Georg
Friedrich Händel
IMENEO
11.
juulil 2014 Pärnu Kontserdimajas
Ooper
kolmes vaatuses
Libreto:
Silvio Stampiglia (1664-1725)
Ooperi
esietendus 22. novembril 1740 Londonis
Dirigent
WŁADYSŁAW KŁOSIEWICZ
Lavastaja
RYSZARD PERYT
Lavastuse
uuesti lavale tooja SŁAWOMIR JURCZAK
Kunstnik
ja kostüümide autor ANDRZEJ SADOWSKI
Varssavi
Kammerooperi koor
barokkorkester Musicae Antiquae
Collegium Varsoviense.
Osades
Wojciech Gierlach Imeneo osas
Väga mõnus bass, laulnud ka nimiosa Mozarti "Don Giovannis" ja "Figaro pulmas"
Jan Jakub Monowid Tirinto osas
Väga noor artist, laulab Varssavi Kammerooperis Händeli ja Mozarti ooperites. Kontratenor.
Olga Pasiecznik Rosmene osas
Ukrainast pärit kaunis dramaatiline sopran, laulab nii vanamuusika, klassikalistes kui ka kaasaegsetes ooperites. Salvestanud üle 50 CD ja DVD . Mul pole ühtegi.
Marta Boberska Clomiri osas
Kaunis lüüriline sopran, minu lemmik "Imeneos"
Andrzej Klimczak Argenio osas.
Pildil ooperis "Imeneo" koos Rosmenega. Bass.
Pärnu
kontserdimaja ei olnud seekord täielikult väljamüüdud, rahva hulgas ei hakanud
mulle silma ka neid pealinlasi, kes
tavaliselt Pärnus ooperipäevade aegu kohal. Ehk
peletas soe päikseline õhtu ooperisõbrad teatrisaalist eemale.
Aga
need, kes kohale tulid, said ooperielamuse osaliseks, publik tänas osatäitjad pika aplausiga seistes.
Süzee
on lihtne. Enne etendust kava lugedes mõtlesin, kuidas küll
õnnestub 3 tundi laulda sellest, kas valida üks või teine mees. Süzee aluseks on Vana- Kreeka tragöödia. Ateena
neitsid, sealhulgas Rosmene ja Clomiri saadetakse Cerese auks peetavatele pidustustele, kuid piraadid röövivad nad. Rosmene kihlatu tundlik ja õrn noormees Tirintio
on õnnetu ja anub jumalat ,et see Rosmene päästaks. Vapper noormees Imeneo
maskeerib end tüdrukuks ja päästab neiud piraatide käest, kuid soovib
vastutasuks Rosmenega abielluda.
Ülejäänud
kaks vaatust kõhkleb Rosmene kuni hullumeelsuse teesklemiseni, kumb noormeestest
valida. Kas olla tänulik päästjale ja
truudusetu armsamale või olla truu armsamale, kuid
tänamatu. Mõlemad noormehed lubavad end tappa, kui ei osutu valituks. Ooperilaval keegi siiski sedapuhku ei sure.
Ooper
on kirjutatud kahele bassile, kolmele sopranile, üks sopranirollidest –Tirinto-
oli Händeli poolt kirjutatud kastraatlauljale.
Algselt
ei saatnud „Imeneod“ edu, pärast
võidukaid etendusi 1741.aastal Dublinis, vajus ooper kauaks unustusehõlma.
Tõenäoliselt oleks ooper ka jäänud unustusse, kui poleks olnud inglise muusikateadlast, heliloojat ja
dirigenti Sir Anthony Lewist(1915-1983),
kelle huviobjektiks olid Händeli ooperid. Eelmise sajandi lõpus hakati „Imeneod“
maailmas uuesti ette kandma. Varssavi Kammerooperi esmaettekanne Poolas oli
1998.a.
Pärnus pakkus ooper tõelist muusikalist naudingut. Ooperis on palju aariaid, solistide
ansambleid ja koore, mis on omaette väiksed kaunid, filigraansed meistriteosed.Avamäng ooperile "Imeneo".
Ooperi
tegevus toimub Ateenas ja nagu antiiktragöödiale kohane, on kooril vaid
kommenteeriv ja moraalilugev osa. Nii laulab koor kolmanda vaatuse lõpus , et vooruslik süda peab alati alistuma mõistusele,
mitte järgima tundeid.
Mulle meeldis „Imeneo“ muusika, aeglaselt arenev draama, isegi rohkem kui tuntud „Julius Caesar „ ja „Rinaldo“. Teada on, et
Händel kasutas terveid ooperi „Imeneo“ katkeid oma oratooriumis „Messias.“
Etenduses
oli kaastegev Varssavi ooperi ajastupillide ansambel Musicae Antiquae Collegium
Varsoviense. Vaheajal käisin hiilimas, missuguseid pille seal mängiti.
Esmakordselt
kuulsin ja nägin ooperilaval
meessopranit- Tirinto osas kontratenor noor Jan Jakub Monowid. Üllatav, aga väga
kaunis - kerge ja puhas mees hääl
trillerdamas väga kõrgetes nootides.
Leidsin sellise video Tirinto aariaga "Se potessero i sospir' miei" , juba maailma kuulsa kontratenori Philippe Jaroussky esituses
Ooperi
dramaatilisusele annab aluse Imeneo ja Tirinto erinevus. Imeneo on kirglik, otsustav
ja kindlameelne, Tirinto kõhklev ja igatsev, meeleheitel ja lootusetu.
Meeldis
lavastus- rahulikus joones tõusva dramaatilisusega, vähe liikumist , kuid see
ei seganud. Vastupidi väga meeldis selline slow
opera. Vaid Rosmene hullu-meelsuse stseen – rabelev
ja sihipäratu jooksmine - eraldus üldisest kontekstist ja oli justkui kunstlik. Aga arvestades, et Rosmene hullumeelsust
teeskles, pidigi ehk nii olema.
Lavakujundus
oli tagasihoidlikes pruunides toonides: sambad, mis sulgusid kinniseks ruumiks. Kostüümid, ma
ei tea kui ajastutruud, aga väga kaunid. Palju paljastatud õlgu , aga kooris noored kaunid naised ja tulemus suurepärane.
Oli kõrvale ja silmale.
„Imeneo
„oli minu jaoks sel õhtul puhastav ja kirgastav kogemus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar