„Maalermeistri“ zhanrimääratlus kavalehel on „remontiline
komöödia“.
Vanasti oleks sellist teatritükki
nimetatud jandiks, nüüd nimetatakse peenema
nimega farss ja emba-kumba ta ongi- kõige paremas mõttes.
Tõusin 15 minutit enne etenduse algust kontorilaua tagant, olin väsinud ja tülpinud, kuid näitemäng pakkus lõõgastust ja koju sõites olin paremas tujus.
Tõusin 15 minutit enne etenduse algust kontorilaua tagant, olin väsinud ja tülpinud, kuid näitemäng pakkus lõõgastust ja koju sõites olin paremas tujus.
Mille või kelle üle siis naerdi.
Kõige lihtsam oli naerda heatahtliku ja
lihtsa Walteri üle, kelles ootamatult avanes
ja kukkus ka läbi suur näitleja. Selline lihtne, heasüdamlik ja pontsakas mees,
nagu meil paljudel endal kodus olemas.
Mind naerutas Tarvo Sõmera tegelaskuju Shakespeare tekstide ettekandmine ja
Marcia abielurikkumise sobitamine Boccaccio tekstidega. Maalermeistri ootamatu metamorfoos.
Ülle Lichtfeldi eksalteeritud olek, mis mind häiris „Mustas printsis, sobis
siia suurepäraselt. Kõige enam meeldisid küll need kohad, kus Marcia unustas
ära, kes ta on ja mis mureks, ning võttis „proovietenduse“ juhtimise enda peale-„.. ja
õhtupalve on mul ka juba loetud“.
Glamuurne ja ühtaegu lihtsameelne Marcia oli samuti publiku lemmik, ühtlasi
tekitas Ülle Lichtfeldi suurepärane vorm laval naisvaatajates kadedust.
Liisa Aibeli Jane, mehe üleaisalöömisest kibestunud ja kättemaksust tiivustatud
võimukas naine, naerma ei ajanud. Kas tema puhul liiga palju "äratundmis-rõõmu"?
Korralik jant heade näitlejatega.
Donald Churchill
„Maalermeister“
Remontiline komöödia ehk kuidas petta oma meest ja sellest puhtalt välja
tulla
Lavastus: Gerda Kordemets
Kujundus: Eugen Tamberg
Liikumine: Laine Mägi
Muusikaline kujundus: Gerda Kordemets, Peeter Pilv ja Ahti Bachblum
Tõlkija: Ann Must
Osades:
Tarvo Sõmer-maalermeister Walter
Ülle Lichtfeldt- Marcia
Liisa Aibel-Jane
Esietendus Rakvere Teatris 21. novembril 2014
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar