Paavo Matsin
"Gogoli disko"
Kirjastus Lepp ja Nagel 2015
143 lehekülge
Tegelikult
algas kõik eelmisest raamatust.
Genis
kiitis Gogolit, tema huumorit, kirjutab nii lk. 24 Tolstoid peab lugema aeg-ajalt, Dostojevskit siis, kui on äng, Gogolit
kogu aeg.“ Ja siis jutustab Genis oma
vennast, kellel on köögilaual lahti „Surnud
hinged“, mille siis lõunat süües suvaliselt kohalt lahti lööb. Minul on „Surnud
hinged“„ läbi loetud, teatriski nähtud. Teatris meeldis, aga panin meeldivuse
näitlejate mängu arvele. Lugesin, kuid see oli iseloomu proov. Genist lugedes
mõtlesin, et peaks Gogoli uue pilguga üle vaatama kuigi kahtlesin, kas maksab. Ehk
on see vene hinge ja keele eripära, mis temas vaimustavat on, ning selle mõistmiseks
peabki venelane olema.
Neid
mõtteid mõlgutades hakkas raamatukogus silma väljakutsuvalt punase kaanega
raamat „Gogoli disko“. Paavo Matsinit lugenud ei ole. Võtsin
lugeda. Mitte, et ma Gogoli kohta lootsin midagi teada saada, aga miks Gogol,
tahtsin teada küll.
Kui
nüüd tahan kirjutada, mida autor selle raamatuga öelda tahtis, olen kimpus. Allegooriline
ulmeromaan? Tõenäoliselt jäid autori alltekstid mulle tabamatuks. Aga isegi siis kui „Gogoli
diso“ on kirjutatud ainult kirjutamislustist, lugeja lustib lugedes, autor
kirjutades, on see lahe lugemine. Lopsakas keel, tüsedad karakterid, unenäod ja
ulmelised juhtumised, lugu haarab kaasa ja lugemine läheb ludinal lõpuni. Usun,
et kui suvel Viljandisse satun, tuleb see naljakas raamat meelde küll.
Aga
miks just Gogol, seda oleksin ikka tahtnud teada.
Tutvustusest:
Paavo Matsini romaani
"Gogoli disko" tegevus toimub tuleviku-Viljandis, kus on tagasi
tsaarivõim, sõidab metroo ja kiiskavad kuldsed kirikute sibulakuplid. Värvikate
ja kohati kriminaalsete tegelaste igapäevase neoslaaviliku elu lööb segamini
suure vene kirjandusklassiku Gogoli ülesärkamine surnuist. Raamat on ilmunud
Kultuurkapitali toetusel kirjastuselt Lepp ja Nagel.
Kirjanik Jan Kaus on teose kohta kirjutanud
nii:
„„Gogoli disko“ kujutab
lähitulevikku (või paralleelolevikku), kus tsaari valitsetud Venemaa on Eesti
iseseisvusele lõpu teinud ning eestlased on jäänud oma kodumaal rõhuvasse
vähemusse. Kuid teos ei keskendu mitte rahvuslikule apokalüpsisele, vaid
sellele, kuidas surnust ärganud Gogol külastab Viljandi linna ning lööb selle
vaimuelu kihama ja mõnel juhtumil ka uppi.“
Raamatust
on kirjutatud siin: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/prohvet-gogoli-kollane-allveelaev/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar