Natsuo Kirimo "Välja"

Siin- seal blogides tuhnides märkasin nime Natsuo Kirimo. Noored inglise keeles lugejad kiitsid Kirimo raamatuid „Out“ ja „Grotesque“. Juhuslikult märkasin autori nime raamatukogus: juba 2016.a Erseni kirjastuselt avaldatud raamatu seljal. Pean korrigeerima oma vaateid Ersenile kui ainult ajaviitekirjanduse väljaandjale. Meenus, et Ian McEwani viimase eestikeelse raamatu „Operatsioon „Maiasmokk““ avastasin samuti Erseni riiulilt. Eelarvamused ei kanna kunagi head vilja.

Aga raamat on tõeliselt väga hea!

Midagi jaapani kirjanduse austajatele!

Ülipõnev krimkasõpradele!

Vastupandamatu psühholoogilise raamatu kummardajatele!

Originaalne põnevusromaan, kus põnevus ja suurepärane kirjanduslik teostus langevad kokku.

Raamat annab lugejale võimaluse tundma õppida võõrast kultuuri. Keskmes on tavalise jaapanlase rõõmutu elu: peategelased naised töötavad valmiseinete vabriku öövahetuses. Raske liinitöö, olematud töötingimused ja meestest väiksem palk. Aastaarvu raamatus ei mainita, aga kaudsete vihjete järgi võib arvata, et 20.sajandi 90.aastad.  

Tegevustik viib lugeja lisaks vabrikutööle veel Jaapani kirilaenuäri, hasart-mängude ja mängumajade maailma. Mängumajades töötavad kaasaja geišad, raamatus tõlgitud „võõrustajannad“.

Autor jutustab erinevate tegelaste vaatevinklist, sellega muutuvad tegelased lähedasemaks, avanevad  nende motiivid ja liikumapanevad jõud. Lugejal ei ole raske kaasa elada ja samastuda iga tegelasega. Tegelased ei ole head ega ka pahad, nad lihtsalt on .

„Välja“ paneb mõtlema ja võib kõigutada lugeja arusaamu.

Mida teeksite kui sõbranna, kelle mees kulutab kaardimängus kõik perekonna säästud ja jahib teist naist, tapab oma mehe ja palub abi laibast lahtisaamisel. Ainus kindlana tunduv võimalus on laip tükeldada ja prügi sisse peita. Kas läheksite sõbrannale appi ja mis tingimusel: raha eest, lihtsalt niisama. Paljalt mõte toob külmavärina ihule.

Aga just nii raamatus juhtub.

Tutvustusest: Mis juhtub, kui lähed üle piiri

...kui avastad, mis maitse on mõeldamatul?

Kas laseksid ennast kaasa kiskuda mõrva?

Sõpruse nimel?

Väljapääsu leidmiseks oma masendavast eksistentsist?

Tokio äärelinna valmiseinete vabriku kurnavas öövahetuses töötavad neli naist. Koormatud kohustuste ja ränkade võlgadega, võõrdunud abikaasast ja lastest, unistavad nad kõik salaja võimalusest välja pääseda oma ummikussejooksnud elust.

Üks nende hulgast, noor ema, murdub lõpuks ning kägistab oma liiderdava ja hasartmängusõltuvuses abikaasa, seejärel tunnistab ta kuriteo üles kolleegidest kõige lähedasemale, Masakole. Isiklikel põhjustel nõustub Masako sõpra hädast välja päästma ning palub kahe ülejäänud kaastöötaja abi, et surnukeha tükeldada ja kõrvaldada. Laibatükid avastatakse ja politsei hakkab küsimusi esitama, kuid naistel on veel ohtlikumaid vaenlasi – maffiasidemetega laenuhai, kes nende saladuse avastab, ja julm ööklubiomanik, keda politsei peab kindlalt selle mõrva sooritajaks. Naiste kuriteo tõttu jääb mees oma mõlemast klubist ilma ja hakkab otsima võimalusi kättemaksuks.

Üks lugu sisaldab teist ja põimub otsustaval hetkel teisega. Loetav on kohati häiriv, lausa õõvastav, aga algusest lõpuni huvitav, kaasahaarav, kohati müstline, väga hästi kirjutatud ja mitte hetkekski igav.

Harvaesinev juhus, et lõpp on huvitavam kui algus. Kogenud krimkalugejana püüdsin lõppu ette aimata, kuid kõik kulges hoopis teisti, sest tegu  ei ole niivõrd krimka kui parimate jaapani traditsioonide järgi kirjutatud psühholoogilise romaaniga, milles toimub mõrv. Teise kirjaniku käes oleks sellest loost võinud saada lihtsalt krimka kõigi oma elementidega: head ja pahad, saamatud ja andekad jaapani uurijad, tagaajamine ja karistus. Aga nii ei juhtunud.

Tutvustusest: „Välja” on psühholoogiliselt pinev ja kohkumatu sissetung inimhinge pimedaimatesse peiduurgastesse ning murettekitav meeldetuletus, et meeleheitlik vabadusejanu võib isegi kõige tavalisemat inimest tundmatuseni muuta.

Natsuo Kirimo

„Välja“

Tõlkinud Kati Karu

Ersen 2016

400 lehekülge.