"Linnukaupleja" Estonias.

„Linnukaupleja“

Carl Zelleri operett
Moritz Westi ja Ludwig Heldi libreto
Maailmaesietendus 10. jaanuaril 1891 Theater an der Wienis
Esietendus Rahvusooperis Estonia 26. mail 2017

Eestikeelsed laulutekstid ja dialoogid ning laul „Adami sünnipäevajoodeldus“: Marko Matvere

Lavastaja: Marko Matvere

Dirigent Kaspar Mänd

Kunstnik: Kristi Leppik

Valguskunstnik: Margus Vaigur (Endla Teater)

Animatsioon: Marili Sokk, Urmas Jõemees (Faasan Film)

Koreograaf: Marina Kesler

Minu etendusel laulsid ja mängisid:

Urmas Põldma -Adam, linnukaupleja Tiroolist

Kadri Kipper- Kirja-Kristel, kirjakandja

Jassi Zahharov -parun Weps, jahiülem

Andres Köster- Stanislaus, tema vennapoeg, ohvitser

Janne Ševtšenko-kuurvürstinna Marie

Mart Madiste-külavanem:

Argo Aadli (Tallinna Linnateater) ja Väino Puura – Professorid

Terje Pennie (Ugala Teater)-paruness Adelaide

Lydia Roos Jette-proua Nebel, kõrtsipidajanna

Airike Kolk- ettekandja

 „Linnukauplejat“ mängiti „Estonias“ esmakordselt 1911. aastal, viimati oli operett teatri mängukavas hooajal 1955/56. Käesolev on opereti 6. lavastus Estonia teatris. Vaadanud pilte eelnevatest lavastustest võin kindlalt öelda, et nii noori ja kauneid osatäitjaid ei ole küll üheski varasemas lavastuses olnud.

Opereti sisu on lihtne ja vähenõudlik.  

Teatri kodulehelt:

Carl Zelleri tuntuim operett „Linnukaupleja“ on komöödia, mille tegevus toimub 18. sajandi Baieris. Teoses kujutatakse heasüdamlik-humoristlikus kõverpeeglis tolleaegset õukonda, selle pisikesi intriige ja pisut ka külaromantikat.

Linnukauplejast Tirooli noormees Adam on armunud küla kirjakandja-neidu Kristelisse. Eri põhjustel satuvad nad romantilisse intriigi valitseva vürsti õukonnas. Intriigile lisavad vürtsi noor ja kaunis vürstinna, kes talutüdrukuks riietatuna järgneb kuurvürstile tema jahiretkel, soliidses eas, kuid armastust ihkav parunipeili Adelaide, üliosav altkäemakse kasseeriv jäägermeister Weps ja tema õepojast kergemeelne võlgadetegija krahv Stanislaus.

I vaatuse tegevus toimub lihtrahva hulgas mägikülas, laval avaneb  pilt lillekastidega kaunistatud Tirooli majakestest, taustaks  Alpid. Värviküllane vanaaegne (ilmselgelt papist majad) lavapilt, särav ja meloodiarikas muusika ning särtsakalt esinev koor loovad õige meeleolu opereti jälgimiseks. Meile abikaasaga meenus kohe meie esimesel Viini reisil Volksoperis nähtud  opereti peaproov. Mitte sisu ega lavakujunduse poolest, lihtsalt laval oli tunda sama energiat.

Kohe alguses lasime end muusikal võluda ja jandil kaasa tõmmata. Opereti sisust enne etendust ei olnud me lugenud ja ka selles osas lasime end üllatada, kuigi midagi üllatuslikku sisus muidugi pole.

II vaatuse tegevus toimub lossis, lavapilt on väljapeetum ja vähem kirju, kostüümid suursugusemates toonides, Adama ja Kirja- Kristeli punased kostüümid eristuvad kulla ja hõbeda taustal kohaselt. Sama jant, mis toimus all külas, läheb edasi ka lossis. Teisest vaatusest on pärit need kuulsamad laulunumbrid- professorite duett ja Adama laul „Kui mu vanaisa“.

