Kiretu raamat, aga tõenäoliselt taotluslikult. Ma ei võitnud
midagi sellega, et lugesin, aga ei kaotanud ka.
Võtsin lugeda, sest prantsuse kirjanike raamatud toovad vaheldust inglise kultuuriruumi kirjandusteoste voogu. Samuti oli 2014 aastal ilmunud „Truudus“ täitsa
loetav, blogist ma seda millegipärast ei leia, küllap lugesin enne blogiaega. Õige pisut mõnusat Pariisi hõngu on ka. Kui juba lugesin, läks kiirelt. Napp, kitsi tekst, ei midagi ülearust. Naine
istub kohvikus ja joob šampanjat pärast seda kui armsam on talle just samas suhte
üles öelnud. Naine meenutab suhteid armsamaga, nende meenutustega põimuvad
mälestused suhetest karismaatilise isaga lapsepõlvest kuni isa kõrge vanuseni.
Ei mingit tragöödiat, ei midagi pahelist, kõik jäävad ellu ja nii lõpebki lk. 159:
„Caulaincourti
tänaval ei olnud hingelistki , peale mõne silueti valgustatud akendes. Kõndisin
Batignolles’i poole. Kui mul veab, on ta juba kodus. Kaugelt paistab, kas ta
mootorratas on maja ees, tänavalaterna all. Vastasel juhul ootan teda, mul ei
ole kiiret.
Ütlen talle: Sul on
õigus, ma ei taha kirge.“
Tutvustusest (väga tähtis, näiteks "Truduuse" puhul ma ei mäleta, millest see oli): Raamat algab lahkuminekuga. Ühel õhtul hülgab armastatu peategelase lausega: „Ma ei taha kirge.“ See lause paneb kolmekümne nelja aastase naise mõtisklema olulistest meestest oma elus, ja ta taipab, et ei ole kunagi koos elanud ühegi teise mehega peale oma isa, keda ta armastab … kirglikult. Kaks väga erinevat kirge ühe naise südames. Üks on intensiivne suhe armastatuga, keda ta kohtas mõne kuu eest, ja teine isaga, kes on alati olnud tütrele toeks. Mõlemad lood põimuvad, nii et tekib kahtlus, kas üks ei takista teist. Kas kirglik armastus, mida naine tunneb isa vastu, takistab tal armastada teist meest? Nagu 2014. aastal ilmunud romaanis „Truudus“ maalib Diane Brasseur pildi armukolmnurgast, aga seekord hoopis teistsuguse.
Diane Brasseur
„Kiretu elu“
Prantsuse keelest tõlkinud Margot Endjärv
Kaane kujundanud Ülle Marks, nii ilus kaas!
Kaane kujundanud Ülle Marks, nii ilus kaas!
Eesti Raamat 2016
159 lehekülge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar