"Kõik naistest" Pärnu teatris " Endla"

“Kõik naistest”

südamlik komöödia

Esietendus 20. veebruaril 2015 Küünis

autor:  Miro Gavran
tõlkija:  Hendrik Lindepuu
lavastaja ja kunstnik: Kaili Viidas
valguskunstnik: Karmen Tellisaar
muusikaline kujundaja: Janek Vlassov
lauluõpetaja: Toomas Voll

osades:

Carmen Mikiver

Karin Tammaru

Liina Tennosaar

Jaanus Mehikas

Minu arvates pealkirjas „Kõik naistest“ ei viita autor pretensioonikalt sellele, et teab naistest kõike, pigem sellele, et näidend on ainult naistest. Meesosatäitja Jaanus Mehikas loivab laval ringi, korjab kokku rekvisiite või vahetab neid, aga ainult lavatööliseks teda pidada ka ei saa. Pigem esindab ta tüüpilist meest, kes on üksi jäetud ja toimetab oma asjadega sel ajal kui naised lahendavad oma probleeme  või hoopis meest, kes lihtsalt on omas elemendis, keda ei vaeva naiste perioodilised meeleolukõikumised ja muutlik meel või…. Igatahes mõtlema paneb see hääletu kuju laval.

Naisi on laval erinevaid, kolme näitlejanna kehastuses ilmuvad nad vaataja ette kolmekaupa paaris: ema kahe tütrega;  3 sõbrannat;  2 sõbrannat+ 1 sõbranna;  3 laste-aia tüdrukut ja 3 vanadekodu elanikku. Pildid vahelduvad kiirelt ja kolm näitlejannat muudavad kiirelt oma välimust- soengut, kostüüme ja meiki. Õnneks on kostüümid oskuslikult komplekteeritud. „Aluspõhjale“, hallile kleidile, lisanduvad  2+1 sõbrannade paaris oranžid hilbud ja aksessuaarid, ema ja kahe tütre paaris roosad. Kolme sõbranna paaris vist rohekas, vähemalt Liina Tennosaare kingad olid rohelised. Väga harva märkan, millised kingad kellelgi laval jalas on, seekord seetõttu, et Liina Tennosaar oli ägedalt pikk nendega. Lasteaia-tüdrukud olid tibukollased.

Näitlejannad said suurepäraselt hakkama kõigi osadega. Pole kerge keskealiselt mängida lasteaia lapsi, aga sellega oli kõvasti vaeva nähtud ja tulemus oli siiralt humoorikas.

Kui tõstan esile minu suurhetked või üllatavad kohad etendusest, siis  need olid:

Karin Tammaru lauluhääl viimases vanadekodu stseenis!

Liina Tennosaare pikkus (jällegi!) ja silmad vanadekodustseenis!

Carmen Mikiveri lasteaia tüdruk!

Sõbrannade ja ema-2 tütrega stseenid olid huvitavad aga argisemad, äratundmis-hetki koges küllap iga naine. Sõbrannad matustel näiteks. Seevastu sõbrannad puhkehetkel ei meeldinud mulle, minu meelest üle mängitud. Ma ei kannata üldse  purjus naisi laval, peaksin vist minema Theatrumisse „Joobnud“ vaatama, seal mängitakse terve tükk maha joobes tegelaste poolt. Lisaks usun ma ,et omavahelises vestluses, eriti kui vestlejaid on kolm, ei ole sõbrannad nii avameelsed oma kaasade ja intiimelu suhtes. Kõik naised püüavad end paremaks teha.

Olen Kaili Viidast näinud laval, lavastajana esmakordselt. Selles etenduses on lavastaja ise ka kunstnik ja see on tuntav. Iga ese oli laval oma kohal, kostüümid haakusid tegelaskujuga, isegi värvide mõju psüühikale võib välja tuua.

Näidend portreteerib erinevaid naisi nende elu jooksul, mingit üldistust ei ole püütud teha, mis on hea. Ega me tahakski, et mõni mees meid lõpuni ära seletada püüaks.

Lavastaja on järginud autori kreedot kavalehelt: „Püüan alati säilitada inimliku mõõtme ja äratuntavad elulised olukorrad. Teater on kõige parem siis, kui räägib lihtsas keeles inimestest ning nende õnnest ja ebaõnnest, armastusest ja sõprusest, täitunud ja täitumata unistustest. Kirjanikuna soovin ma tungida oma lugejate ja publiku südamesse. Etendus peab panema meid ka nutma või naerma, kui seda ei juhtu, siis ei „juhtu“ ka kunstisündmust. Ma olen õnnelik, et mõnes tekstis õnnestub mul huumorit ja tundeid omavahelk põimida, nagu näidendis „Kõik naistest“, milles kolm näitlejannat mängivad viit erinevat rolli viies väga erinevas , aga üksteisega seotud loos, millest kolm on humoorikat ja kaks tõsist“.

Ka mina ootan igalt etenduselt emotsiooni. Sellest etendusest saadud emotsioonid ei olnud väga tugevad. Muigasin aga ei naernud südamest; mõtlesin elu üle järele, kuid ei poetanud pisarat. Võib-olla sellepärast, et ühest perspektiivist olid stseenid naljakad, teisest kurvad.

Soovitan etendust vaadata. Mina oma kaasat kaasa ei võtnud, käisin sõbrannaga ja hea oli, ta on rohkem selle laval tuiava mehe moodi. 

Lavastus pälvis 2015 Publikulemmiku tiitli!