„Andunud
kahtlusalune X“
Jaapani
keelest tõlkinud Margit Juurikas
Kirjastus
Tänapäev 2017
Pärast „Välja“ atsuo Kirimo "Välja" lugemist ootasin uut jaapani krimkat õhinaga. Tutvustuse kohaselt on Keigo Higashino (snd 1958) on üks kaasaja populaarsemaid jaapani kirjanikke. Ta on hariduselt insener, kuid on viimased aastakümned kirjutanud peamiselt põnevusromaane, mis ilmuvad nii Jaapanis kui paljudes teistes riikides väga suurtes tiraažides. Käesoleva raamatu peategelase põhjal on valminud nii telesari kui mängufilm.
See
film on teadlasest Manabu Yukawast.
Tutvustusest:
Andunud kahtlusalune X“ on üks
viimaste aastate raputavamaid põnevusromaane. Üksi tütart kasvatav Yasuko tapab
poolkogemata teda rünnanud endise abikaasa. Mõrva aitab varjata tema
juhuslikult kohale sattunud naaber, ülimalt andekas matemaatikaõpetaja, kes on
Yasukosse armunud. Politsei kutsub keerulise juhtumi lahendamisel appi teadlase
Manabu Yukawa, millele järgneb kahe geeniuse vaimne duell.
Mida
oskan öelda, minu arvates eriti põnev ei olnud.
Yukawa ja matemaatika-õpetaja Ishigami vaimset duelli oli kaasahaarav
jälgida, kahe geeniuse duell tegi loo põnevaks. Ilma selleta võiks öelda, et lihtne lugu lihtsalt kirjutatud. Kuulsatest
matemaatikutest ning nende teoreemidest sai lugeda: Arthur Cayley teoreem, Paul Erdős; Riemanni hüpotees.
Ja selline küsimus, kumb on keerulisem-kas koostada ülesanne, mida inimene lahendada, ei suuda, või sellisele ülesandele lahendus otsida. Või niipidi: kumb on lihtsam- kas ise vastus välja mõelda või teha kindlaks, kas teise inimese poolt välja käidud vastus on õige või mitte. Mitte et ma neist aru oleksin saanud. Matemaatika pole kunagi mu tugevam külg olnud, aga aukartust olen matemaatika ees alati tundnud.
Ja selline küsimus, kumb on keerulisem-kas koostada ülesanne, mida inimene lahendada, ei suuda, või sellisele ülesandele lahendus otsida. Või niipidi: kumb on lihtsam- kas ise vastus välja mõelda või teha kindlaks, kas teise inimese poolt välja käidud vastus on õige või mitte. Mitte et ma neist aru oleksin saanud. Matemaatika pole kunagi mu tugevam külg olnud, aga aukartust olen matemaatika ees alati tundnud.
Lk.
252“ Sellest pole midagi, et olen siia
luku taha pandud, mõtles ta. Seni, kuni tal on paber ja pliiats, saab matemaatikaülesannetega tegeleda. Kui ka käed
ja jalad kinni seotakse, siis saab ta seda oma peas teha. Isegi kui ta ei näe
või ei kuule midagi, siis tema ajuni nende käed ei ulatu. See on tema jaoks
piiritu paradiisiaed. Selleks, et matemaatika nimelisest kullasoonest kõik
välja kaevata, jääb üks inimelu ilmselgelt lühikeseks.“
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar