„Minu elu on möödunud suveigatsuse ja
talvekülma vahel. Noorest peast mõtlesin alatasa, et kui suvi tuleb, siis armun
kellessegi, kes mulle tõeliselt meeldib, ja siis hakkangi päriselt elama. Aga
kui ma olin ära teinud kõik selle, mis enne oli tarvis ära teha, oli suvi juba
möödas ja alles oli jäänud vaid talvekülm. Ning see ei olnud elu, mida ma olin
endale soovinud.“
Paneb
mõtlema! Eeltoodu on lõik kirjast, mille spioon varjunimega Palverändur
kirjutas oma sõbrale. Raamatus kasutab
külmavereline mõrtsukas seda lõiku Palverändurist raamatut kirjutava
ajakirjaniku hüvastijätukirjana, pärast seda kui ta ajakirjaniku aknast alla lükkab.
Kes
loodab raamatus aega veeta ennasttäis arrogantse uurija Backströmiga ja nalja saada, peab pettuma. Bäcktrömi
kohtab raamatus, kuid tunduvalt vähem kui Bäckström seda juhtumist oma triloogia (Leif
G.Persson "Linda mõrva juhtum", Leif
G.W. Persson "Kes tapaks lohe" , Leif G.W, Persson "Tõestisündinud lugu Pinocchio
ninast")
lehekülgedel meenutab. Loetud raamatus kohtub peategelane Ameerikas
FBI koolis veel ka special agent
Backstroemiga.
„Suveigatsuse
ja talvekülma“ vahel on 2002.a. ilmunud esimene raamat L. G. Perssoni Olof
Palme mõrvatriloogiast. Seega on kaht raamatut veel oodata. Ei tüdi rootslased Palme mõrvast enne kui mõrtsukas 100% kindel.
Väsitav,
aga huvitav lugemine. Palju on Rootsi kaitsepolitsei kujunemis- ja ajalugu, politseijõudude intriige ja
korruptsiooni. Viimastel lehekülgedel jõuab autor peaministri mõrvani.
Sven Olof Joachim Palme
(1927–1986) oli Rootsi poliitik ning peaminister 1969–76 ja 1982–86. Palme
sündis Stockholmis ning tal puudus traditsiooniline sotsiaaldemokraatlik taust:
tema isa Gunnar Palme oli rikas kindlustusärimees ja vanaisa Sven Palme oli
samuti ärimees ning liberaalist poliitik. Olof Palme ema Elisabeth Sophie von
Knieriem oli pärit Liivimaalt, tema vanaisa Alexander oli Vene impeeriumi
senati peaprokurör ning Riiginõukogu liige. Isapoolsed esivanemad olid muu
hulgas sellistest tuntud aadliperekondadest nagu von Born, de Geer, von
Rotkirch, von Sydow jt. Olof Palme abikaasa Lisbet oli samuti aadlisoost,
krahvide ja vabahärrade Beck-Friiside perekonnast.
Palme oli sotsiaaldemokraat ja
Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei juht.
Palmele ei meeldinud
ihukaitsjaid kasutada. Neid polnud tal kaasas ka 1986. aasta 28. veebruari
õhtul, kui ta koos naisega pärast kinoskäiku kodu poole jalutas. Kui Palmed
olid Sveavägeni ja Tunnelgatani ristmikul sisenemas metroosse, et sõita koju
umbes kahe kilomeetri kaugusel vanalinnas, ilmus mõrvar, tulistas Palmele kuuli
selga, saatis teise kuuli Lisbeti poole ning põgenes Tunnelgatani kaudu ida
suunas. Palme suri silmapilkselt, mõnede hinnangute järgi koguni enne
kukkumist. Lisbeti kuul ei tabanud.
Tema mõrv on siiani
lahendamata. 1988. aasta detsembris arreteeriti mõrvas kahtlustatavana
Stockholmi allilmas tuntud Christer Petterson. Lisbet Palme tuvastas ta oma mehe
tapjana ning Pettersson läks kohtu alla, kus ta mõisteti 27. juunil 1989 süüdi,
kuid ringkonnakohus vabastas ta hiljem süüdistuse vähese tõendatuse tõttu.
1990-ndate lõpus tuli ilmsiks uusi tõendeid Petterssoni vastu, kuid mais 1998
keeldus Rootsi ülemkohus uut menetlust alustamast.
Tõenäoliselt
loen läbi ka kaks järgmist raamatut, pikad ja pimedad õhtud tulemas.
Leif G. Persson
"Suveigatsuse ja talvekülma vahel"
Rootsi keelest tõlkindu Kadi-Riin Haasma
Varrak 2016
548 lehekülge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar