Lena Israelsson "Gurmeeaed"

Minu selle suve aiaraamat. Ega ma eriti hoolas aiapidaja ei ole, pühendan aiale ainult selle aja, mis töölkäimisest, lugemisest ja teatrist üle jääb. 

Minu aiapidamisel on kolm printsiipi:

·         Võimalikult palju, mida kasvatan, peab sündima süüa.

·         Võimalikult looduslähedane, s.t. tassin metsast ja aasalt aeda kasvama.

·         Tähtis on vaade, mis avaneb maja akendest.

Nende kolme kohal kõrgub põhiprintsiip: aiatöö peab tegema rõõmu, mitte ära tapma.

Aia ja kokaraamatud riiulil on eelkõige selleks, et neid järgida ja neist teadmisi ammutada. Samas meeldib mulle neid lugeda kui elustiili raamatuid, mitte ainult kui käsiraamatuid, eriti kui raamatud on kaunilt illustreeritud ja hästi kirjutatud. Nii toidavad minu kolm kirge, lugemine, aed ja kokkamine, üksteist.

„Gurmeeaed“ on just selline raamat. Suurepärane käsiraamat koduaias toimetamisel ja ühtlasi elustiili ja reisiraamat, retseptid on autor kogunud kokku oma reisidelt. Hästi kirjutatud ja kaunilt illustreeritud, heal paberil.

Tutvustusest: Lena Israelssoni kutsutakse Rootsi aiamaade kroonimata kuningannaks. Ta lubab endale seda luksust, et kasvatab oma koduaias ainult kõige maitsvamaid köögivilju. Milleks muidu vaeva näha! Sellest põhimõttest tasub eeskuju võtta, peaaegu kõiki raamatus nimetatud taimi saab Eestiski kasvatada. Taimi tutvustades ja kasvatusnõuandeid jagades tugineb autor enda ja oma aednikest sõprade kogemustele. Tema taimevalikus on palju pärandsorte, väga huvitavad on Aasiast pärit taimed ja ühe- või mitmeaastased lehtköögiviljad. Hõrkude köögiviljaroogade jaoks, mille retseptid raamatut täiendavad, on autor inspiratsiooni saanud Iraanist, Koreast, Taist, Vietnamist, Itaaliast jt.

Raamat on mulle asendamatu abimees aias. Näiteks on raamatus peatükk Viietärnilised köögiviljad. Autor on koondanud info 28 mitmeaastase taime kohta, kirjeldab ja jagab nõuandeid kasvatamiseks. Selle järgi hakkan rajama „söödavat lillepeenart“.  

Lk. 152 „Üks itaallasest aednik kirjeldas väga täpselt, kuidas sealne rahvas suhtub toiduvalmistamisse.“ Meie jätame retsepte järjest kõrvale, prantslased aga üha lisavad neid. Kui kasvatad Itaalia köögivilju, siis hakkad tegema ka järjest lihtsamaid roogi. Äkitselt tundub jõhker köögivilju puruks keeta, uputada neid kastmesse või katta juustuga. Saagikoristuse ajal ei vaja ma mingeid retsepte ja toidu valmistamine käib siis eriti ruttu. Lähen aeda ja korjan neid lehti, mida parajasti on saada. …“

Täpselt minu mõtted.

Kasvatan tomateid, kutsun neid koduaia pirtsakateks printsessideks. Haigestuvad kergelt ja kui hakkad uurima, mis viga, siis alati on põhjuseks kas liigne kuivus või liigne niiskus, toitainete puudus või toitainete üleküllus. No mina sa võta kinni, mis täpselt.

Lena Israelssoni raamatu eeskujul korraldasin tomatite degusteerimist. Sel aastal kasvab kasvuhoones 14 sorti tomateid. Degusteerimisel võitsid kirsstomatid Black Cherry ja Yellow Cherry ja suurtest Pink Brandwine.

Igati soovitatav raamat söödava aia pidajatele.

Anne-Marie Nageleisen  raamatu „Ruutaiandus“ Minu selle kevade aiaraamatud.  järgi tegin oma köögiviljaaia ümber kastiaiaks. Jälgin, mis taimi kõrvuti istutada ja kuidas taimed üksteise kasvu toetavad. Maasikakasti istutasin aia tagant toodud üheksavägise, et see maasikatele hoogu lisaks. Tema kõrvale kasvas juhuslikult lendunud seemnest tillitaim. Uhkelt püsti samala ajal kui kõik liigikaaslased juba murdunud ja koltunud. Üheksavägine annab jõudu.

Lena Israelsson

Gurmeeaed

Kõige maitsvamad köögiviljad

Tõlkinud: Kristel Sävborg

Hea Lugu 2016






Igati soovitatav raamat söödava aia pidajatele!