Operetlikult väsimatu kiirusega ja lustakalt kulgeb tegevus laval lõpuni. „Linnukaupleja“ on üsna pikk:  koos ühe vaheajaga 3 tundi 10 minutit. Tore oli, et kuigi lauldi eesti keeles, olid laval kohal ka eestikeelsed subtiitrid. Tänu sellele võis aru saada kõikidest laulusõnadest. See tasub end ära, sest Marko Matvere kirjutatud laulutekstid ja dialoogid on vaimukad ja ilusad. Kiidusõnu jagub Marko Matverele ka lavastajana opereti rõhutatult algupärase e. siis  vanaaegse lavastuse eest ning kunstnikule, kelle töö lavastaja kavatsusi 100% toetas.

Minu täht sellel etendusel oli Terje Pennie paruness Adelaide osas. Minu arvates tuli Ugala teatri draamanäitlejanna osaga operetis suurepäraselt toime. Meenus kohe ka Terje Pennie osatäitmine eelmise aasta suvelavastuses „Karenin“. Suure ampluaaga näitleja.

Urmas Põldma  Adama hääl jäi minu arvates nõrgaks.

Kodus kuulasin Fritz Wunderlichi esituses „Kui mu vanaisa“ ("Wie mein Ahnl Zwanzig Jahr")

Ilusate eestikeelsete sõnadega kaunis laul, minul igatahes tuli pisar silma ja siiamaani meloodia kummitab. Tagantjärgi mõeldes ei olnud Urmas Põldma esitus küll nii jõuline, kuid selles oli siirust, nooruslikkust ja suurepärast pianot.

Põrunud professorite laul Vello Viisimaa ja Endel Pärna esituses on lati kõrgele seadnud ja ühtlasi laulu ka tüütuseni ära kulutanud. Argo Aadli ja Väino Puura tulid väga hästi toime ja vedasid selle üleliia pika stseeni kenasti lõpuni. Pildil küll Tõnu Kilgas ja Väino Puura.

Meile etendus meeldis. Pärast eelmist õhtut Loodi kuivatis Rakvere teatris suveetendusel leidsime, et mõlemad nädalavahetuse õhtud läksid korda ja pikad sõidud asja ette. Operetietenduse publik aplodeeris osatäitjatele püsti seistes.

Ise tahtsin veel uurida Carl Zelleri elukäiku, seni pole jõudnud.  

Carl Adam Johann Nepomuk Zeller 1842 -1898) oli ametilt jurist. Ta õppis korraga Viini ülikoolis õigusteadust ja kompositsiooni Viini muusikapedagoogi ja dirigendi Simon Sechteri juures. Lapsena laulis Zeller kuulsas keiserlikus poistekooris Wiener Sängerknabe, mis tegutseb siiamaani.

Carl Zeller töötas erinevate kohtutes ja oli vahepeal isegi haridusminister. Muusikat kirjutas ta kõrvalharrastusena juristiameti kõrvalt! Vaatamata sellele seisavad tema operetid  samas reas Viini kuldajastu teiste opereti suurmeistrite Carl Millöcker’i, Franz von Suppé’i ja Johann Straussi operettidega. Operette „Linnukaupleja“ ja „Mäekaevur“ mängitakse seniajani, küll  põhiliselt saksa keelses kultuuriruumis. Teised  Zelleri operetid, kokku vist 5 ja tema  ainus ooper on unustuse hõlma vajunud.

Elu lõpus sattus Zeller skandaali kui kaasati mingi pärimisvaidluse tõttu kriminaalprotsessi. Süüdimõistmisest päästis teda varane surm kopsupõletiku tagajärjel. Mulle meeldib muusikute elulugusid lugeda, uurin ehk on saksa keeles Zelleri elulugu ilmunud.