad midagi ravimitest?

„Kas seda kusagilt osta ka saab?“

„Ei“

Löön raamatu veel ühest kohast lahti: lk.188

Ta astus otseteed vastuvõtuleti juurde ja küsis Jellet.

„Jelle? Ei ma ei tea, kus ta on, ta ei olnud täna koosolekul“.

Noormees leti taga vaatas Oliviale otsa.

„Kas ta elab kusagil?“ küsis too.

„Ei ,ta on kodutu.“

„Aga ta astub siit tihti läbi?“

„Jah, ta käib ajalehtede järel.“

„Kas tal mobiiltelefoni on?“

„Ma arvan, et on, kuid see on varastatud.“

„Kas teil on tema number?“

„Ma ei soovi seda teile anda.“

„Miks?“

„Sest ma ei tea, kas ta on sellega nõus.“

Tüütav  stiil, lihtsusega ei tohiks üle pingutada, oht muutuda infantiilseks.

Korraga toimuvad erinevad tegevusliinid:

Politseikõrgkooli õpilane Olivia Rönning uurib aastatetagust mõrva Rootsis Põhja –Kosteri saarel süsüügiatõusu ajal. 20 aastat tagasi uuris seda tema nüüdseks surnud isa, kuid mõrv jäi lahendamata.

Stockholmis rünnatakse julmalt kodutuid  ja videod peksmisest laaditakse üles internetti. Politsei alustab uurimist, kuid mitte eriti innukalt, kuni  üks ohvritest sureb.

Rikka rahvusvahelise kavandusfirma juht Bertil  Magnusson kaevandab alatuid ja ebaausaid võtteid  kasutades Kongos. Ühtäkki saabub Costa Ricast tagasi  Rootsi Magnussoni aastaid tagasi jäljetult kadunud äripartner Nils Wendt. Bertil Magnussonil on põhjust muretseda. Ja ühel päeval leitakse Nils Wendt mõrvatuna.

Teemadelt on raamat kaleidoskoopiliselt kirju: mõrvad, ebaeetiline äritegevus, noorte vägivaldsed harrastused, kodutus, prostitutsioon, narkomaania.

Uurijatena tegutsevad oma isa tubli tütar (nagu Linda Wallander) Olivia Rönning, hea politseinik Mette Olsäter ja paha politseinik Rune Forss ning politseitöölt lahkunud, nüüd kodutu Tom Stilton.

Lisaks saab lugeja tuttavaks kass Elvise ja kodustatud pereämbliku Kerouac’ga.

Lugeja peab olema valmis imepärasteks ja üllatuslikeks juhuslikeks kokku-sattumusteks.

Muusikat kuulatakse raamatus  küll. Laulab Rootsi vana (tegelikult küll noor rokkar  Little Gerhard 1958.a .

Laulab  Ameerika kantrirocki esindaja Gram Parsons. Siin tema surematu „Return of the Grievous Angel“.