"Mehed, meri, maa ja naised" estraadietendus Pärnus.

"Mehed, meri, maa ja naised"

Martin Algus

Estraadietendus Pärnu Kontserdimajas
Esietendus 8. septembril 2017 Pärnu Kontserdimajas

Lavastaja Ingomar Vihmar

Kunstnik Andrus Jõhvik

Muusikajuht Feliks Kütt

Liikumisjuht Rauno Zubko

Lauluõpetajad Toomas Voll, Elo Kesküla

Valguskunstnik Margus Vaigur

Kostüümid ja grimm Ester Kasenurm, Ivi Smeljanski, Liina Unt

Mängivad Liis Karpov, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald, Kleer Maibaum- Vihmar, Saara Nüganen, Märt Aavandi, Sten Karpov, Ott Raidmets, Jaan Rekkor, Tambet Seling. 

Kontsertmeister Rain Rämmal klaveril 

Tutvustus teatri kodulehel ei ütle väga palju

Ühes mereäärses linnas elavad mehed ja naised, ühes ajas ja ühes tunnetuses, tülitsedes ja armastades, rõõmustades ja valutades ja muidugi lauldes. Lauldes ja mängides muusikat, nii et argised toimetused otse kiirgavasse kosmosesse hajuvad.

Varem oleme neid laule kuulnud Georg Otsa, Helgi Sallo, Gunnar Grapsi, Silvi Vraidi, Vaiko Epliku, Jaak Joala, Eda-Ines Etti, Chalice’i, Code One’i, Smilersi, Jää-ääre ja teiste esituses, nüüd jõuavad need kuulajate ja vaatajateni Endla näitlejate vahendusel.

See on üks omamoodi kontsertlavastus, milles vaadatakse maailma läbi kummalise tunnetuseakna, koos naerdes ja koos imestades, see on lavastus inimeseks olemise saladusest ilma saladust ennast reetmata.

Omamoodi etendus on see tõesti. Minu eas inimesel on estraadietendusest aegade jooksul kujunenud oma arusaam ja nendele arusaamadele etendus ei vasta. Nalja palju ei saa, saal ei rõkka, kuid aeg–ajalt on naerupahvakuid kuulda. Nali ja naer ei olegi minu arvates olnud autori ja lavastaja eesmärk, pigem on see selline eluline tagasivaade möödunud aega. Mõneti tuletas meelde Draamateatri etendust „Laulud halli mere ääres“, kuigi ühe tegevus toimub kapitalistlikus Soomes, teisel Nõukogude Vabariigis.  Inimesed elasid ka nõukogude ajal, oli rõõmu ja oli kurbust, nüüd tundub paljugi sellest absurdne, kuid tollal oli see päris elu. Laval toimuv on üksikutest piltidest kokku pandud tagasivaade. Kõik pildid on traagel-niidiga omavahel seotud, kuid natuke liiga palju oli neid, et etenduse ajal oleks tervik hoomatav. Pärast etendust olen kodus etendusele mõelnud kui tervikule. 

Pole ka imekspandav, et halli mere lauludega sama meeleolu, sest lavastaja on sama. Kui enne etendust mõtlesin: sõnaline osa on selleks, et kõik laulud üheks tervikuks siduda, siis nii see ei olnud. Laulud ja tekst ühte jalga ei käi. Aga laulud olid head, mitte liiga äraleierdatud ja see, et „Endla“ teatri näitlejad hästi laulavad, on varasematest etendustest selgeks saanud. (Kohati häiris kajaefekt kui laul tuli lindilt.) 

Kava ma nimelt ei ostnud, küllap seal oleks lahti seletatud autori ja lavastaja kavatsus. Pealkirja järgi otsustades peaks ka side Pärnuga olema äratuntav. 

Minu lemmiklaul oli „Maria Luisa“, siin laulab Mikk Saar.