Aprill 2019 loetud ja vaadatud

Aprillis  lugesin:

Geir Tangen

Südamemurdja

Norra keelest tõlkinud Ene Mäe

 Varrak 2018

Eelmine raamat samalt autorilt oli „Maestro“ siin: Geir Tangen "Maestro"  

Tutvustusest:

Uus nõelterav kriminaalromaan „Maestro” autorilt.

Ajakirjanik Viljar Ravn Gudmundsson ja uurija Lotte Skeisvoll on just hakanud tasapisi toibuma sarimõrvar Maestro juhtumist, kui Haugesundi linna vapustab uus kriminaalne lugu. Pärast eramajas toimunud noortepidu leitakse majast surnud tüdruk. Uurimine toob päevavalgele tõsise probleemipuntra – paremäärmuslusest, eksperimentaalsest seksist ja uimastitest kokku segatud surmava kokteili. Loo keskmes on Viljari 17-aastane poeg Alexander. Ebakindla nooruki jaoks on taevas ja põrgu teineteisele ohtlikult lähedal ja iga samm võib olla viga.

Kui „Maestros“ oli tegemist sarimõrvari tagaajamisega, siis loetud raamatus tegutsevad inimesed meie hulgast. Mis meelde jäi: Norra lahedaim hüüdlause "Imed teeme kohe ära! Võimatud asjad võtavad natuke aega.“

Autor kasutas mõistet „katalüsaatormõrv“, mis pärinevat Hans Olav Lahlumi kriminaalromaanist. Uurisin, sellist Norra autorit  ei ole eesti keelde tõlgitud.

Huvitav teada, et Hans Olav Lahlum  tehes koostööd Norra ajalehe Verdens Gang'iga, andis 22.mail 2013 avaliku intervjuu ajalehe toimetuse fuajees Oslos, millega püüdis maailma rekordit kõige pikema intervjuu eest. See tal õnnestus: intervjuu pikkus oli 30 tundi üks minut ja 15 sekundit, millega purustas eelmise rekordi, mis oli 26 tundi ja 4 sekundit.

Aga tagasi Geir Tangeni juurde, kes lubab, et Viljari ja Lotte sarjast tuleb triloogia: kolm raamatut, mille tegevus toimub ühe aasta jooksul.

Geir Tangen ütleb, et selle sarja raamatud on tema austusavaldus kriminaal-romaani žanrile. Ka ütleb autor, et nii „Maestrost“ kui ka „Südamemurdjast“ leiavad tähelepanelikud lugejad tema lemmikautorite ja –teoste jälgi. Sõnu, väikesi vihjeid, süžee-elemente, lauseid ja koguni terveid lõike, mis pärinevad teistest kriminaalromaanidest. Enamikule jäävad need nähtamatuks, aga mõni krimiautor kergitab ehk imestunult kulmu.  „Südamemurdjas“ on parafraseeritud Jo Nesbö teost „Veel verd“.

Mina nii tähelepanelik lugeja ei ole ja lugedes seoseid teiste kriminaalromaani-dega ei märganud. Kõik loetud raamatud ei ole üldse täpselt meeles. Jo Nesbö raamatut oleksin tahtnud uuesti sirvida küll.

Annie Ward

„Kütkestav kurjus“

Inglise keelest tõlkinud Piret Lemetti

Eesti Raamat 2019

Psühholoogiline põnevusromaan. Raamatu lõpuks ei ole miski enam nii nagu alguses tundus ja lugeja peab oma hinnangud tegelaste ja sündmuste suhtes ümber hindama. Loetud osa uuesti lehitsema sunnib ka raamatu ülesehitus:  segipaisatud kronoloogia ning erinevad jutustajad, kes ühte ja sama sündmust erinevalt käsitlevad.  Osavalt kirjutatud lugu, aga mulle ikka ei meeldinud.

Loen meelsamini raamatuid, milles on ülekaalus kuriteo uurimine, mitte selleni jõudmine. Kuigi õpetlikku ka: sõltuvus abielus ei tugevda abielu ja lapseea traumade tagajärjed võivad ulatuda täiskasvanuikka.

Joël Dicker

Baltimore’ide raamat

Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus

Tänapäev 2019

Siin Joël Dicker "Tõde Harry Queberti juhtumi kohta"   lugesin sama autori Prantsuse Akadeemia romaaniauhinnaga pärjatud „Tõde Harry Queberti juhtumi kohta“, mis meeldis mulle väga. Tõenäolislet üks parimaid 2018 loetud raamatuid.

Üsna tihti autori teine raamat esimese efekti ei korda ja minu poolt samaväärse kiidulaulu osaliseks ei saa. Ka seekord. Peaaegu sama vahe kui  Donna Tartti esimesel „Salajane ajalugu“ ja teisel raamatul „Ohakalind“.

Keskeakriis, veresidemed, perekonna sisene rivaalitsemine-väärt teemad kõik, aga mitte 400 + leheküljel. Kokkutõmbamine oleks raamatule suuresti kasuks tulnud.

Lk. 437 „Paljud meist üritavad oma elule mõtet leida, aga meie elul on mõte vaid siis, kui jõuame kolme saavutuseni: armastame, oleme armastatud ja oskame andestada.“

Lk. 442 „Miks ma kirjutan? Sest raamatud on vägevamad kui elu. Nad pakuvad imelise revanši. Nad on tunnistajaks meie vaimu läbitungimatule müürile, meie mälu vankumatule kindlusele."
Autor on noor mees (sünd.1985), jõuab veel häid raamatuid kirjutada.
2018.a. ilmus „La Disparition de Stephanie Mailer“ (Stephanie Maileri kadumine). Esimene retsensioon, millele ma Amazonis jõudsin, algas sõnaga „Kohutav!“.

Steven R. Gundry

Vastuolulised taimed

Varrak 2018

Silmiavardav  raamat lugejale, kes väheke toitumisest ja tervisest huvitub:

Tutvustusest: Enamik meist on kuulnud gluteenist – nisuvalgust –, mis võib organismi mitmeti kahjustada, sealhulgas põhjustada eluohtlikku haigust tsöliaakiat. Et oma tervist kaitsta, kulutatakse gluteenivaba dieedi pidamiseks palju raha. Aga mis siis, kui meil on tegelik põhjus kahe silma vahele jäänud?

 Raamatus „Vastuolulised taimed” väidab kardioloog ja südamekirurg Steven Gundry, et gluteen on vaid üks paljudest kahjulikest taimevalkudest, mille üldnimetus on lektiinid. Lektiine ei leidu ainuüksi teraviljas, vaid ka paljudes gluteenivabades toiduainetes, mida üldiselt peetakse tervislikuks: puu- ja köögiviljades, pähklites, ubades ja piimatoodetes, samuti lihas, kui looma on söödetud maisi ja sojaga. Nende valkude ülesanne on kaitsta taimi taimesööjate, muu hulgas ka inimeste eest, ja nii need ründavadki meie organismi, mis võib olla ülekaalu ja raskete haiguste tegelik põhjus.

Veronica Henry

Kuidas leida armastust raamatupoes

Inglise keelest tõlkinud Kristi Alaküla

Sari „Tõlkes leitud“

Eesti Raamat 2019

Raamatu võtsin lugemiseks, kuna sarja nimi, „Tõlkes leitud“, tekitas uudishimu. Raamatut lehitsedes märkasin peatükkide ees raamatute nimekirju. Raamat raamatutest- see mulle meeldib.

Läbiloetud raamatu kohta võin öelda, et meeldivaim osa raamatus olidki need peatüki alguse loetelud:  „Raamatud toidust“,“Kümme kirjanduslikku teenrit“, 
„10 romaani mille tegevus toimub Iirimaal“, „Raamatud muusikast“ ja teised.

Olen ka ise selliseid loetelusid koostanud: raamatud, mille tegevus toimub hullumajas; raamatud, mille tegevus toimub Veneetsias. Oli tore aga mingil hetkel see mind enam ei paelunud. Nagu ei pakkunud enam pinget raamatute esimesed laused välja kirjutada ning nendest jutt kokku panna.

Aga muidu tavaline naistekas, isegi mitte hea naistekas. Kavas on samast sarjast lugeda veel "Punane aadressiraamat".

J. M. Coetzee

Elisabeth Costello

Inglise keelest tõlkinud Malle Klaassen

Sari “Sirius“ 2019

Veel üks raamatutest kirjutatud raamat, aga järgmisest klassist.
Olin kunagi ammu võlutud Coetzee raamatust „Barbarite ootel“ (LR 1989) ja seejärel lugesin läbi ka „Häbi“ ning „Aeglane mees". Võlutud olin ka „Elisabeth Costellost“, kuid pean tunnistama, et raamatut oli väga raske lugeda. Äärmiselt sisutihe ja sugestiivne. Sisuga ehk siis Elisabeth Costello mõtetega oled päri või vihaselt vastu. Ei mäleta, et varem raamatu tegevustikku unes oleksin näinud, sedapuhku nägin.

Tutvustusest: Elizabeth Costello on eakas Austraalia kirjanik, kes saavutas juba noore naisena rahvusvahelise tunnustuse. Nüüd koosneb tema elu loengutest ja vestlustest maailma eri paigus, kus ta arutleb kirjaniku rolli, loomade õiguste, kurjuse, vägivalla ja usu teemadel. Esmapilgul on “Elizabeth Costello” jutustus naise kui ema, õe, armukese ja kirjaniku elust, ent ometi on see ka sügavmõtteline ja painav mõtiskelu lugude jutustamise olemusest.

Marianne Power

 Appi!

Inglise keelest tõlkinud Kersti Carsten

Sinisukk 2019

Tutvustusest: Ma lihtsalt ei tea enam, mida teha. Ma olen ära teinud kõik, mis teha tuleb – ma teen kõvasti tööd, püüan kena olla, maksan lollakat üüri selle lollaka korteri eest, aga mis mõte sel on? Mis mõte sellel kõigel on?

Marianne Power on 36-aastane Londonis elav vabakutseline ajakirjanik. Ta on jõudnud oma elus nullpunkti. Ta on vallaline, tal pole oma kodu ega edasisi eluplaane. Ühel pühapäeval tuleb tal idee hakata elama eneseabiraamatute järgi.

Kaksteist kuud, iga kuu uus raamat – nii plaanib Marianne jõuda ideaalse ja õnneliku eluni. Huvitavast eksperimendist kasvab välja kurbnaljakas lugu, sest eneseabiraamatud võivad küll muuta inimese elu, ent kas alati paremaks …?

Enamikku nendest eneseabi raamatutest, mida autor nimetab, olen vähemalt käes hoidnud ja lehitsenud. Oli mõnus lugemine. Väga hea naistekas!  Tekst humoorikas, värskendavalt aus ning eneseirooniline. Esialgu ajab naerma, hiljem kutsub  kaasa mõtlema.

Lugemine läheb ladusalt, millele aitab kaasa hea tõlge. Kaasahaarav lugemine ka neile, kes eneseabi raamatuid ei loe, arvan ma.

Teatris ja kontserdil.

Pärnu Kontserdimaja

Vene salong

Pavlo Balakin (Bass)

Sten Lassman(klaver)

Jaanika Arum (tekstid)

Sten Lassmanni   näidisotsing Googles annab järgmise tulemi: on pianistina salvestanud kogu Heino Elleri klaveriloomingu Londoni plaadifirmale Toccata Classics üheksal CD-l ning kaitsnud samal teemal ka doktori­kraadi Londoni kuninglikus muusika­akadeemias. Ta on EMTA klaveri­osakonna lektor ning rahvusvahelise festivali „Klaver“ kunstiline juht.

Väga huvitav pianist. Kontsert ei ole tavapärane - laulja koos klaverisaatjaga, vaid kaks muusikut- laulja ning pianist musitseerivad koos. Nauditav saatepartii klaverilt ning suurepärane Mili Balikirevi „Islamei“ ettekanne. Minu abikaasa, kes klaverikontsertidel ei käi, mistõttu minagi vähe käin, tunnistas, et oli väga mõjuv ettekanne.

