Max Landorff "Korraldaja"

Intrigeeriva tutvustuse järel lootsin paremat, mind ei üllatanud. „Korraldajaid“, küll mitte suisa selle nime all, aga tegelasi, kes psühholoogilisi mänge mängivad ja manipuleerivad, on krimikirjanduses varemgi  esinenud. (Nagu kiuste praegu ühtegi meelde ei tule.)

Peale kuritegude on raamatus veel juttu muustki, näiteks maailma valemist ja armastusest, mis on maailma valemi põhiaineks. Raamat tahab olla rohkemat kui ainult krimka, aga minu arvates see ei õnnestu. Ja krimkana on raamat hea inseneritöö, kuid kuiv ja minus huvi ei äratanud. Piisab kui kahtlustad neid, kes pole kahtlust väärt. Täitsa vabalt sai käest panna järgmise õhtuni.

Stiilinäide lk. 67 „Tähed paberil avaldavad inimese ajule teistsugust mõju kui väljaöeldud sõnad. Öeldut võib aju suhteliselt kergesti interpreteerida, teisiti mõista, kui mõeldud on, sobitada omaenese tegelikkusesse nii, et see muutub talutavaks. Sõnad paberil on tegelikkus, halastamatu, tundetu. Surmakuulutus ajalehes, hüvastijätukiri köögilaual, koondamisteade, tunnistus, analüüside tulemus“.

Tõenäoliselt loen siiski ka järgmised raamatud korraldajast Gabriel Tretjakist läbi lootuses, et läheb paremaks.

Max Landorff

„Korraldaja“

Saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke.

Varrak 2016

232 lehekülge.