Leonhard Bernstein "Missa".
Birgitta festivalil 08.08.2014.
Libreto
autorid Stephen Schwartz; Leonard Bernstein, Paul Simon.
Esiettekanne
Kennedy keskuses Washington 1971.
Lavastuse versiooni ettekanne 2007. aastal Riias.
Lavastaja
Susanna Tsirjuk (Venemaa)
Koreograaf
– Aleksandra Tihhomirova (Venemaa)
Video-,
valgus ja lavakunstnik-Aleksei Tarassov (Venemaa)
Pianist–repetiitor- Ele Sonn (Vanemuise teater)
Osades:
Tselebrant
– Douglas Webster (USA)
Tselebrant-religioosse tseremoonia läbiviija roomakatoliku kirikus
Solistid:
Koit
Toome
Kristel
Pärtna („Estonia“ teater)
Karl-
Sander Saarik
Denise
Fontoura(Brasiilia)
Laura
Grecka (Läti)
Janis
Apeinis(Läti)
Janis
Aišpurs (Läti)
Jolanta
Stikaite (Läti)
Riiklik
koor Latvija
Riia
Toomikiriku Poistekoor
Instrumentaalansambel:
Siim Aimla, Danel Aljo,Madis Kari, Kaarel Liiv, Paul Daniel, Martin Matt,
Holger Marjamaa, Markus Lattikas, Hele-Riin Uibo.
Eesti
Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent
Maris Sirmais
Selline
võimas koosseis siis laval. Sama mitmekesine kui osalejate rahvuslik koosseis, oli ka muusika, mida
lavalt kuulda võis. Kõlas klassikalist kiriku-muusikat, kohati tuletas meelde
ooperit, kohati muusikali, siis gospelkoor, oli rocki ning bluusi.
Siin
kohe üks muusikanäide: Leonard
Bernstein. "Missa." Gospel-Sermon: "God Said".
Kava
ütleb, et Bernstein kirjutas selle lavateose lauljatele, näitlejatele ja
tantsijatele 1971.aastal Ameerika Ühendriikide esimese katoliikliku presidendi
John F. Kenndy mälestuseks ning töö tellis Jacklin Kennedy oma hukkunud
abikaasa nime kandva kunstikeskuse avaürituseks. 1971. aasta suvel, kui lähenes
missa esiettekanne, hoiatas FBI Valget Maja, et missa ladinakeelne tekst võib
sisaldada varjatud sõjavastast sõnumit (Vietnami sõda!) ja et Bernstein on
loonud süžee, mis “seab Ameerika Ühendriikide valitsuse piinlikku olukorda”.
President Nixon esmaettekandel ei viibinud.
Missat
peetakse L. Bernsteini kõige vastuolulisemaks ja ambitsioonikamaks teoseks.
Täna on see teos juba üle 40 aasta vana ja nii šokeeriv enam ei ole. 2000.
aastal kõlas Bernsteini „Missa“ paavst Johannes Paulus II palvel Vatikanis.
Kui ühesõnaga oma muljed kokku võtta, siis võimas.
Pirita
kloostri varemed on ennegi missat kuulnud, tõenäoliselt esimest korda kui
kloostri keskne ehitus - kirik - 1436. aastal sisse pühitseti. Selline missa
nagu reedeõhtune Bernsteini teos, kõlas nende seinte vahel tõenäoliselt küll esmakordselt. " Street Singers" stseen:
Sisult on „Missa „ jumalateenistus,
mille viib läbi tselebrant, keda toetavad segakoor, poistekoor,
liturgia-abilised ja muusikud. Samal ajal koguneb tänavanoortest koosnev („Street
Chorus“ ehk tänavakoor, kes kahtleb jumalas ja esitab väljakutseid kirikule.
Teos
on pingeline ning huviga algusest lõpuni jälgitav.
Lisaks nauditavale muusikale pakub suurt huvi ka emotsionaalne tekst, mis on aktuaalne ka tänapäeval.
Kirjutasin mälu järgi üles mõned tekstilõigud street choruse lauludest:
Mida tunnen, ei näita välja,
mida näitan välja ei ole tõsi, mis on tõsi ,ei tea.
Mina usun jumalat, aga kas tema
mind ka usub?
Anna meile selline maailm nagu
me tahame, selle maailma siin paneme me põlema.
Jumal sinul kulus 6 päeva ,et
luua maailm, seitsmendal sa puhkasid, meil kulub üks päeva, et see kõik
hävitada.
Ja
preestri laulust: ma mõtlen tõsiselt, kas
ma olen kunagi noor olnud.
Kui
lauljatest rääkida, siis muljetavaldav oli Douglas Webster mahlakas bariton
Väga hästi laulis ning näitles Koit Toome. Kunagi nägin kuulsin Koit Toomet muusikalis "Hüljatud", juba siis jättis väga hea mulje". Ta hääl on võimaluste rohke, näiteks meeldis mulle väga tema kunagine falsetis lauldud Eurovisioni laulude võistlusel.
Segakoor "Latvija" on ammust ajast minu lemmik.
Segakoor "Latvija" on ammust ajast minu lemmik.
Lähen
Birgitta festivalile ka järgmisel nädalal oopereid „Maskiball“ ja „Röövimine Serailist“
kuulama. Olen neid mõlemaid näinud ooperilaval. Seevastu Bernsteini „Missat“ kuulsin-nägin esmakordselt
– oli võimas muusikaline elamus.
Tore,
et Birgitta festivalil alati ka selliseid erilisi maiuspalu on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar