"W.A. Mozart "Röövimine Serailist" Birgitta festivalil 14.08.2014.

RÖÖVIMINE SERAILIST

Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper 1782.aastast

Esietendus 1782 Austria Rahvusteatris Viinis, 

Lavastuse esietendus toimus 11. aprillil 2014 teatris Biel Solothurn Šveitsis.

Ooperiteater Biel Solothurn, Šveits

Muusikaline juht Benjamin Pionnier (Prantsusmaa)
Lavastaja: Georg Rootering (Liechtenstein), lavastanud Birgitta Festivalil 2010.a. Glucki ooperi -füüsilise teatri „Orpheus ja Eurydice“ ning Rahvusooperis Estonia 2012.a. Händeli „Julius Caesari“.

Tallinna Kammerorkester

Dirigent: Risto Joost

Kunstnik: Vazul  Matusz
Valguskunstnik: Hamid Khadiri

Osades:

Konstanze  -Christiane Bösiger,

Belmonte- Christian Baumgärtel

Blonde- Anna Gössi,

Pedrillo-Konstantin Nazlamov,

Osmin -Martin Weidman,

Pasha Selim kõneroll Thomas Mathys

Lavastaja Georg Rootering ütleb Birgitta festivali kodulehel: „Mozart on seksikas – 2 paari, 2 rivaali, 6 armulugu ja happy end. Mozart on kiire, naljakas, šarmantne, peen, arusaadav ning ikka jälle hea.  Suhted, nali ja vein on komponendid, millele toetuvad Mozarti mängulised dialoogid. Kuulajat võluvad karakteerselt kaunis muusika ja tempokad rütmid.“

Tõepoolest, lubatu oli toodud vaataja ette.

Kaunis ja aegumatu Mozart, avamäng ooperile „Haaremirööv“

Lisaks suurepärane lavakujundus. Liikuvate paneelide ja sirmidega anti edasi pasha Selimi palee maagiline õhkkond- lõputult avanevad ja sulguvad väljapääsud.

Pildil esimene armastaja Belmonte oma aariat esitamas.

Kodulehel kirjutatakse, et ooperis on 21 erinevat lavapilti. Mulle tundus küll et rohkem, laval toimus justkui Rubiku kuubiku keerutamine ja see ei saanud kunagi lõplikult kokku. Mingil hetkel ilmusid lavale veel kuubikuid – täringud, mida koor tornidesse ladus ja käes keerutas. Ausalt öeldes jäi nende täringute idee mulle arusaamatuks. Kõik, mida suutsin välja mõelda nende kasutamise mõtte kohta, tundus liiga keeruline.

Olen ooperit „Haaremirööv“ vaadanud ka Saaremaa ooperipäevadel 2012 Ankara Riikliku Ooperiteatri esituses. Sealne lavapilt oli külluslik ja täis kulda, karda.

Ooperi koomiline pool jõudis minuni täiekult alles eilsel etendusel. Oli tõesti naljakas ja sai naerda, mida ei juhtu ooperis just tihti. Kahjuks läksid paljudele vaatajatele etenduse vaimukad dialoogid kaotsi, sest kui miski halb oli, siis tõlge, tõlge ja veelkord tõlge. Laulutekstid olid enam-vähem tõlgitud,  retsitatiiv, mida ooperis palju, jäi suures osas tõlkimata. Mina tütrega sain saksa keelest aru ,aga inglise keele oskajaid on tänapäeval tunduvalt rohkem kui saksa keele tundjaid ning nurinat oli palju.

Lauljatest oli nauditavaim Konstanze osatäitja lüüriline sopran Cristiane Bösinger.

Videol laulab Konstanze aariat Saksa kaunis sopran Diana Damrau. Aga see on hoopis teine lavastus, klassika on toodud kaasaega. Ooper on sama, aga tulemus teine. Aaria on pikk nagu ikka Mozartil, kõik ,mis öelda tahetakse korratakse mitu korda üle.

Ka teised tulid hästi toime, väga tugevad koomikud olid Pedrillo osas Konstantin Nazlamov ja osmini osas Martin Weidman, kes teenisid välja publiku aplausi.

Blonde rollis Anna Gössi hääl oli natuke rabe ja ebaühtlane, aga väga hea näitleja lustaka ja temperamentse inglise toatüdruku osas.

Suurepärase esituse tegi 18 liikmeline ooperikoor.

Hea oli oma kõnerollis Pasha seimi osatäitja Thomas Mathys, kes tõi lavale dramaatilise ja intelligentse pasha.

Koor koos pashaga.

Uurisin ka teatri päritolu linna.  Biel on suuruselt kümnes linn Šveitsis.  Bielis on üle 52 000 elaniku ning ta on suurim kakskeelne linn Šveitsis. Räägitakse saksa ja prantsuse keelt: Biel / Bienne.

Biel Solothurn on huvitav teater. Muusikateatris esietendub septembris Gaetano Donizetti vähetuntud ooperi „Viva la mamma“ Le convenienze ed inconvenienze teatraali, mida nimetatakse Donizetti ooperiks ooperist. See  ühevaatuseline farss ooperiteatri telgitagustest, mis esmakordselt tuli lavale 1827 Napolis ning täiendatuna 1831 Milanos, leiti üles alles 1963. aastal 

"Viva la Mamma” kõnelebki võimukast emast, kes nõuab aralt heliloojalt ja pehmekäeliselt lavastajalt oma pretensioonikale tütrele (trupi teine sopran); primadonnaga võrdset osa uues ooperis ning osalahendusi.

2015.aasta mais esietendub Biel Solothurnis Peter Brooki seatud lavastus Bizet „Carmen“ teemadel „ La tragédie de Carmen“ . Selle kohta lugesin, et kasutades küll Bizet muusikat,

pole see sugugi ooperlik. Mõlemat etendust oleks huvitav vaadata, miks mitte Birgitta festivalil, Bieli on kauge sõita.