18. jaanuar 2018

Detsembris- jaanuaris loetud krimkad

Jo Nesbø
„Veri lumel“
Norra keelest tõlkinud Maris Kuuda
„Veel verd“
Norra keelest tõlkinud Kadri Rood.
Varrak 2017






Nesbø krimkade kangelane Harry Hole, joodikust detektiiv, on  ära tüüdanud. Lõpetasin Hole lugude lugemise raamatuga, kus detektiiv vulkaani kraatrist eluga pääses.
Aga loetud raamat, kuigi väga verine, võlus oma poeetilisusega ja tekitas soovi lugeda Jo Nesbølt midagi ka peale krimkade. Näiteks eesti keeles ilmunud laste-raamatuid.
Kaanekujundus punane ja must valgel on väga mõjus, kujundanud Eiko Ojala. Valgel taustal must ja punane oli ka Tänapäeva raamatu „Andunud kahtlusalune" kaas, aga kujunduse autor teine.
Raamat algab leheküljelt  5 nii. „Lumehelbed tantsisid laterna paistel kui valged vatitupsud. Sihitult ja teadmata, kas lennata üles või alla, ning lastes end juhtida vaid põrgulikult jäisel tuulele, mis saabus Oslofjordi kohal asuvast pimedusest. Nii need tuul ja lumi seal üheskoos keerlesid, tiirutades kail ööseks suletud laohoonete vahel pimeduses ringiratast. Kuni tuul tantsust tüdines ja partneri seina äärde maha pani. Seesama tuule vintsutatud tuhklumi oli nüüd tuisanud mehe kingade all, keda olin just rinda ja kõrri tulistanud.“
Puhas luule ja siis viimane lause- pauh!

Esimese jutustuse peategelane Olav on vaeglugeja, kes vaatamata puudele loeb meelsasti. Enda kohta seletab noormees, et näeb sõnu, aga näeb neid aeg-ajalt valesti. „Siis ma pean neid uuesti vaatama. Enamasti ei moodusta tähed  midagi mõistlikku. Aga vahel näen ma hoopis mõnda teist sõna ja saan veast alles palju hiljem aru. Siis hargneb mu ettekujutuses hoopis teine lugu ja nii saan ma ühest raamatust otsekui kaks versiooni.“
Ja ka jutustusel „Veri lumel“ on kaks lõppu varuks.

Teine jutustus „Veel verd“ lõpeb  lk. 264 sedasi: „Nii et kuidas me selle loo lõpetame?
Ma ei tea. Aga mina enam edasi ei jutusta.
Sest siin on hea olla. Võib muidugi juhtuda, et pärast tuli asju, mis polnud sugugi niisama head. Aga seda ma veel ei tea. Tean vaid seda, et siin ja praegu on kõik ideaalne, et praegu olen ma seal, kus olen alati tahtnud olla. Poolel teel ja ometi kohal.
Et ma olen valmis.
Valmis võtma julguse kokku, et veel korda kaotada.“
Selle jutustuse tegevus toimub saamide keskel Finnmrkis. Autor annab raamatu lõpus teada, et kirjeldused Finnmarkist, mis on isegi norralaste jaoks üsna tundmatu koht, põhinevad osaliselt tema enda kogemustel seal reisimisest ja elamisest 70-ndate ja 80 –ndate alguses, osaliselt teistel uurimistel saami kultuuris.
Väga hea raamat.
Olen vaadanud häid filme, mis on nii verised, et mõne koha peal pööran pea kõrvale või panen silmad kinni. Sestap soovitaksin ka neile, kes muidu krimkasid ei loe, siiski Jo Nesbø raamatut lugeda ja mõnes kohas pea kõrvale pöörata.

Cilla ja Rolf Börjlind
„Kolmas hääl“
Tõlkinud Mari Tuulik
Kirjastuse Sinisukk sarjast Krimi.
2017







Raamat on järg samade autorite „Süsüügiatõusele“.
Väga hea loetav ja loogiline krimka.
Tutvustuses on öeldud: MARSEILLE. Linnalähedasele puhkealale on maetud tükeldatud surnukeha. Naine oli varem olnud tsirkuses noaheitja abiline. Tema ebainimlik surm vapustab ekspolitseinik Tom Stiltoni sõpra ja nad sõidavad Prantsusmaale välja selgitama mõrva motiivi.
 STOCKHOLM. Tolliametnik leitakse kodunt ülespooduna. Politseile on kohe selge, et enesetapp on lavastatud. Tundub tõenäoline, et mõrv on seotud narkootikumidega, mille toll hiljuti konfiskeeris.
 Olivia Rönning osaleb tolliametniku mõrva uurimises. Nii nagu talle omane, hülgab ta uuringute pealiini ja hakkab järgima teisi niidiotsi. Mõrvamotiivi uurides tutvub ta inimestega, kes teenivad suuri summasid, kasutades ära Rootsi heaoluühiskonda.
 Kui Tom ja Olivia mõistavad, et mõrvad on omavahel seotud, ühendavad nad oma jõud.


Mons Kallentoft
„Kesksuvised mõrvad“
Tõlkinud Maris Sõrmus
Ajakirjade Kirjastus 2017

Tutvustusest:
Rootsis valitseb kuumalaine, mille sarnast ei mäleta keegi.  Linköpingi elanikud raputab leitsakuletargiast välja uudis pargis ekslevast alasti tütarlapsest, kes ei tea, kuidas ta sinna sattus. Teine tüdruk kaob ja leitakse rannalt surnuna. Kui järgmisena jääb jäljetult kadunuks juhtumit uuriva kriminaalinspektori Malin Forsi tütar, muutub juurdlus piinavaks võidujooksuks ajaga.
„Kesksuvised mõrvad” on teine osa Malin Forsi nn aastaaegade lugudest – sarjast, millest kujunes Mons Kallentofti suur läbimurre laiema publiku ette. Kallentoft särab. Tema romaanid on põnevad, meisterlikult konstrueeritud, briljantse keele ning läbitöötatud isiku- ja olustikukirjeldustega.
Tutvustuses kiidetakse seda raamatut väga „Kas kriminaalromaanid mõrvadest ja politseitööst saavad olla poeetilised? Mons Kallentofti teosed on seda. Ainulaadse stiili ja võrratu keelekasutusega raamatud on tõeline nauding igale lugejale.“

Mina lugesin läbi üle ridade ja mulle ei meeldinud ei autori stiil ega keelekasutus. Kui raamatu teeb poeetiliseks see, et raamatus saab sõna surnud tütarlaps, keda politsei taga otsib, siis mulle see ei meeldinud. 
Nüüd ei teagi, kas lugeda kolmandat raamatut "Sügissurmad"


Yrsa Sigurdardottir
„Pärand „
I osa Freya ja Huldari sarjast
Inglise keelest tõlkinud Peeter Villmann
Varrak 2017







Väga hea krimka, ladusalt loetav ja põnev.  Lõpuga, mida ma 100% ette ära ei arvanud.
Tutvustusest : Reykjavíkis mõrvatakse omaenda kodus jõhkralt noor naine. Mõrva ainus tunnistaja on tema seitsmeaastane tütar. Peagi tapetakse veel teinegi naine ja politsei on nõutu. Üks raadioamatöör saab veidraid sõnumeid, mis seovad teda mõlema mõrvaga, ning hakkab asja ise uurima. Politseijuurdlust juhtiv Huldar ja tähtsaimast tunnistajast tüdrukukese eest hoolitsev psühholoog Freyja on sunnitud koostööd tegema. Seda raskendab aga asjaolu, et hiljaaegu veetsid nad pärast kohtumist baaris ühise öö ja Huldar väitis tollal, et ta on maalt tulnud puusepp...

Tippkrimikirjanik Yrsa Sigurđardóttir demonstreerib taas oma oskust luua ülimalt põnevaid köitvate tegelaskujude ja nutika süžeega lugusid. «Pärand» kuulub esimese teosena uude psühholoog Freyja ja politseinik Huldari tegemistele pühendatud sarja.

Islandi krimikirjanike kuningannaks kutsutud Yrsa Sigurđardóttiri «Pärand» on pälvinud nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi kirjandusauhindu.
Samalt autorilt  raamat "Tuhk" 2015.aastast.

Õhtul, pärast väsitavat tööpäeva , on ainuke raamat, mida suudan kätte võtta kriminaalromaan.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar