Aleksis Kivi, sünnipäraselt Alexis Stenvall (10 oktoober
1834 – 31 detsember 1872), oli esimene suurt edu saavutanud soome keeles
kirjutanud kirjanik ja seetõttu peetakse teda Soome kirjandusele alusepanijaks.
Tema sünnikuupäev 10. oktoober on kuulutatud Aleksis Kivi auks soome kirjanduse
päevaks ja samal päeval peetakse ka Aleksis Kivi päeva.
Traagilise
saatusega kirjanik langes elu lõpu poole alkoholi küüsi ja viibis vaimuhaiglas. Elu lõpp tuli liigagi kiiresti. Traagilise
saatusega kirjanik suri ainult 38 aastase eluheidikuna Tuusulas, oma ema sünnikohas.
Raamatu
„Stenvalli juhtum“ tegevus saabki alguse Stenvalli matusega, kuhu üks
peategelastest Matilda Ehrström on teel sõbranna palvel kadunukesele
loorberipärga viima. Vanapiigast õpetajanna Matilda Ehrström sõidab koos oma nõbu Johannes
Caloniusega, kes õpib Helsingi ülikoolis õigusteadust.
Matilda
ja Johannes peatuvad vananeva näitlejanna Charlotta Sjögrenini kodus, kes
hommikul leitakse mõrvatuna.
Kes
on mõrvar? Kas Johannese sõber Matias Jussila, kes samuti matustel viibis ja
siis kadus või Soome teatri direktor Kaarlo Bergbom, kes maja ette oma jalutuskepi
kaotas või hoopis keegi kolmas matuselistest. Seda Matilda ja Johannes välja
selgitama hakkavadki, sest nemad on Kristi Mannineni ja Jouko Raivio 6-st raamatust koosneva ajaloolise krimisarja peategelased.
„Stenvalli
juhtum“ on sarja viimane ja kuues raamat, mis lõpeb Matilda abileluga ning
Johannese südagi ei ole enam vaba.
Sellised
autorite paari raamatud on ilmunud Soomes
Punavuoren
keisarinna. Salapoliisiseikkailu 1860-luvun Helsingissä. Otava, 1990
Jumalan
ruoska. Salapoliisiseikkailu suurten nälkävuosien ajoilta. Otava, 1991
Ruumisvaunut
Bulevardilla. Salapoliisiseikkailu vuoden 1869 Suomessa. Otava, 1992
Murha
Monrepoossa. Salapoliisiseikkailu Viipurissa heinäkuussa 1871. Otava, 1993
Kuolema
ylioppilastalolla. Salapoliisiseikkailu Helsingissä syystalvella 1872. Otava,
1994
Stenvallin
tapaus. Salapoliisiseikkailu vuoden 1873 Helsingissä. Otava, 1995
„Stenvalli
juhtumis“ tegutsevad ajaloolise isikud segamini väljamõeldutega. Kaarlo Bergbom
on näiteks Soome endisaegne teatrijuht. Raamatus
hoidis endine primadonna Charlotta Sjögren Stenvalli poole ja toetas teda. Päriselus oli
Aleksis Kivi toetajaks Charlotta Lönnqvist, keda küll õnneks ei mõrvatud.
Hästi
tabatud on ajastu hõng ja olustik. Eriti
meeldisid mulle siivsad (puhas, korralik;
kombekas, viisakas; sünnis) naised- Mathilda ja Ida - Mathilda kasutütar.
Ajalehed
toona kirjutasid toona nii .
Lk.
6 „Suurt tähelepanu väärib ka romaan
„Seitse venda“, ehkki väheste kirjatööde üle on nii palju vaieldud ja nii
erinevaid mõtteid väljendatud kui selle üle. Selle põhimise mõtte kõlbelisust,
nagu ka selle suuri teeneid inimloomuse ja looduse kujutamisel tuleb igaühel
tunnistada.“
Mulle
jäi meelde ühe virtina ütlus „Kui metsast
ei saa kirsse, tuleb pohli korjata“.
Kuna
sarja viimane raamat sai läbi loetud, siis varasemaid enam lugema ei hakkaks. Aga mõnus ajaviiteline lugemine oli. Krimkana ka üsna hea.
Kristi
Manninen ja Jouko Raivio
„Stenvalli
juhtum.
Kuritöö
Helsingis 1873.aastal.“
Soome
keelest tõlkinud Ants Paikre
Põhjamaade
Põnevik
NyNorden
2017
213
lk
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar