Mai 2019 loetud ja vaadatud

Lugesin 

Agnes Ravatn

"Linnukohus"

Eesti Raamat 2019 Mirabilia.

Norra keelest tõlkinud Sigrid Tooming.

Maikuu lemmikraamat!

Raamatu juures kiidan eelkõige kaunist poeetilist keelt ning suurepärast tõlget.

Seejuures kasutab tõlkija sõnu, mida tihti ei kasutata ja kirjutab tihe rägu; voodiriiete asemel asemeriided või ninna tõusis rõske mulla ja kuluheina uits“ või „madal patsik läks vähehaaval üle lehtpuumetsaks või sakris mättad.

Peategelast Allist iseloomustab lõik leheküljel  21 „Mulle oli harjumus pidada aias endaga katkematut sisemonoloogi, hommikust õhtuni. Võtsin läbi enamiku teemasid. Olin alati mõelnud endast, et kui ma kunagi peaksin hulluks minema, siis ei saa minust säärane hull, kes käib mööda tänavat ja räägib endaga valjusti, sest mul ei oleks midagi öelda. Aga siin selles vaikuses, käed külmas rõskes mullas või kuivi oksi kärutamas, pulbitsesin ma sisekõnest, lõpututest vestlustest iseendaga, teinekord kujuteldavast dialoogist enda ja teistega, ma arutlesin ja vaidlesin tunde, Ma kaotasin kõik oma sisearutlused. Kuulasin pigem kujuteldud oponente kui ennast, nende argumendid olid alati kaalukamad. Teisi võib alati rohkem usaldada kui ennast.“

Lk. 103 „Mida vähem kumbki meist rääkis, seda kõrgemaks kerkis suu avamise ja millegi ütlemise lävi, seda raskem oli tõmmata hinge, iga edastatava mõtte alge maandus jäätmeveskisse. Nii oli alati olnud, kõigiga, kõik, mida ma plaanisin kõvasti öelda, mängiti kõigepealt ette minus, kõik näis nagu selle paroodia, kuidas inimesed pärismaailmas räägivad, optimistlikud katsed kõnelda normaalselt ja spontaanselt.“

Agnes Ravatn, sündinud 1983, valiti 2015 a. Norra kümne lootustandvama alla 35 aastase kirjaniku hulka.

Soovitan lugeda ja ärgu lugejaid hirmutagu, et tegemist on „Mirabilia“ sarjas ilmunud raamatuga ehk siis põneviku või krimkaga. Kaunis stiil elavas eestikeelses tõlkes väärib lugemist. Kuna loen enamasti tõlkeromaane, siis eesti keel neis on tihti tuim ja kasutatakse enamlevinud sõnu. Seekord on teisiti, keel elab!

Tutvustusest: Teletäht Allis Hagtorn põgeneb seksiskandaali eest pealinnast, vahetades oma senise elu vabatahtliku paguluse vastu fjordiäärses majas, kus ühendus välismaailmaga praktiliselt puudub. Avaliku tähelepanuga harjunud Allis muutub eraklikuks anonüümseks teenijaks, kes serveerib õigel ajal toidukordi, peab aia korras ja tülitab salapärast majaperemeest võimalikult vähe. Füüsiline töö on talle otsekui patukahetsus, et end eelneva elu eest karistada. Kõik ei ole aga hoopiski nii, nagu tundub ... Tasapisi satub Allis mehe salapära lummusesse. Mõlemal on oma saladus, mis aegamisi ärritavalt avaneb ja heitlikke tundeid tekitab. Kõhkluste, kahtluste, pingeliste mõttemängude, kummaliste käitumismustrite ja aimatava ohu taustal hakkab lahti hargnema mõistatus, miks elab nägus täies elujõus mees erakuelu ja mis plaanid tal Allisega on. Kriipiv süüdimõistetuse õhkkond ei lase lugejatel ette aimata üllatavat lahendust, mis möödunud pattude lepitusega kaasneb. Ravatn loob oma romaanis oskuslikult lootustunde, mis balansseerib hingerahu ja pelutava ohu piiril, mõjudes vahel lausa narkootiliselt. Kummitav ja võimas „Linnukohus“ on pingeline peenelt kirjutatud psühholoogiline triller, mis tugineb šokeerivale, dramaatiliselt pingestatud mõttemängule. Kaunilt komponeeritud romaan pakub lisaks poeetilisele keelele psühholoogilist põnevust ja on läbi põimunud muinaspõhja mütoloogiaga.

Mark Edwards

"Harakad"  

Inglise keelest tõlkinud Martin Kirotar

Pegasus 2018

Tutvustuse järgi  Briti produktiivsema põnevuskirjaniku pingeline psühholoogiline põnevik. Leidsin Amazonist kokku 12 Mark Edwardsi romaani. Väidetavalt on „Harakad“  tema esimene ja senini loetuim romaan, mida on üle maailma ostetud ligi miljon eksemplari.

Lugesin läbiproovitud meetodil: 100 lehte rida realt ja siis lõpuni lehitsesin. Ei soovita.  Kui lugeja oma naabritega hädas on, siis on ehk lohutav lugeda veel hullematest naabritest. 

Tutvustusest: Hirm elab naaberkorteris … Jamie ja Kirsty on oma esimesse ühisesse kodusse kolides optimistlikud. Nende helges tulevikus ootab abielu ja pere loomine. Uue maja elanikud tunduvad sõbralikud: kirjanik ja keskealine taimetark üleval ning otse nende all abielupaar Lucy ja Chris Newton, kes neid avasüli tervitavad. Algus uues kodus on kui idüll, aga siis hakkab juhtuma veidraid asju. Nende lävele jäetakse surnud rotte. Nad kuulevad häirivaid hääli, pealegi – mis kõige hullem – öösiti. Kui Jamie parim sõber kohutavas õnnetuses viga saab, avastavad nad, et tegu polnud pelgalt halva juhuse ja kokkusattumusega – toimumas on midagi palju pahaendelisemat. Kui Jamie ja Kirsty meeleheite äärele aetakse, vannub Jamie, et hakkab vastu. Ent tal pole aimugi, millega silmitsi seisab.

Maria Adolfsson

"Eksisamm"

Tõlge eesti keelde Kadi-Riin Haasmaa

Ühinenud ajakirjad 2019

Tegevus toimub  väljamõeldud Doggerlandi saarestikus kusagil Põhjameres, Taani ja Suurbritannia vahel.

Doggerlandi kohta peab paika raamatu moto Herman Melville’i raamatust „Moby Dick“: „Teda pole ühelgi kaardile kantud; tõeliselt häid kohti sinna ei märgita“.

Hea raamat, vahepeal tundus justkui,et palju üleliigset teksti, kokku 479 lehe-külge. Aga tõenäoliselt soovis autor lugejale tulevaste raamatute eel tutvustada lähemalt Doggerlandi saarestikku ja kriminaaluurijat nimega Karen Eiken Hornby. Raamat hoidis mind põnevil lõpuni - ja häbi küll, lõpplahendus tuli üllatusena. Ma ei olnud endaga rahul-oleksin pidanud taipama. Mina igatahes ootan, et eesti keelde tõlgitakse ka Doggerlandi teine raamat: „Stormvarning“

Tutvustusest:  Suure austrifestivali järgne hommik Doggerlandis. Üks naine ärkab pohmellis ühes hotellitoas vale mehe kõrval. Üks teine naine leitakse oma köögist jõhkralt tapetuna. Kriminaalinspektor Karen Eiken Hornby saab ülesandeks juhtida mõrvajuurdlust, mida sugugi ei lihtsusta tõik, et tema arrogantne ülemus on olnud ohvriga abielus. Võib-olla sai kõik alguse juba seitsmekümnendatel selles kummalises kommuunis. Võib-olla ühest telefonikõnest sel kevadel. Võib-olla leiab tõe Jänese ja Varese pubis räägitavatest külajuttudest. Karen Eiken Hornby on pöördunud tagasi Doggerlandi, et unustada töö, alkoholi ja suvaliste meeste abil oma minevik. Nüüd on ta sunnitud loovima enda ja teiste eksisammude vahel.

Andreas Norman

„Truudusetud“ 

Rootsi keelest tõlkinud Kadri Okas

Põnevik

Hea Lugu 2019

Huvitav oli vahelduseks tavakrimkale kaasaegset spiooniromaani lugeda.

Autori kohta saab teada, et ta on töötanud Bosnias, Makedoonias ja Leedus ning Rootsi terrorismivastase võitluse üksuse liikmena teinud koostööd teiste riikide luureteenistustega. Nii et puhta peast ta ei kirjuta. Raamat ei ole mitte ainult luuretegevusest, mida välisesindused harrastavad, ikka segamini keeruliste naise-mehe suhetega.

Väike stiilinäide, kuidas spioon mõtleb: lk. 168: Ta lehitseb passi läbi, tuletab  endale meelde, et templitel olevad kuupäevad peaks pähe õppima. Vale elab oma elu ja et see võimalik oleks, peab sellest saama omaette tõde. Ta peab nägema seotud lugu, viimse kui detailini. Ta peab suutma rääkida nii, nagu valed oleksid elavad mälestused. Siis koonduvad lõhnad kilbiks ja lugudest saavad vallid, mis annavad kaitset. Siis usuvad seda kõik. 

Raamatu lõpp on ilus ja lootustandev.

Tutvustusest: Sõrmed töötavad vilunult. USB-mälu juhtme külge, juhe telefoni. Ta on teinud seda palju kordi varemgi, aga mitte kunagi oma mehe järele luuramiseks. Pehme surinaga teatab Fredriku mobiil koodi salvestamisest. Ta kuulatab magamistoa poole, kuid kõik on vaikne. Nii lihtne on üle piiri minna. Ta on endale lubanud seda mitte kunagi teha, aga „mitte kunagi“ on amatööride ja armunute väljend. Kui hästi me tegelikult tunneme neid, keda armastame? Rootsi spioonina keset Euroopat teab Bente Jensen, mida tähendab elada valedega. Aga kui Bente avastab oma peres painava saladuse, puruneb ta elu kildudeks. Ja tuleb välja, et saladuse taga on peidus veelgi suurem oht. Süürias möllab sõda. Jonathan Green töötab Briti MI6-s ja juhib salaoperatsiooni Lähis-Ida tuleviku mõjutamiseks. Kui valed ilmsiks tulevad, kohtuvad Bente ja Jonathan vaikses sõjas, kus armastatu võib olla suurim vaenlane.

Maret Sukles

„Elu on pidu: kodupeod Sukleste moodi: tee toidud ette ja ole külaline omaenda peol “
Helios kirjastus 2019

Selle raamatu ostsin endale. Kokaraamatud on minu nõrkus. Eriti sellised, mis ei sisalda ainult retsepte vaid on n.ö.  "kokkamine elustiiliks" raamatuid. Nagu näiteks Saku Tuomineni  „Basta!“.  Armastan ise kokata, kuid raamatute ostmise põhus ei peitu selles. Lihtsalt nii ilus ja armas raamat oli. Kui kokkamisel abi vaja, siis ei lähe ma tavaliselt kokaraamatuet riiuli juurde vaid otsin abi arvutist.

Brene Brown

"Ebatäiuslikkuse kingitused"

Inglise keelest tõlkinud Tiina Kanarbik

Pilgrim 2014

Eelmisel kuul  loetud raamatus „Appi“ nimetatud eneseabi autoritest võtsin lugeda  „Ebatäiuslikkuse kingitused.

See on raamat minust – perfektsionist, kes tahab kõike teha hästi, ei luba endale eksida ja tunneb suurt (ning kestvat  häbi) oma eksimuste pärast; arvestab teiste inimeste arvamustega ning loomult introvert on püüdnud end sobitada ekstra-vertide maailma.

Raamatu täpsem pealkiri on „ Ebatäiuslikkuse kingitused: lase minna sellel, kes sa enda arvates peaksid olema, ja võta omaks see, kes sa tegelikult oled: sinu teejuht kogu südamest elamise juurde „

Väljakirjutatud tsitaat raamatust:

Sageli proovivad inimesed oma elu tagurpidi elada: nad püüavad omada rohkem asju või rohkem raha, et teha rohkem seda, mille läbi nad on õnnelikud. Tegelikult käib asi vastupidi. Kõigepealt pead sa olema see, kes sa tõeliselt oled, ja seejärel tegema seda, mida sa tõesti pead tegema, selleks, et saada, mida tahad. Margaret Young

Kas see raamat mind aitas? Üht teist tuletas meelde. Nüüd tublisti üle 60. annan endale niigi rohkem hõlpu ja mõtlen vähem. Ma ei tunne enam 100%, et pean olema kõige targem, kiirem ja parem. Aga väga pikalt mõtlesin nii. Ja ma pole kindel, et see oli vale. Kuidas muidu muidu oleksingi oma elu elatud saanud, lapsed kasvatada, tööl karjääri teha, suhted korras hoida. Päris ausalt arvan ma, et ka perfektsionismile on oma aeg ja vabalt võtmisele oma aeg. Mul on palju, mille eest tänulik olla elule.  

Camilla Grebe Paul Leander Engström

„Dirigent Peterburist“

Rootsi keelest tõlkinud Tiina Mullamaa

Tammeraamat

352 lehekülge pettumust pärast Camilla Grebe „Kodulooma“, mida lugesin märtsis. Autori nime järgi võtsingi raamatu lugemiseks, suutsin  lugeda vaid 50 lehekülge, isegi lõppu ei vaadanud. Ei oska öeldagi, mis oli viga. Kas ei meeldinud seadusetu tegevuskoht- Moskva või on raske kirjutada head raamatut kellegi teise mälestuste käsikirja ilukirjanduseks ümber töötades.

Tutvustusest: Moskva aastal 2003. Haiseb odava bensiini, higi ja ehitustolmu järele. Venemaa suurim naftaettevõte, mida juhib võimas oligarh Romanov, paneb investeerimispangas Pioneer Capital töötavale rootsi finantsgurule Tom Blixenile ülesandeks teha äri sadamas. Tom usub, et tuleb toime korruptsiooni ja halastamatu võimuvõitlusega, kuid avastab end vägivallaspiraalist, mis maksab mitme ta lähedase elu. Kui olukord tundub olevat lootusetu, saab ta ootamatult tuge vene prokurörilt Sergei Skurovilt. Uurimine viib nad võimu siseringidesse Kremlis. „Dirigent Peterburist“ on haarav triller ja haruldaselt täpne kirjeldus 2000ndate alguse Venemaast, kus paljud said üleöö pururikkaks ja nii mõnedki kaotasid varanduse ja võimu üle maid jagades elu.

Rob Sears

„Vladimir Putin õpetab elama“

Illustreerinud Rob Sears

Inglise keelest tõlkinud Helen Urbanik

Tänapäev 2019

Test Kui Putin Sa oled.

Näiteks K3 .Sõber räägib saladusi. Mida Sa teed?

Hoian saladust, nagu ma talel lubasin.

B Lobisen edasi.

C. Pistan värske materjali oma saladustemappi  seniks ,kuni see osutub kasulikumaks kui mu sõber.

Raamatu peatükid: Kuidas võita sõpru ja mõjutada valimisi

Eriti halastamatute inimeste kaksteist taktikalist võtet.

Mainehäkkimine edasijõudnutele.

Tunnista üles enne kui vahele jääd. - Putini näide- tunnistas oma KGB minevikku tele-ekraanil

Ole rohkem Volodja moodi. – noh, et kui sa ei saa teleintervjuud korraldada - kirjuta saladus oma T-särgile või tantsi mõne uudise otseülekand tausta. Kes teab võib-olla saavad Sinu päris- ja salajane perekond päris hästi läbi.

Huumorit peab ka natuke olema!

Maikuus vaatasin teatris üht head ja üht halba etendust  ja  kahte väga kauni muusikaga ooperit.

Vincenzo Bellini ooper I Capuleti e i Montecchi kahes vaatuses.

PromFesti ooperilavastus aastal 2019.
Peaosas 2017.a Klaudia Taevi nim konkursi võitja Abigail Levis

Lavastus valmib koostöös Endla Teatri ja Kaunase riikliku muusikateatriga.

Muusikaline juht ja dirigent - Erki Pehk

Lavastaja - Katrin Tegova

Kunstnik - Madis Nurms

Koreograaf - Dainius Bervingis
Valguskunstnik - Margus Vaigur

Osades
Romeo - Abigail Levis (Ameerika Ühendriigid)
Julia - Margarita Levtšuk (Valgevene)
Teebald - Juri Rostotski (Venemaa)
Lorenzo - Andrius Apšega (Leedu)
Capellio -Liudas Mikalauskas (Leedu) 

Osalevad Kaunase riikliku muusikateatri solistid, orkester ja koor

Esietendus 19. mai 2019 Endla Teatris

Esituskeel: itaalia

Tablool: eesti, inglise

Kõik kokku super ja olgu lisatud, et Bellini kaunist muusikat, arvan ma, ei suuda tappa ükski lavastus.

Aga ka lavastus meeldis mulle. Sedapuhku lavastas Promfestil filmirezissöör. Koostöös  kunstniku ja koreagraafiga oli loodud efektne lavapilt ja lavaline liikumine. Isegi koori sõdurite seelikute kahin ja keppide mahapillamise heli oli osa muusikast.

Lavastaja tõlgendus pani mõtlema, esmakordselt. Ma pole kunagi „Romeot ja Juliat vaadates mõelnud sellele, kes nad tegelikult olid, peale selle et kauni noore armastuse sümbolid. Seekord mõtlesin neist kui elus inimestest ja kes see Romeo siis on: vastutustundetu noormees, kes ahvatleb tüdrukut põgenema.

Lauljad kõik super. Käin alati Promfestil just selleks, et näha Pärnu laval tulevasi maailmastaare.

Gioachino Rossini

 “Tuhkatriinu” (“La Cenerentola”,

Maailma esietendus  25. 01.1817 Roomas

Oslo Ooperiteatris 25. mail 2019

2008.a valminud Oslo Ooperiteater on imeline ja kadedusttekitav koht. Minu fotod ei ole kõige paremad, aga omad. Ooperiteatrist vasakul valmib uus rahvusraamatukogu hoone, see nokaga maja.

Ooperiteatrist paremale kerkib uus Munchi muuseum, aga see mu pildile ei jäänud.

Etendus oli suurepärane. Rossini kaunis muusika ning äärmiselt huvitav ja omapärane ning kaasakiskuv  lavastus. Riputan siia mõned interneti avarustest näpatud pildid. 

Kirjutan hiljem, kui aeg tekib ja kaasvõetud kava üles otsin.

Reis Oslosse tasus end ära- elamusi kuhjaga.

Pärnu teater „Endla“

Esietendus 4. mail 2019 Endla Teatri Suures saalis

"Windsori lõbusad naised"

Autor William Shakespeare

Tõlkija Georg Meri

Lavastaja Ingomar Vihmar

Kunstnik Jaanus Vahtra

Valguskunstnik  Margus Vaigur

Muusikaline kujundaja Ingomar Vihmar

Osades:Ago Anderson,Carita Vaikjärv,Carmen Mikiver,Fatme Helge Leevald,Gert Raudsep,Ingomar Vihmar,   Jaan Rekkor,Karl-Andreas Kalmet,Kleer Maibaum Vihmar, Lauri Kink, Meelis Rämmeld, Märt Avandi,Nils Mattias Steinberg, Peeter Tammearu, Sander Rebane,Tambet Seling

Maailmakuulus komöödia viib publiku väiksesse Windsori linnakesse ning räägib loo abielust, rikkusest, armukadedusest ja valedest.

Tutvustusest:  Väikelinnas peatuv härra John Falstaff otsustab oma kahaneva pangaarve täitmiseks võrdselt võrgutada kaks linnakese jõukaimat naist. Millega veetlevalt vananev alkohoolik aga arvestada ei oska, on naiste abikaasade armukadedus ning prouade endi ettevõtlikkus. Nutikate naiste osavate niiditõmmetega kaasneb paras ports jama Falstaffile ning rohkelt naeru nii naistele endile kui publikulegi.

Siin läksid meie arvamused lahku: abikaasale meeldis, mina oleksin I vaatuse järel läinud pigem Pärnu peale jalutama ja kohvikus istuma. Vaatasime lõpuni, II vaatus oli suts parem. Lubatud nagu komöödia , aga siis peaks naerda ka saama.

Mulle vist oleks autentne tekst ja ajastutruu komöödia rohkem meeldinud.

Meelde jäi: "Maa pead ostma, naise annab saatus".

Eesti Draamateater

"Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl"

Esietendus 27. aprillil 2019 suures saalis

Autorid: Madis Kõiv, Aivo Lõhmus

Lavastaja Priit Pedajas

Kunstnik Pille Jänes

Valgus- ja videokujundaja Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)

Valguskujundaja assistent Hilja Irdla

Videokujundaja Tauno Makke

Osades Martin Veinmann, Kaie Mihkelson, Mait Malmsten, Tiit Sukk,  Karmo Nigula, Teele Pärn, Hilje Murel, Pääru Oja, Marta Laan, Amanda Hermiine Künnapas (külalisena), Laine Mägi, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Tõnu Oja, Tiit Kikas (külalisena).

Ütlen ausalt, et Kõivu raamatuid ei ole ma suutnud lugeda, kuigi proovisin. Etendus meeldis mulle väga ja plaanin teist korda minna vaatama. Lugesin läbi teatrikriitikute Meelis Oidsalu ja Madis Kolgi arvustused pärast etendust ja oli selline tunne, et ma ei ole aru saanud ei etendusest ega Kõivu filosoofiast. 
Tõsi,ma ei oska selle lavastuse ja Kõivu fenomeni üle filosofeerida, aga etendus meeldis mulle. Kohe alguses ümises Kaie Mihkelson üht laulu, mida kuulsin oma vanaema laulmas, see tõi pisara silma. Teksti tõlget ma eriti ei vajanud, sest Põlvamaal sündinuna ja kooliskäinuna on see keel mulle tuttav. Vahest ikka vaatasin, eriti kui naised kriiskasid, nende jutust ma aru ei saanud. Märkasin, et alati ei tulnud ka näitlejatel murdekeelne tekst meelde.
Kaie Mihkelson on laval järjest parem, tema meeldiski mulle enim. 

Kõige paremini tuleb eesti näitlejal välja eestlase mängimine. Ütlen seda kolme viimase  Draamateatri nähtud etenduse põhjal.

„Armastus Krimmis“; „Rahvavaenlane“ ja „Põud ja vihm“. Kui need etendused meeldivuse järjekorda paigutada , siis" Põud ja vihm" on esimene, „Armastus Krimmis“ teine ja "Rahvavaenlane" lõpus.

Küllap minuga juhtus nii nagu Meelis Oidsalu Sirbi artiklis ütleb: Eelkõige enda kogemusest ütlen, et Kõivu peale on väga kerge üle erutuda ning mingeid kultuurilisi g-punkte valimatult hõõruma hakates lavastusest ja näidendist ilatsedes irduda. Põsed hakkavad õhetama ja silmad särama, neel lõnksuma, sõrmede alt muudkui voogab valimatut kultuurimõnu. Mu endagi arvustusse imbunud väljendid viitavad liigsele, fookust hägustavale erutusele.

Nii et lugege tarkade inimeste arvustusi siin:
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/teater/poud-kulameeste-poues/

http://www.draamateater.ee/subtiitritega-sojaootus-pm