Michael Katz Krefeld "Kadunud"

Michael Katz Krefeld

"Kadunud"

Taani keelest tõlkinud Minna Salmistu

Varrak 2016

357 lehekülge.

Teine raamat krimiuurija Ronga sarjast. Esimest raamatut „Rööpalt maas“ ei ole ma lugenud. „Kadunud“ äratas huvi sellega, et pool raamatu tegevusest toimub Berliinis. Kevadel ootab mind ees Berliini ooperireis.  Kuigi see on mu kolmas reis Saksamaa pealinna, ei saa ma sellest linnast vist kunagi küllalt. Kevadise reisi ees tunnen, tõsi küll, pisut hirmu pagulaskriisi tõttu. Loen iga päev Berliner Zeitungit- teada saamaks, mis olukord linnas valitseb.   

Aga raamatu juurde. Kriminaalromaani tegevus toimub korraga kahes kohas ja kahes ajas:

Beliinis 11 juuli 1989- kuni 9. november 1989 (Berliini müüri avamise päev);

Kopenhaagenis 12.sept. 2013 -Berliin  2014 kevadel- Kopenhaagen 26.mai 2014.

Berliinis toimuva peategelane on  STASI (Ministerium für Staatssicherheit) teenistuses, jälitab ja püüab üle müüri põgenejaid,  kasutades „tõe välja-selgitamiseks“ ekstreemset piinamist. STASI valmistub juba tegevuse lõpetamiseks: põletatakse dokumente, põgenetakse, kuid väärastunud mõtte-maailmaga peategelane tegutseb STASI nimel ja oma isikliku kättemaksuiha rahuldamiseks. Olen käinud Berliini müürimuuseumis, muidu ma vist ei usuks, et see kõik oli nii.

Seekord lugesin raamatu vahele STASI muuseumi direktori intervjuud:

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/stasi-muuseumi-direktor-kgb-toimikute-araviimine-eestist-kahjustab-usaldust-uhiskonnas?id=66574127

Teine tegevuse liin toimub Kopenhaagenis, kus  üksildane raamatupidaja Mogens Slotsholm varastab tööandja tagant suure summa raha ja kaob jäljetult. Mogensi õde Louise palub venna otsimisel Ronga abi. Kadunud mehe jäljed viivad Berliini saladuslikule kohtumisele naisega, kes nimetab end „Berlinerin“.  Ronk ja Louise sõidavad Berliini ning siin sõlmuvad saksa politsei ja STASI arhiivitoimikute abiga minevik ja olevik. Otsinguid saadab muidugi Ronga lühiajaline armulugu Louisega.

Raamat on põnev, lugesin suure huviga peaaegu lõpuni välja. Armulugu on triviaalne, kuid sellised need tavaliselt kriminaalromaanides ongi. Krimka juures pakub huvi otsingu protsess, kassi ja hiire mäng. Siis kui kõik juba selge ning vaja otsad kokku tõmmata, huvi kaob. Sellepärast ongi krimkade puhul tihti tunne, et muidu hea raamat, aga lõpp kaob käest ära.  

Endist politseinikku Thomas Ravnsholdti, keda tuntakse hüüdnimega Ronk, iseloomustatakse nii:

Lk. 217 „Sama palju, kui ta vihkas oma endist tööd riigiasutuses koos sellega kaasnevate reeglite ja jäiga käsuliiniga, igatses ta ka tegutsemist. Ta oli olnud hea uurija. Ta leidis üles jäljed, mida isegi tehnikud ei märganud. Ta suutis isegi kõige jultunumatelt kurikaeltelt ülestunnistuse välja meelitada. Ta igatses esimesena kuriteopaigale jõudmist. Tunda kuulivesti raskust ja Glocki jahedat pära käes. Tunda adrenaliini metalset maitset suus ja aimata tunnelnägemist, mis pani ta röövlinnuna saagile keskenduma. Sügaval südames oli ta võmm, kas ametimärgiga või ilma.“

Tüüpiline isepäine uurija kirjanduses.

Psühholoogias on kasutusel mõiste “tunnelnägemine”, mis tähistab fikseerumist kinnismõttele oma vaatenurga ja seisukohtade ainuõigsusest - kuni reaalsustaju kaotamiseni ning ümbritseva keskkonna märkide arvestamata jätmiseni. Tegemist on kohanemishäirega.

Siin on tõenäoliselt mõeldud samanimelist nägemishäiret.