Mili Balikirev kirjutas Islamei“ 1869 aastal inspireerituna külaskäigust Kaukasusse, Lugu kandis alapealkirja „Idamaine fantaasia“ ja oli pühendatud Nikolai Rubinsteinile, kes selle 12.12.1869 Peterburis ette kandis.  Hiilgava pianistina tuntud Nikolai Rubinstein nägi teose õppimisega suurt vaeva ja märkis, et teatavaid lõike on keerukas sooritada. Sellest seigast sai alguse kontsertpala kurikuulus maine, mille kohaselt pala olla mängimatu.

Pavlo Balakin laulis Tšaikovki, Glinka ja Georgi Sviridovi laule. Huvitav seos: Georgi Sviridovi abikaasa oli Pärnumaa juurtega Peterburi eestlane.
Guugeldades leidsin, et kooslus Balakin-Sten Lassman esinevad palju koos ja neil on erinevaid kontserte. Hea meelega kuulaksin veel.

Näitlejanna Jaanika Arum luges laulude vahepeal luulet. Näitlejanna, kellest ma ei teadnud midagi, aga kes pani mind Marina Tsvetajeva luuletustega nutma. Ema õpetas mind luuletusi lugema, nüüd loen harva. 
Väga nauditav õhtu oli!

Tallinnas Jaani kirikus 19.04.2019

Kirikupühad Maarjamaal

Kannatusaja kontserdid 2019

Pergolesi „Stabat mater“

Solistid Pirjo Jonas(sopran); Ivo Posti (kontratenor)

Johan Sebastian Bach orkestrisüit solist travelsflöödil Neeme Punder

Dirigent Martin Sildos

Vaikse laupäeva kontsert täitis hinge ja tõi pühade tunde

Rakvere Teater

Nadežda Ptuškina

„Kuni ta suri“  "

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Peeter Raudsepp

Tõlkija Eduard Salmistu

Kunstnik Lilja Blumenfeld

Kostüümikunstnik Yana Khanikova

Esietendus 16. novembril 2018 Rakvere Teatri väikses saalis.

Osades Maria Klenskaja (Eesti Draamateater), Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu ja Anneli Rahkema.

Tutvutusest Koomiline lavalugu parimate vene komöödiate ("Armastus tööpostil", "Hüva leili") vaimus, milles inimlik narrus ja õrnus kohtuvad raamatuid täis äärelinna korteris, kus elavad ema ja tema kuuekümneaastane tütar. Kumbki neist ei aima, et nende vaikse ja üsna närbunud kooselu paiskab ümber ootamatu uksekell ja ukse taga seisev lilledega mees. Algab romantiline eksituste ja pettuste komöödia, mille lõpus pole keegi enam see, kes ta oli alguses. Muinasjutt armastuse kõikvõimsusest? Ka seda, kuid ka lootuste lugu, kus miski pole veel otsustatud. Vähemalt seni, kuni ta sureb.

Hea komöödia, nautisin näitlejate mängu. Kooslus Ülle Lichtfeld ja Maria Klenskaja on võrratu.

VAT teater

Yasmina Reza

3 versiooni elust.

Lavastas Karl Koppelmaa
Tõlkinud Margus Alver 

Mängivad Elina Reinold, Harriet Toompere, Tanel Saar ja Margo Teder.

Raamatu „Baltimore’de raamat“ lõpus oli stseen, milles naine tuleb mehele külla,  jutt läheb käest ära ning tegelase otsustavad uuesti pihta hakata. Naine läheb toast välja, annab uksekella, tuleb uuesti …ja jääb.

Etenduses „ Kolm versiooni elust“ näeb kahe abielupaari kohtumist kolmel erineval viisil.

Paar on õhtul kodus ja ametis oma kuue aastase lapse magamameelitamisega kui uksekell heliseb ja külla tuleb mehele oluline töökaaslane koos oma baikaasaga. Puänt on selles, et külalised tulid päev varem, kui vastuvõtjad ootasid. Mis nüüd edasi saab, näeme kolmes erinevas versioonis: külalised saabuvad kolm korda.Endla teatri lavastust 2002.aastast ei ole ma näinud.

Mulle meeldis. Tööpäeva lõpuks hea komöödia, kuid mitte ainult. Annab mõtteainet järelemõtlemiseks oma abielu üle ja selle üle, mis on elus tähtis ja kuidas see üles leida.

Ma igatahes soovitaksin seda oma tüdrukutele.