Liane Moriarty "Abikaasa saladus"

„Abikaasa saladus“

Liane Moriarty

Inglise keelest tõlkinud Kaisa Ling

Hea Lugu 2014

562 lehekülge.

1966. aastal sündinud autor, kellelt tänaseks ilmunud  6 romaani ja 3 lasteraamatut. Tema viimane romaan“ Big Little Lies“ on New York Times bestsellerite listis number 1 ja tõenäoliselt tuleb selle põhjal ka film.

„Abikaasa saladus „ on väga lahe ja mõnus lugemine ja  vaatamata mõneti hirmuäratavale lehekülgede arvule sujub kiiresti. Tegelikult oleks tahtnud ühekorraga läbi lugeda, raske oli hilisõhtul käest panna. Seda enam, et saladuse saab teada alles kusagil kahesajandal leheküljel. Seni teeme autor tahtel tutvust kõigi tegelastega ning mõtleme nagu Pandora vana –Kreeka müüdist, kas laegast avada või mitte.  

Tegelasi on palju, aga nad jäävad hästi meelde. Suurem või väiksem suhtepundar on kõigil lahti arutada. Igal tegelasel oma lühike peatükk ning raamatu lõpuni saame osa kõigi peategelaste elust.

Kui lühidalt iseloomustada, siis on see "meeleheitel koduperenaised" Austraalia moodi.

Raamatust leiab mõtlemisainet, kui kaugele võib ja saab minna, et oma peret kaitsta. Meenus raamat "Jacobi kaitsmine", aga nii tõsiseks ei läinud. Ja mida teeksin ise kui saaksin sellise saladuse teada.  Kas laste pärast tuleb iga hinna eest perekonda koos hoida. Kas igasugune kuritegu väärib karistust. Kriminaalromaaniga tegemist ei ole, kuigi samast ainest oleks võinud kirjutada ka krimka.

Ja sinna vahele autori vahepalad: kui oleks läinud teisiti, siis oleks juhtunud hoopis nii…… Viited Berliini müüri lagunemisele, aga intelligentselt kontekstist tulenevad ja mitte üldsegi koormavad.

Raamatu moto on Alexander Pope’lt:  „Eksida on inimlik, andestada jumalik.“

Valisin stiilitutvustuseks juhusliku katke Rachelist, kes on oma mõtetega kinni 30. aasta tagustes sündmustes ja leinab .

„Rachel tundis hääle ära. See oli üks treenereid „Kaalust alla „ saatest. Talle meeldis see saada. Ta leidis , et on rahustav süveneda eredavärvilisse plastikmaailma, kus ainsana loeb see, kui palju sa sööd ja trenni teed, kus valu ja ängistust tuntakse ei millegi traagilisema kui kätekõverduste pärast, kus inimesed räägivad pingeliselt kaloritest ja nuuksuvad õnnelikult kaotatud kilode üle. Ja nad elavad kõik õnnelikult, kõhnalt elu lõpuni. „

Kokkuvõtteks ladusalt, emotsionaalselt ja veenvalt kirjutatud suhteromaan hästi struktueeritud tegevusega, lugemine oli nauditav.

Võrdluseks : proovisin lugeda ka Kajsa Ingemarsson “Kõik sai alguse veest“,

aga ei jõudnud isegi 50. kohustuslikku lehekülge läbi lugeda.

Kui on meelelahutus, siis olgu ka põnev.

Austraaliasse ma vaevalt jõuan ja Sidney kuulsas ooperimajas jääb käimata.

Tõenäoliselt kuulsaim Austraalia sopran on Dame Joan Alston Sutherland, (1926 –2010) .

Aga siia riputan noore Austraalia-Ameerika lauljanna Danielle de Niese esituses aaria  "Lascia ch'io pianga"Händeli ooperist „Rinaldo“, mida sel hooajal mängitakse ka „Estonias“.

Kaunis aaria ja väga sensuaalne esitus.