Keigo Higashino "Andunud kahtlusalune X"

Keigo Higashino

„Andunud kahtlusalune X“

Jaapani keelest tõlkinud Margit Juurikas

Kirjastus Tänapäev 2017

Pärast „Välja“ atsuo Kirimo "Välja"  lugemist ootasin uut jaapani krimkat õhinaga. Tutvustuse kohaselt on Keigo Higashino (snd 1958) on üks kaasaja populaarsemaid jaapani kirjanikke. Ta on hariduselt insener, kuid on viimased aastakümned kirjutanud peamiselt põnevusromaane, mis ilmuvad nii Jaapanis kui paljudes teistes riikides väga suurtes tiraažides. Käesoleva raamatu peategelase põhjal on valminud nii telesari kui mängufilm.

See film on  teadlasest Manabu Yukawast.

Tutvustusest:

Andunud kahtlusalune X“ on üks viimaste aastate raputavamaid põnevusromaane. Üksi tütart kasvatav Yasuko tapab poolkogemata teda rünnanud endise abikaasa. Mõrva aitab varjata tema juhuslikult kohale sattunud naaber, ülimalt andekas matemaatikaõpetaja, kes on Yasukosse armunud. Politsei kutsub keerulise juhtumi lahendamisel appi teadlase Manabu Yukawa, millele järgneb kahe geeniuse vaimne duell.

Mida oskan öelda, minu arvates eriti põnev ei olnud.  Yukawa ja matemaatika-õpetaja Ishigami vaimset duelli oli kaasahaarav jälgida, kahe geeniuse duell tegi loo põnevaks. Ilma selleta võiks öelda, et lihtne lugu lihtsalt kirjutatud. Kuulsatest matemaatikutest ning nende teoreemidest sai lugeda: Arthur  Cayley teoreem, Paul Erdős; Riemanni hüpotees.
Ja selline küsimus, kumb on keerulisem-kas koostada ülesanne, mida inimene lahendada, ei suuda, või sellisele ülesandele lahendus otsida. Või niipidi: kumb on lihtsam- kas ise vastus välja mõelda või teha kindlaks, kas teise inimese poolt välja käidud vastus on õige või mitte. Mitte et ma neist aru oleksin saanud. Matemaatika pole kunagi mu tugevam külg olnud, aga aukartust olen matemaatika ees alati tundnud.

Lk. 252“ Sellest pole midagi, et olen siia luku taha pandud, mõtles ta. Seni, kuni tal on paber ja pliiats, saab  matemaatikaülesannetega tegeleda. Kui ka käed ja jalad kinni seotakse, siis saab ta seda oma peas teha. Isegi kui ta ei näe või ei kuule midagi, siis tema ajuni nende käed ei ulatu. See on tema jaoks piiritu paradiisiaed. Selleks, et matemaatika nimelisest kullasoonest kõik välja kaevata, jääb üks inimelu ilmselgelt lühikeseks.“