4. veebruar 2016

Le Vallikivi "Perearsti purgatoorium"


Le Vallikivi
„Perearsti purgatoorium.
Ehk vanajumala müristamismasin on täitsa katki.“
Illustratsioonid Hillar Mets
Toimetaja Agne Adamson
Keeletoimetaja Piibe Kohava
Väljaandja Eesti Perearstide Selts
Tallinna Raamatutrükikoda 2015
135 lehekülge










Kuigi see on perearsti raamat, ei tasu siit otsida arsti lugusid oma praktikast. 

Tagakaanelt loen, et 1977.a. sündinud autor töötab alates 2003.aastast pere-arstina, aastast 2010 juhib Medicumi perearstikeskust, on osalenud perearstide esindajana mitmetes töögruppides ja aruteludel, mis on andnud inspiratsiooni 
ja ainest raamatu kirjutamisel.
Sestap vaatab autor (pere)arstindusele laiemalt, keskendudes eriti  bürokraatia ja meditsiini suhetele.
Sisejuhatuses selgitab autor:
„Mis puutub vanajumal müristamismasinat, siis kunagi ammustel aegadel  arsti-tudengina alustades ja elu meditsiinilise absurdipoolega kokku puutudes sai arutletud, et küll oleks hea, kui töötaks see vanajumala müristamismasin, millega ta teeks kõigi asjaosaliste jaoks kuuldavaks nende stseenide alguse, kui situatsiooni absurdsus on tegeliku täiskasvanud arstide maailma jaoks liig mis liig. Kahjuks on vanajumalal see müristamismasin katki olnud vähemalt niikaua, kui ma mäletan, mistap ongi käesolev kogumik teatav tagasihoidlik ilmalik püüe müristamise järele nutvatele stseenidele meie elus pisut tähelepanu pöörata.“

Kuid lisaks ametnikkonna ja arstide suhetele võib raamatust leida ja loetleda ka kõik perearsti ja patsiendi suhete probleemid. Näiteks jutustuse “Suhtlusmured „ tegevus toimub RSPPA taastuskeskuses. RSPPA- see on Raske Suhtlemispuudega Perearstide Taastuskeskus.
Tõsiseid probleeme käsitleb autor absurdihuumoriga mõistujuttudes ja on sellega hästi toime tulnud. Minule tuletas meelde Andrus Kivirähk’i jutte .
Mõned följetonid tõenäoliselt küll ütlevad teistele perearstidele rohkem kui tava-lugejale, sestap ei tasu tervet raamatut üritada ühe õhtuga läbi lugeda, nagu mina. Ühe korraga lugemiseks liiga rammus suutäis.

Küllap on paljud oma töökohal kogenud tunnet, mida autor lk. 9 kirjeldab nii: „Ühel hetkel, kui see leppimise faas on käes, siis hakkab absurdimoment domineerima- kõik need asjad, mis varem tundusid kurvad või imelikud või ajasid raevu, tunduvad teatavast aspektist hoopis hüsteeriliselt naljakad“.   Nii võiks sellise raamatu autor olla ükskõik millise  eriala esindaja- politseinik, advokaat, õpetaja… Totrust leidub igal ametialal ning naer on terviseks.
Aga selle mõnusa följetonide kogu pani kokku perearst ning andis välja Eesti Perearstide Selts. Raamatu kohta tuleb öelda, et see on kaunis ja igast kandist viimistletud. Autori suurepärane väljendusoskus, kujundlik ja kaunis keel, selline tunne lugedes, et iga sõna on just täpselt õigel kohal. Raamatul on nii toimetaja kui ka keeletoimetaja!
Ilus raamat heal paberil, pidasin vajalikuks ära märkida ka trükkimise koht: Tallinna Raamatutrükikoda.
Hillar Metsa andekaid ja tabavaid illustratsioone saab vaadata siit:

See raamat võiks kandideerida aasta kaunimale raamatule.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar