Karen Joy Fowler "Me oleme kõik täiesti endast väljas"

Pealkiri on pärit raamatu-ema suust, kes tavatses nii öelda, kui tema „lapsed“ möllasid.

Karen Joe Fowler selgitab raamatu lõpus teose kirjutamise lugu. Ka autori isa oli psühholoogiaprofessor, kes tegi katseid loomadega. 63 aastaselt näitas Karen Joe Fowler oma teadlasest tütrele ülikoolilinnakus maja, kus  autori isa kunagi töötas. Ja rääkis kuulsast eksperimendist, mille käigus Indiana ülikooli psühholoog Winthrop Kellogg ja tema naine püüdsid kasvatada koos oma pojaga kodus üles šimpansi.  Tütar huvitus teemast niivõrd kui küsis : Huvitav, kuidas oleks olla laps sellises eksperimendis.“

Nii saigi autor raamatu idee kingiks oma tütrelt. Ta luges läbi hulga raamatuid, paljud  pered, kes šimpansi üles kasvatasid, kirjutasid sellest ka raamatu. Psühholoogi peres oli autor ise üles kasvanud ja seda ei pidanud ta välja mõtlema.

Huvitav raamat. Olin varem kuulnud küll Jane Goodallist, kuid eksperimentidest pere keskel šimpansi kasvatada, ei teadnud midagi.  Ja see ei ole mingi lemmik-looma pidamine. Raamatu peategelane pidas Ferni kolm esimest aastat oma lihaseks õeks.

Lk. 117 „Inimeste keskel elades pidas Fern ennastki inimeseks. Selles ei olnud midagi eriskummalist. Kui kodudes kasvanud šimpansidel palutakse tõsta inimestest ja šimpansidest tehtud fotod kahte eraldi hunnikusse, teeb enamik neist vaid ühe vea- tõstab enda pildi hunnikusse, kus on inimeste fotod. Fern tegi täpselt samamoodi.

   Seda segadust, mis tekkis minu peas, ei osanud ilmselt keegi ette aimata. Praegu me arvame ennast seda teadvat, aga isa seda toona veel ei teadnud, kui olulist rolli mängivad lapse kesknärvisüsteemi arengus teda ümbritsevatelt elusolenditelt saadud peegeldused. Ferniga koos veedetud ajal peegeldasime meie üksteist vastastikku.

Aastaid hiljem leidsin internetist artikli, mille isa oli minu kohta kirjutanud. Hilisemad, märksa suurema valimiga uuringud on kinnitanud, et minu isa oli üks esimesi väites, et levinud metafooridest hoolimata matkivad inimesed palju rohkem kui teised suured primaadid.“

Võib ette kujutada, kuidas lasteaias ja koolis  hakkavad kaaslased kutsuma tüdrukukest, kes kuni 3. eluaastani kasvab koos ahviga, keda ta peab oma kaksikõeks.

Alguses mõjub raamat kui põnevusromaan, lõpu poole kohati nagu aimeraamat, aga kokkuvõtteks hästi tõlgitud hea raamat, mis avab inimelu omapäraseid tahke.

Karen Joy Fowler

„Me oleme kõik täiesti endast väljas“

Tõlkinud Helen Rohtmets –Aasa

Kirjastus Varrak 2016

Sari „Moodne aeg“

366 lehekülge.