Ann Cleeves "Valged ööd"

Tuhnisin oma elektroonilises lugemispäevikus. Tean kindlalt, et olen lugenud Ann Cleevesi raamatut „Ronkmust“, aga blogis pole mitte sõnakestki. Tähendab polegi mu lugemispäevik nii täiuslik kui lootsin.

Sisust: Suvi Shetlandi saarel Biddistas. Kohalike kunstnike näitusele astub sisse tundmatu mees, kes ühe maali ees kokku vajub ja lahinal nutma puhkeb. Komissar Jimmi Perez, kes viibib näitusel, aitab võõra püsti. Dokumente ega telefoni võõral ei ole. Mees kinnitab, et ei mäleta, kes ta on ja kuhu läheb, tundub täielikus mälukaotuses olema. Kui Perez võõra hetkeks üksi jätab, kaob see näituselt. Perezil pole tahtmist ega aega meest otsima minna, sest näitusel astub üles tema tüdruksõber kunstnik Fran Hunter, kelle pärast Perez siin ongi. Rahvast on näitusel vähem kui loodeti, ainult kohalikud. Järgmisel päeval selgub, et klounimaskiga mees jagas sadamas randuva kruiisilaeva juures flaiereid selle kohta, et näitus jääb ära. Järgmisel hommikul pärast näitust leitakse võõras rannast ühiskasutuses olevast paadikuurist pooduna. Pole vist imekspandav, et mälukaotuses mees enesetapu sooritab, aga miks tal on ees klounimask? Paraku näitabki esmane ülevaatus, et tegemist on mõrvaga. Perez helistab Invernessi (Põhja–šotimaal asuv halduskeskus) ja talle saadetakse appi uurija Taylor, kes hakkab juurdlust juhtima. Taylor käis abiks ka „Ronkmustas“. Uurimine võtab erinevaid suundi, püütakse välja selgitada võõra isik. Selles ei kahtle kumbki uurija, et lahendust tuleb otsida minevikust. Nüüd toimub Biddistas veel üks mõrv, kaljult lükatakse alla noormees, kohalik popkuulsus.

Edasi kulgeb raamat nagu hea krimka kunagi. Pakutakse erinevaid versioone ja võimalusi ning kõike seda inglise kriminaalkirjanduse parimate traditsioonide kohaselt: rahulikult ja vaevuaimatava huumoriga. Biddista on väike koht, inimesed tunnevad siin üksteist lapsepõlvest saati, nad hoiavad kokku ja hoiavad üksteise saladusi. Jimmi Perez ütleb „Biddistas on inimesi, kellel on saladusi, kuid saladus ei pea ilmtingimata olema mõrv"

Kes otsib verd ja actioni, siis siin seda pole. Ann Cleevesi Shetlandi raamat on pigem slow line esindaja. Motiiv jääb varju kuni raamatu lõpuni. Uurimine kulgeb rahulikult, kuid pinget on parasjagu, draamat rohkem raamatu lõpus kui tõde selgub. Kuigi lahendus on osaliselt ettearvatav, on see siiski üllatav. Miks just selline lahendus? Võib-olla on vastus selles, mida ütleb Jimmi Perez lk. 15: „Sel ajal aastast on kõik natuke napakad. Süüdi on valgus, mis sind päeval pimestab ega jäta ööle ruumi. Päike ei kadunudki päriselt horisondi taha, isegi keskööl võis väljas raamatut lugeda. Talved olid nii trööstitud ja süsimustad, et suvel haaras inimesi seletamatu rahutus, nad kukkusid rabelema. Valitses üldine arusaam, et suvest tuleb võtta viimast, tuleb viibida vabas õhus ja naudiskleda, enne kui pimedus jälle võimule pääseb. Siin Shetlandil kutsuti seda suvehulluseks.“

Taas üks sari, mis seotud kindla geograafilise kohaga. Varsti on juba igal endast lugupidaval maakonnal, saarel või linnal oma krimisari ja komissar. 

Lisaks krimiloole või enamgi veel jääb Cleevesi raamatust meelde Shetlandi saarte äärmuslik loodus ja ilmastik. Talv on pime ja külm, suvi lühike ja jõuline. Uurija Taylor lk. 306 arvab nii: „Ma kujutasin ette, et pole midagi hullemat siinsest talvest, aga leian nüüd, et kaamost on isegi kergem üle elada kui neid hullumeelseid valgeid öid.“

Raamatus vastanduvad kaks erinevat uurija tüüpi. Perez ja Taylor ärritavad teineteist, üht häirib teise kärsitus ja teist esimese aeglus. Taylor ütleb, et Perez „võis teda hulluks ajada, aga on ühtlasi parim inimesetundja, keda ta tundis. „Perez vaatles inimesi nagu David Attenborough vaatleb loomi“

David Attenborough- on inglise looduseuurija, ajakirjanik, loodusfilmide autor ja loodusteaduse populariseerija. Väidetavalt on David Attenborough'st tema ligi 60 aastat kestnud filmitegemise käigus saanud maailma kõigi aegade enim ringi rännanud inimene.

Lilleskulptuur Sir David Attenboroughist ja Attenborough ise.

Perez on mures kõige ja kõigi pärast, kuid kohalikega suheldes edukam kui Ivernessi kolleeg. Taylori kohta arvab ta lk. 180 nii: „Nüüd taipas Perez, et Taylor säriseb soovist see ülesanne endale krabada. Just see talle politseitöös kõige rohkem meeldiski. Tagaajamine. Viimasel minutil hangitud piletid, kiiruga tehtud ettevalmistused. Öine autosõit. Ämbrite viisi kohvi tühjades bensiinijaamades. Ja lõpuks kohale jõudnud, saab ta viivitamatult vastuseid- kuulipildujana küsimusi välja tulistades, oma isikliku energia jõul tõde päevavalgele tirides.“

Palju mõrvu ühel väiksel saarel ikka toimuda saab, aga kui kaardil vaadata, siis ikka ruumi on:

Mina loeksin veel, mis saab Jimmi Perezist ja Fran Hunterist ning kas Taylor hakkab taas oma vanematega suhtlema. Ootan uusi tõlkeid.

Raamatu tõlke on teinud minu lemmiktõlkija Anne Kahk. Osakese sellest, et raamat mulle väga meeldis, kirjutan kindlalt tõlke arvele.

Raamatute põhjal on valminud populaarne BBC telesari „Shetland“.

Pildil Douglas Henshall (Jimmy Perez) ja Ann Cleeves  2007.a. šoti rahvusvahelisel krimifestivalil.

Ann Cleeves

„Valged ööd“

„Shetlandi „sarja teine romaan

Inglise keelest tõlkinud Anne Kahk

326 lk.