Tõnis Mägi & Ivo Linna 100 Nordea kontserdimajas

Kompensatsiooniks etendusele Raivo E. Tamm & Super Hot Cosmos Blues Band kontsertetenduses "Ma olen Ivo Linna“ käisin kuulamas tõelist Ivo Linnat. Väga hea kontsert oli.

Saal oli rahvast täis, üle poole hallipäised, kui värvitud juuksed sisse arvata.  Kaks mammit mu selja taga rääkisid, et vot kui laval on vana kaardivägi, on saalid puupüsti täis, kui noored artistihakatised, siis pooltühi. Mina end mammiks veel ei pea ja vahest, kuigi harvem kui tahaksin, käin noorte üritustel. Märkasin, et noortel, kes Iffi kuulama olid tulnud,  oli raske „vanade hulgas“ viksilt istuda ja kuulata. Lood ise kutsusid kaasa elama ja tantsima. Lõpuaplausiga oli saal küll kohe esimese plaksuga  püsti ja see oli ilus hetk. Tõnis Mägi „Veenusele“ elas saal juba täiega kaasa ja laul kuulati ära püsti seistes. Kui  Ivo Linna alustas „Laula mu laulu“, seisti ikka veel püsti, oli selline hümni tunne  kuni IFF vaikselt ütles „Istuge“.

Ivo Linna ja Tõnis Mägi on tõelised rahvakunstnikud, kui neid tiitleid veel jagataks. ja kui seni arvasin, et noort Ivo Linnat võib lõpmatuseni kuulata, siis nüüd lisan, et vana samamoodi.

Tõnis Mägi laulis kõik  minu lemmiklaulud  „Sind otsides“; „Püha Elmo tuled“ ja „Aed“.  Tundus, et vanameister oli kolmandaks kontserdiks väsinud. Mõne kohas oli pisut piinlik kuulata, palun vabandust. 

Noor Tõnis Mägi "Sind otsides", kaunis romantiline laul. Nüüdseks on laulu esitus muutunud traagiliseks. 

Ivo Linnalt minu lemmiklaul üle aegade -„Laula mu laulu“ kõlas viimasena ja tõi pisarad silma. Olen Ivo Linna laulude saatel elanud, iga lauluga seotud kallid mälestused.  

Kui kolm laulu välja valida, siis järgmistena nimetan „Päikene  sõbra aknas“ ja uue laulu „Elu suur loterii“.

Raimond Paulsi „Päikene sõbra aknas“

Ivo Linna oli eile suurepärases vormis, nagu  vana ja väga hea vein.