Karin Fossum "Kättemaks"

Karin Fossum

„Kättemaks“

Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet

Eesti Raamat

Sari Mirabilia

190 lehekülge

Nädalavahetusel tahtsin lugeda kriminulli, et tööasjade üle peamurdmine lõpetada. Seetõttu võtsin ette Nordic Noir väljapaistva esindaja Karin Fossumi „Kättemaksu“.

Määratluse Nordic Noir all nähakse rahvusvahelises kontekstis Põhjamaade krimikirjandust, millele on omane kaamos, põhjamaiselt karge loodus, inimtühjad väljad, sünged metsad ja hämarad äärelinnad. Kusagilt varem olen selle määratluse välja kirjutanud, ise lisaksin, et vähem või rohkem puudutakse sotsiaalseid  probleeme. Selles raamatus üksikemade elu kitsikuses ja vanade inimeste sotsiaalhooldust.

Karin Fossumi raamatud on mulle alati meeldinud, kuigi on põhjamaiselt sünged, ning rõõmu on neis vähe. Mulle meeldib autori psühholoogiline lähenemine tegelastele, ta kaevub neisse ja kaevab välja kuriteo toimepanemise põhjused ning sõlmib otsad lõpuks kokku.Oma tegelastesse suhtub ta alati pieteeditundega.

Sellise krimka lugemine pole eriline lõõgastus, aga töömõtted viib ära küll. Ühel hetkel saad aru kui tühised need probleemid on, mis sind vaevavad.

Uurija Sejer  ei ole iseenesest väga meeldejääv: pensioneelik, kellel koer Frank ja kes meeleldi kuulab Monika Zetterlundi. Samas on Seier vankumatu tõeotsija -ja tõearmastaja.

Laulab Monica Zetterlund.

Raamat on kurb, nõrganärvilistel mitte lugeda, paralleelselt jooksevad  kaks lugu: ohvri lugu ja selle teise lugu. Aimad, et mingi hetk jooksevad lood kokku, aga miks ja kuidas, seda ära arvata ei oska