"Minu näoga onu" kinos.

„Minu näoga onu.“

Andres ja Katrin Maimiku tragikomöödia "Minu näoga onu"

Osades Rain Tolk, Roman Baskin, Evelin Võigemast, Maarja Mitt, Eve Kivi, Jarek Kasar, Carmen Mikiver jt.

Stsenaarium ja režii Katrin Maimik, Andres Maimik, operaator Mihkel Soe, kunstnik Kristina Lõuk, helilooja Sten Sheripov, kostüümikunstnik Eve Gutmann-Valme, grimmikunstnik Siiri Lauri, Heli Horret Kuus, monteerija Helis Hirve. Produtsendid Maie Rosmann-Lill, Maario Masing.

Tootjad Kuukulgur Film ja Kinosaurus Film.

Lahutusjärgses masenduses muusikakriitik Hugo soovib just oma elu hakata taas üles ehitama, kui tema ukse taha ilmub ootamatult tema isa, džässmuusik Raivo. Kiusliku loomuga vanamees teatab, et ta on kohe-kohe maist teekonda lõpetamas ja ootab ainsalt pojalt enda eest hoolitsemist. Kui aga meeste ellu ilmub atraktiivne psühhoterapeut Marian, hakkavad isa ja poeg naise tähelepanu pärast omavahel konkureerima. Vanal riukamehel Raivol õnnestub luua ridamisi piinlikke episoode, millega Hugo romantilised plaanid ära rikkuda. Andres Maimiku ja Katrin Maimiku tragikomöödia "Minu näoga onu" räägib pealesunnitud lähedusest, õnneotsingust ja andestamisest, pakkudes naeru läbi pisarate ja pisaraid läbi naeru.

Läksin kinno nalja saama. Saab küll, aga mitte eriti palju. Oleneb muidugi vaatajast. „Seenelkäik“ see ei ole.

Film ise kuulub sellesse nn. „valge keskealise mehe vaevade“ kategooriasse. See viide Ugala teatri etendusest „Naised“ sissejuhatusest jääb mulle vist igaveseks meelde. Võtan mõõdupuuks.

Aga film mulle meeldis. Nautisin Roman Baskini suurepärast osatäitmist- sellised need vanad mehed ongi- ebameeldivalt räpakad röhitsejad ja mustalt riides. Pärast filmi, poes ehk sellise mehe taga järjekorras seistes või teda tänaval märgates, viib mõte sellele, et ta on lihtsalt hooletusse jäetud vanur. Filmis on ilusad loodus-võtted ja –vaated, hea muusika. Marju Kuut laulab ja Gunnar Graps.

Riputan siia Grapsilt ühe kauni laulu "Sügisõhtu blues", filmis Graps seda ei laula.

Filmi lõpp on hea, paremat ei oska soovidagi ja pealkirja tekkelugu ka andekas. 

Täna lähen kinno „Victoria ja Abdul“ vaatama, sestap rohkem ei jõuagi kirjutada.