Angela Carter "Verine kamber"

Mõnda raamatut kiidan selle eest, et see on nii hästi kirjutatud ja suurepärane tekst ei ole tõlkes kaduma läinud ning lugeja ei pea kibedalt  kahetsema seda, et originaalkeeles ei suuda lugeda.

„Verine kamber“ on just selline raamat.

Millised kirjeldused:

„Meri, liiv, taevas, mis sulab merre-uduste pastellvärvide maastik, mis näeb välja nagu oleks see kohe sulamas. Maastik, milles olid olemas kõik laialivalguvad kooskõlad, mis olid omased Debyssile…“

„Tihe pimedus, mida ei valgustanud ükski täht, vaapas ikka veel aknaid.“

„Umbes kuuekümne kibeda talve vanune.“  MinuvanuneJ

„See hommik oli külm ,kuid pimestavalt särav ning see lõikav talvine päiksevalgus võis silma võrkkesta vigastada. Puhus tõtakas tuul, mis näis meiega sammu pidavat nagu oleks see maskiga ja tohutu suur olevus, kes ei öelnud sõnagi, kandnud seda oma mantlipõues ja lasknud oma tahtmist mööda välja, sest see liigutas hobuste lakkasid, kuid ei kergitanud madalike udusid“.

Viimast lõiku lugesin oma kolm korda, nüüd kui kirjutasin ka, on vist pähe kulunud.

Piltlik ja rammus tekst. Kui on õudujutt, siis kohe manab selle õuduse silme ette.

Ja õudust on palju. Arusaadav, kui raamatus on lood Sinihabemest, vampiiridest, ja selles raamatus võib õudusjuttude alla liigitada ka Punamütsikese ja Lumi-valgekese lood. Mida näiteks arvata sellest, kui Punamütsike jõuab vanaema juurde ja selgub, et vanaema ongi see hunt, kes tüdrukut teel kimbutas. Teises Punamütsikese loos on hoopis abivalmis jahimees hunt.

Lisaks leiab jutukogumikust veel lood saabastega kassist, kaunitarist ja koletisest, libahuntidest ning lugusid, mille aluslugu ma ei tundnud.  

Angela Carter on muinaslood ümber pööranud ja andnud muinasjuttude peategelastele uue elu. Lugude sisu on üpris karm ja need ei lõppe õnnelikult viisil “ ja kui nad veel surnud ei ole, siis….. .“

Jutustasin ise kunagi lastele äraspidiseid muinasjutte, näiteks oli minu repertuaaris „Kuri kits ja 7 väikest hundipojukest“.  

Sobrasin vahepeal lasteraamatute riiulis ja sain kätte raamatu, kust toona idee sain.

P. Paul-Eeriks Rummo raamatust „Kokku kolm juttu“ Selles raamatus on ümber- seadistatud  muinasjuttude pealkirjad:

Kolm tüdrukut

Kolm hundikest

Pöialpoisike ja seitse Lumivalget.

Carteri raamat on muidugi kõrgem klass, siin on naised, kes jooksevad huntidega. Mul on väga hea meel,et see raamat mulle raamatukogus juhuslikult näppu jäi.

Angela Carter

„Verine kamber“

Inglise keelest tõlkinud Krista Kaer

Kirjastus Varrak 2015

190 lehekülge.